3-11-2643/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 15.12.

1. a, Tallinn Haldusasja number 3-11-2643 Haldusasi Odden Solutions OÜ kaebus Harku Vallavalitsuse 07.07.2009 korralduse nr. 868, 20.07.2010 korralduste 924, 925, 926 ja nende alusel väljastatud ehituslubade nr 12591, 12589 ja 12613, 18.08.2010 toimingute ehitiste (tall-tõllakuur, majandushoone ja laululava) kandmises ehitusregistrisse, 16.11.2010 korralduse nr 1499, 11.10.2011 korralduse nr 939 ning 08.11.2011 korralduse nr 1039 tühistamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine ja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
2. Tagastada kaebus kaebuse esitajale ilmselgelt kaebeõiguse puudumise tõttu.
3. Jätta rahuldamata esialgse õiguskaitse taotlus.
4. Sekretäril saata käesolev määrus viivitamatult kaebuse esitajale, Harku Vallavalitsusele ja MTÜle Vääna Külakoda. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse saamisest arvates määruse teinud Tallinna Halduskohtu kaudu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. 11.11.2011 saabus Tallinna Halduskohtusse Odden Solutions OÜ kaebus Harku Vallavalitsuse 07.07.2009 korralduse nr. 868, 20.07.2010 korralduste 924; 925; 926, 11.10.2011 korralduse nr 939 ning 08.11.2011 korralduse „Raha eraldamine Vääna – tall-tõllakuuri renoveerimise III etapi kaasfinantseerimiseks ning Harku Vallavalitsuse 18.08.2010 toimingute ehitiste (tall-tõllakuur, majandushoone ja laululava) kandmises ehitusregistrisse tühistamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja ka taotluse esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud haldusaktide kehtivuse peatamiseks. 1
6. Kohus nõudis oma 11.11.2011 khtunõudega Harku Vallavalitsuselt ja MTÜ-lt Vääna Külakoda välja vastused esialgse õiguskaitse taotlusele
7. novembriks
8. Vastusesed kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele saabusid tähtaegselt.
9. 22.11.2011 esitas kaebaja kohtule taotluse anda talle täiendavalt nädal aega esialgse õiguskaitse taotluse ja kaebuse täiendavaks motiveerimiseks, millega kohus samal päeval nõustus. Kaebaja kaebuse täiendus saabus kohtusse 30.11.2011 ja selles palus kaebaja täiendavalt lisada vaidlustatavate halduskatide hulka Harku Vallavalitsuse 16.11.2010 korralduse nr
10. Kohus nõudis 30.11.2011 kohtunõudega Harku Vallavalituselt ja MTÜ-lt Vääna Külakoda oma seisukohtade esitamist kaebaja täiendustele. Harku Vallavaltsuse vastus kotunõudele saabus kohtusse tähtaegselt 7.12.
11. MTÜ Vääna Külakoda vastus saabus kohtusse 8.12.
12. KAEBUSE MENETLUSSE OTSUSTAMINE VÕTMISE VÕI TAGASTAMISE KÜSIMUSE
13. Halduskohus, juhindudes Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lõikest 1 kontrollib kaebuse saabudes, kas kaebus vastab HKMS §-s 10 sätestatud nõuetele.
14. Käesoleva kaebusega kaasnenud esialgse õiguskaitse taotlusele vastates juhtis Harku Vallavalitsus eraldi kohtu tähelepanu asjaolule, et tema arvates puudub kaebajal kaebeõigus. Riigikohtu halduskolleegium märkis oma 23.03.2005 otsuse punktis 13 kohtuasjas asjas nr 33-1-86-04 , et HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Seega lähtub Eesti haldusprotsessiõigus üldjuhul subjektiivse õiguskaitse põhimõttest ning kaebeõigus on üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab. Seaduses võib sellest siiski näha ette erandeid.
15. Käesoleval juhul vaidlustab kaebuse esitaja kõik kaebuses ja selle täienduses mainitud korraldused, toimingu ja ehitusload väites, et need on erinevatel põhjustel vastuolus seadusega. Harku Vallavalitsus leiab oma vastuses omakorda, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus ja lisaks on kaebus enamiku vaidlustatud aktide ja toimingute puhul on ületatud ka kaebuse esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaeg.
16. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb kaebus tagastada selle esitajale HKMS § 11 lg 31 p5 alusel ilmselgelt kaebeõiguse puudumise tõttu ja põhjendab seda järgnevates punktides.
17. Kaebeõiguse küsimuses on Eestis nii seadusandluses kui ka kohtupraktikas üldtunnustatud subjektiivsete õiguste rikkumisest lähtuv käsitlus, mille kohaselt loetakse seaduslikkuse tagamiseks esitatud kaebused (nn. populaarkaebused) lubatavaks ainult seaduses otseselt sätestatud juhtudel. Lisaks võimaldab HKMS § 7 lg 1
18. lause esitada kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks juhul, kui isikul on selleks põhjendatud huvi. Praktikas on põhjendatud huvina arvestatud eelkõige soovi esitada hiljem kahjunõue haldusakti andja või toimingu sooritaja vastu.
19. Käesoleval juhul on kaebaja nähtuvalt esitatud kaebusest leidnud, et kõik vaidlustatud haldusaktid ja toimingud on vastuolus seadusega ja ta soovib nende tühistamist. Samas ei ole kaebaja kohtu hinnangul suutnud neist ühegi puhul näidata subjektiivseid õigusi või vabadusi, mida nimetatud haldusaktid ja toimingud tema suhtes rikuvad. Kohus märgib sellise järelduse 2 tegemisel kõigepealt asjaolu, et ükski vaidlustatud ehitusõigusega seotud haldusakt (07.07.2009 korralduse nr. 868, 20.07.2010 korralduste 924, 925, 926 ja nende alusel väljastatud ehituslubade nr 12591, 12589 ja 12613) ega nende alusel väljastatud ehitusload ega ka Harku Vallavalitsuse poolt 18.08.2010 sooritatud toimingud ehituslubade alusel kannete tegemisel ehitisregistrisse ei puuduta kaebaja kinnistut. Samuti ei ole kaebaja näidanud, et nende tagajärjel toimuks tema kinnistute õigusvastane mõjutamine. Harku Vallavalitsus toob oma vastuses esialgse õiguskaitse taotlusele seoses kaebaja kinnistutega välja asjaolu, et vale on kaebaja väide, et tema kinnistu Otsa 1 piirneb vaidlustatud haldusaktides käsitletud Puiestiku kinnistuga. Nähtuvalt Harku Vallavalitsuse poolt kohtule esitatud kinnistute asendiplaanist (tl 59) ei piirne Otsa 1 maaüksus Puiestiku maaüksusega, sest nende vahele jääb vähemalt 10 m laiune riigimaantee „Kiia-Vääna-Viti“. Mis puudutab võimalikke ehitustegevusega kaasnevaid mõjutusi, siis leiab kohus, et Harku Vallavalitsus on õigesti viidanud asjaolule, et ka siin ei ole tulenevalt kavandatava ehitustegevuse iseloomust ja ehitustegevuse ala asumisest vähemalt 430 m kaugusel Otsa 1 kinnistu nurgast ning Puiestiku maaüksusel asuvast kõrghaljatusest kaebaja kinnistu ebaseaduslik mõjutamine sisuliselt võimalik.
