3-10-2152 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht 23.05.2011, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-10-2152 Haldusasi V.J´i kaebus Tartu Vangla tegevuse (seoses magamistingimustega kartseris ja halva tervisliku seisundiga kartseris viibimise tõttu) õigusvastasuse tuvastamiseks Menetlusosalised kaebuse esitaja V.J, vastustaja Tartu Vangla Menetlusvorm kirjalik menetlus RESOLUTSIOON jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks päevaks on 22.06.
- Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- 13.07.2010 esitas V.J Tallinna Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-10-
- 19.08.2010 andis Tallinna Halduskohus määrusega esitatud kaebuse üle Tartu Halduskohtule kooskõlas halduskohtumenetluse seaduse (edaspidi HKMS) § 8 lg-ga
- 26.10.2010 võttis Tartu Halduskohus V.J´i kaebuse menetlusse ja vabastas kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. 07.04.2011 esitas kaebaja Tartu Halduskohtu 1
(4)3-10-2152 Jõhvi kohtumajale avalduse, milles palus läbi vaadata haldusasi nr 3-10-2152 kirjalikus menetluses. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS
- Kaebaja väidab, et ta paigutati 13.04.2010 Tartu Vanglas kartserisse nr 1006 ning kaebaja oli sunnitud 20 ööpäeva ööpäevaringselt püsti seisma. Kaebaja sai magada üksnes kartseritoolis istudes. Seega koheldi kaebajat ebainimlikult, mida võib võrdsustada kaebaja piinamisega. Kartseris viibimise ajal ägenesid kroonilised haigused ning kaebaja sõnul halvenes tema tervislik seisund iga päevaga. Kaebajal tekkisid valud kõhuõõnes, tõusis vererõhk, silme ees läks mustaks ja samuti olid jalalabad paistes. Samuti panid valvurid hommikul, päeval ja õhtul tema käed raudu ning nõudsid, et ta hoiaks käsi selja taga.
- 19.04.2010 leidis aset kaebaja kokkusaamine kaitsjaga. Kaebaja näitas kaitsjale oma paistetanud jalgu ja kirjeldas olukorda, lootes, et vanglaarst P. Paap ei luba rohkem kaebajat kartserisse paigutada, kuna tema tervislik seisund seda ei võimalda. Vanglaarst ei keelanud ära kaebaja kartserisse paigutamist ja pärast kaitsjaga kokkusaamist paigutati kaebaja jälle kartserisse. Lõpuks arst vastas kaebajale ja teatas, et võtab ta vastu
- mail
- Kaebaja on seisukohal, et Tartu Vangla ei järgi vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 52 lg-t 2 ja §-i
- Kaebaja arvates on arstide ebainimlik suhtumine patsientidesse lubamatu.
- 23.04.2010 läks kaebajal ootamatult silme ees mustaks, pea hakkas ringi käima, ta kukkus ja lõi pea vastu kartseri luuki, mis oli avatud ja mille taga seisis kontaktisik. Kui kontaktisik nägi, et kaebaja kukkus, siis lõi ta luugi paugutades kinni ja läks minema. Kaebaja koputas uksele ja selle peale tuli meditsiiniõde, kes töötles kaebaja peahaava ja ühtlasi rääkis kaebajale sellest, et arstid kavatsevad arutada kaebaja kartseris kinnipidamise küsimust.
- Kaebaja arvates on tema diskrimineerimine ilmne ning see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) §-ga
- Samuti viitab kaebaja PS §-dele 18 ja
- Kaebaja arvates üritasid vanglaametnikud viia teda meeleheiteni, et halvendada tema olukorda.
- Vastavalt 31.03.2010 koostatud kohtupsühhiaatriaalasele ekspertiisiaktile nr KP-909/2177 vajab kaebaja seoses psüühikahäirega ambulatoorset ravi. Vanglaarst P. Paap ja operatiivtöötaja A. Klimant paigutasid kaebaja kartserisse, panid talle käerauad ega väljastanud kaebajale voodivarustust. Samuti ei osutanud kaebajale meditsiinilist abi ja mõnitasid kaebajat.
- Eeltoodust tulenevalt palub kaebaja tunnistada Tartu Vangla tegevus õigusvastaseks. Kaebaja märgib, et tema põhjendatud huvi õigusvastasuse kindlakstegemiseks seisneb selles, et tulevikus kavatseb kaebaja esitada kahju hüvitamise nõude seoses tema füüsilise ja vaimse tervise kahjustamisega. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
- Vastustaja Tartu Vangla leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. 2
(4)3-10-2152
- Kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks tema paigutamine 13.04.2010 kambrisse 1006, kus teda hoiti kinni 20 ööpäeva püsti seistes ja kus magada oli võimalik ainult kartseri toolis istudes. Kaebaja leiab, et kuna ta oli väga haige, siis ei oleks teda tohtinud kartserisse paigutada
- Vastustaja märgib, et kaebaja ei ole vaide korras vaidlustanud ühtegi käskkirja, mis olid määratud talle distsipliinirikkumise eest, mistõttu ei saa olla vaidlust kaebaja kartseris viibimise õigusliku aluse üle.
- Tartu Vangla kambris nr 1006 on olemas kaks üksteise kohal asetsevat lavatsit, kaks istepinki ja laud. Kaebaja on väitnud, et ta pidi seisma kambris ööpäevaringselt püsti ja magada sai ainult kartseri toolil. Kaebaja sellised väited on üksteisele vastukäivad, kuna ei ole võimalik seista ööpäeva vältel püsti ja samal ajal toolil magada. Kaebaja ei väida, et ta ei saanud magada. Arvestades, et kambris on olemas lavats, mis magamise ajaks lastakse alla, siis vastustaja ei oska millegagi põhjendada asjaolu, miks kaebaja seda võimalust ei kasutanud, vaid pidas vajalikuks kas püsti seista või siis magada toolil.
- Vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSkE) § 7 lg 4 p-st 1 tuleneb, et kartserisse paigutatud kinnipeetavatel on päevasel ajal lavatsid ülesse tõstetud ning voodivarustust kambris ei ole. Tartu Vanglas hoitakse päevasel ajal kartseris viibivate kinnipeetavate voodivarustust kartseri juures asuvas laos, kuhu kinnipeetav selle ise hommikul toob ja õhtul sealt ise võtab. Kaebaja keeldus ise mitmel korral vaidlusalusel perioodil kartseris viibimise ajal oma voodivarustust välja võtmast. Vangla ei saa kedagi sundida sööma ega ka endale voodivarustust välja võtma. Kui kaebaja valik oli magada ilma voodivarustuseta, siis oli see tema vaba tahe, kuna Tartu Vangla talle voodivarustuse kättesaamise osas takistusi teinud ei ole.
- VangS § 52 lg 2 kohaselt on arst kohustatud jälgima kinnipeetavate tervise seisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Seega on arst kohustatud vanglas jälgima kinnipeetava tervislikku seisundit kogu vangistusaja jooksul, kaasa arvatud siis, kui kinnipeetav viibib kartseris. Tartu Vanglal puuduvad andmed selle kohta, et kaebajal oleks olnud tervislikust seisundist tulenevaid takistusi tema kartserisse paigutamiseks.
- Vastustaja märgib täiendavalt, et Tartu Halduskohtu menetluses oli V.J´i kaebus seoses talle alates 19.09.2009 meditsiinilise abi osutamata jätmisega (haldusasi nr 3-10-43) ning selle asja arutamiseks korraldati kohtuistung 29.04.2010 (sel ajal viibis kaebaja kartseris). Kaebaja jättis istungile ilmumata, põhjendades seda sellega, et asja edasine menetlemine teda ei huvita. Tartu Halduskohtu 14.05.2010 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ning otsus on jõustunud. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
- Kohtule esitatud kaebuses palub kaebaja tunnistada õigusvastaseks tema paigutamine 13.04.2011 Tartu Vangla kambrisse nr
- Nimetatud kambris hoiti kaebaja väitel teda 20 ööpäeva püsti seistes ja magada sai ta ainult kartseris toolis istudes. Kaebaja leiab, et kuna ta oli väga haige, siis ei oleks teda tohtinud kartserisse paigutada 3
(4)3-10-2152
- Vastustaja Tartu Vangla vastusest kaebusele nähtub, et kaebaja ei ole vaide korras vaidlustanud ühtegi distsiplinaarkaristamise käskkirja ja seega puudub vaidlus kaebaja kartseris viibimise õigusliku aluse osas.
- Vastustaja selgitab, et Tartu Vangla kambris nr 1006 on kaks üksteise kohal asetsevat lavatsit, samuti kaks istepinki ja laud. Vastustaja vaidleb vastu kaebaja väitele, et ta pidi seisma kambris ööpäevaringselt püsti ja magada sai ainult kartseri toolil. Kaebaja sellised väited on vasturääkivad, sest üheaegselt ei ole võimalik püsti seista ja samal ajal toolil magada. Nimelt kaebaja ei väida, et ta ei saanud magada. Kuna kambris nr 1006 on olemas lavats ning magamise ajaks lastakse see alla, siis ei oska vastustaja millegagi põhjendada asjaolu, miks kaebaja seda võimalust ei kasutanud ja pidas vajalikuks kas püsti seista või siis toolil magada.
- Tulenevalt VSkE § 7 lg 4 p-st 1 on kartserisse paigutatud kinnipeetavatel päevasel ajal lavatsid üles tõstetud ning voodivarustust kambris ei ole. Nimelt Tartu Vanglas hoitakse päevasel ajal kartseris viibivate kinnipeetavate voodivarustust kartseri juures asuvas laos, kuhu kinnipeetav selle ise hommikul toob ja sealt õhtul võtab. Kaebaja keeldus korduvalt kõnealloleval ajavahemikul kartseris viibimise ajal voodivarustust välja võtmast. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et vangla ei saa sundida kedagi sööma ega ka endale voodivarustust välja võtma. Kuna Tartu Vangla kaebajale voodivarustuse kättesaamise osas takistusi teinud ei ole, siis oli voodivarustuseta magama heitmine kaebaja enda soov.
- VangS § 52 lg 2 kohaselt on arst kohustatud jälgima kinnipeetavate tervise seisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Eeltoodu tähendab, et arst jälgib kinnipeetava tervislikku seisundit ka tema kartserisviibimise ajal. Tartu Vangla märgib, et tal puuduvad andmed selle kohta, et kaebajal oleks olnud tema tervislikust seisundist tulenevaid takistusi kartserikaristuse kandmiseks.
- Vastustaja märgib täiendavalt, et Tartu Halduskohtu menetluses oli V.J´i kaebus seoses talle alates 19.09.2009 meditsiinilise abi osutamata jätmisega (haldusasi nr 3-10-43) ning selle asja arutamiseks korraldati kohtuistung 29.04.2010 (sel ajal viibis kaebaja kartseris). Kaebaja jättis istungile ilmumata, põhjendades seda sellega, et asja edasine menetlemine teda ei huvita. Tartu Halduskohtu 14.05.2010 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ning otsus on jõustunud. Mare Krull kohtunik 4
(4)