20. Teiseks leiab kohus sarnaselt Harku Vallavalitsusega seisukohaga, et kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ei puuduta Puiestiku maaüksusele kavandatud ehitised juba lihtsalt sel põhjusel, et kaebajale ei ole kunagi antud haldusakti või väljastatud ehitusluba kaebuses viidatud võimaliku polüfunktsionaalse hoone püstitamiseks. Kuigi vald, mitte aga kaebaja, on esitanud taotluse Otsa 2 kinnistule polüfunktsionaalse keskushoone ehitamiseks toetuse saamiseks nn. KOIT kavast, ei tähenda see, et kaebajal oleks juba olemas subjektiivne õigus nõuda vastava hoone püstitamist Otsa 2 kinnistule. Seda õigust ei tekita ka asjaolu, et seoses KOIT kavasse taotluse esitamisega on tehtud kulutusi ja läbi viidud suur kogus toiminguid, sest taotluse esitamine abi saamiseks ei tähenda, et toetus tingimata saadakse ja kavandatud ehitis püstitatakse. Käesoleval juhul näitab see pigem seda, et vallal endal puuduvad vahendid taolise ehitise püstitamiseks ja ka kaebaja ise ei pidanud oma tavapärase majandustegevuse raames sellise ehitise finantseerimist ja majandusriski võtmist otstarbekaks. Vastasel juhul oleks ta lihtsast majandusloogikast lähtudes teinud ehitusõiguse taotlemiseks vajalike haldusmenetluste algatamiseks vajalikud taotlused ja sammud. Harku Vallavalitsus juhib põhjendatult tähelepanu asjaolule, et eelpoolnimetatud KOIT taotlus esitati valla, mitte kaebaja poolt, ja see jäi rahuldamata. Samuti ei saavutanud vald kohtuasjas nr 3-10-3063 Tallinna Halduskohtus selle haldusotsuse vaidlustamisel endale soodsat kohtulahendit. See tähendab, et ka sellest asjaolust ei saa kaebajal tekkida õigustatud ootust vastava hoone püstitamiseks oma kinnistule. Kohus märgib siinkohal täiendavalt, et Harku vald viitab sarnaselt Tallinna Halduskohtu kohtuotsusele haldusasjas nr 3-10-3063 asjaolule, et sisuliselt oli nimetatud taotluse tagasilükkamise üheks peamiseks ja õigustatud põhjuseks Otsa 2 kinnistu asukoha vähene sobivus uue polüfunktsionaalse keskushoone püstitamiseks, puuduv infrastruktuur ja avalike teenuste osutamisel suurema sünergia saamine Puiestiku maaüksusel.
21. Kolmandaks märgib kohus, et oma territooriumil asuvatele kruntidele ehitusõiguste väljastamine on kohaliku omavalitsuse otsustuspädevuses. Küsimuses, kuhu ja kelle krundile püstitada avalikes huvides kasutatavaid hooneid, ei ole ühelgi maaomanikul subjektiivset õigust nõuda, et vastavad hooned püstitataks just nende maale. Neil on õigus taotleda oma krundile vastavate hoonete püstitamise ettepanekute läbivaatamist ja arutamist ning asjakohastel juhtudel nende hoonete püstitamise ja kasutamise rahastamist, kuid see õigus ei 3 tähenda, et neil oleks subjektiivne õigus nõuda vastavate hoonete püstitamist tingimata just nendele kuuluvale krundile. Veelgi vähem on neil õigust nõuda, et vastavaid hooneid ei püstitataks teisele eraisikule või kohalikule omavalitsusele kuuluvale krundile või nende püstitamist ei rahastataks valla eelarvest.
22. Kaebuse esitaja on kaebuses soovinud vaidlustada ka valla toiminguid seoses Harku valla 18.08.2010 toimingutega ehitiste (tall-tõllakuur, majandushoone ja laululava) kandmisega ehitisregistrisse. Kohus on seisukohal, et nimetatud toimingud ei riku mingilgi moel kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ega vabadusi ja nende halduskohtus vaidlustamiseks puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus.
23. Käesoleval juhul juhib Harku Vallavalitsus õigustatult tähelepanu veel asjaolule, et ta ei ole väljastanud kaebajale ühtegi haldusakti, mis annaks kaebajale alust eeldada, et tema hoonestamata maatulundusmaa otstarbega kruntidele väljastatakse ehitusluba polüfunktsionaalse keskuse loomiseks või oleks algatatud detailplaneering ehitusõiguse andmiseks. Seda asjaolu on ka kaebuse esitaja ise oma kaebuse täienduses tunnistanud. Seetõttu ei ole asjakohane kaebaja väide, et teisele maaüksusele ehitusõiguse andmine võtab temalt võimaluse ehitada, kuna olemasolev kanalisatsioonisüsteem ei suuda tema võimalikku ehitist katta. Kuna kaebajale ei ole antud mingit ehitusõigust ja sellerealiseerimiseks vajalikku õigust kasutada infrastruktuuriteenuseid, siis ei ole kaebajal siinkohas kaitstavat subjektiivset õigust. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kaebaja ajab seoses vaidlustatud ehitusõigusi käsitlevate haldusdokumentidega segamini isiklikud soovid ja huvi ning võimalused nende realiseerimiseks ja talle kuuluvad reaalsed subjektiivsed õigused.
24. Kohus leiab samuti, et kaebajal puudub kaebeõigus vaidlustamaks Harku Vallavalitsuse 16.11.2010 korraldust nr 1499, 11.10.2011 korraldust nr 939 ja 08.11.2011 korraldust nr 1039, ning kuna nimetatud korraldused, mille peamiseks sisuks on valla poolt raha eraldamine MTÜ-le Vääna Külakoda ei puuduta tema subjektiivseid õigusi ja vabadusi. Asjaolu, et kaebuse esitaja arvates on nimetatud rahaeraldiste üheks sisuliseks aluseks õigusvastaselt ehitusõigust andvad haldusaktid ja toimingud ja seetõttu on nende ehitiste rajamise rahastamist puudutavad vastavad korraldused ka ise õigusvastased, näitab selgelt, et kaebaja käsitleb oma kaebust ka selles osas populaarkaebusena ehk kaebusena seaduslikkuse tagamiseks üldistes huvides. Seadus sellist liiki asjades nn. populaarkaebuse esitamist halduskohtusse ei võimalda.
25. Kõike eeltoodut arvesse võttes ja juhindudes HKMS § 7 lg 1 ja § 11 lg 31 p 5 tagastab kohus kaebuse selle esitajale, sest kaebuse või protesti esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Tulenevalt HKMS § 84 lg 4 p-st 2 kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivud tagastamisele ei kuulu ja jäävad riigituludesse. ESIALGSE ÕIGUSKAITSE TAOTLUSE LAHENDAMINE
26. Kaebaja esitas koos kaebusega taotluse peatada esialgse õiguskaitse rakendamise korras vaidlustatud haldusaktide kehtivus ja lõpetada jätkuvad toimingud kuni asjas lõpliku lahendi tegemiseni.
27. HKMS § 121 lg 2 kohaselt halduskohus võib kaebuse esitaja põhjendatud taotluse alusel või oma algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebuse esitaja õiguste esialgse 4 kaitse kohta, kui vastasel juhul oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks see võimatuks. Riigikohus on 21.12.2001 määruses nr 3-3-1-67-01 märkinud, et esialgse õiguskaitse eesmärk on vältida kaebaja olukorra halvenemist kohtumenetluse ajal ja tagada kohtuotsuse täitmine ning 17.06.2004 määruses nr 3-3-1-17-04 rõhutanud, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on sisuliselt eelhinnang kaebuse põhjendatusele ning seda on võimalik kohaldada siis, kui kohtu arvates on olemas suur õiguslik tõenäosus rahuldada kaebus. Vastavalt HKMS § 122 lg 2 tuleb esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestada avalikku huvi ja kolmanda isiku õigusi. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb kohtul teha kõigepealt kindlaks esialgse õiguskaitse vajadus ning seejärel anda eelhinnang kaebuse põhjendatusele, kaaluda kaebaja õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi (Riigikohtu halduskolleegiumi 14.12.2004 määrus haldusasjas nr 3-3-1-85-04 p 15).
28. Kaebaja põhistab esialgse õiguskaitse vajadust asjaoluga et käesoleval juhul on vajalik esialgse õiguskaitse vahendi rakendamine, kuna vastasel korral ei oleks kaebuse rahuldamise juhul tagatud tema õiguste sisuline kaitse, sest hoonete rajamise järgselt ei tooks kaebuse rahuldamine Odden Solutions OÜ jaoks kaasa tema õiguste rikkumise kõrvaldamist või muudaks selle äärmiselt komplitseerituks. Kohus on käesolevas määruses kaebuse tagastamise osas analüüsinud põhjalikult kaebusega seotud ja selle esitajale kuuluvaid subjektiivseid kohtulikult kaitstavaid õigusi ja jõudnud järeldusele, et need puuduvad. Tulenevalt sellest ei ole võimalik ja puudub ka vajadus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks. Kohtulikult kaitstavate õiguste puudumine tähendab sisuliselt ka kaebuse edulootuste täielikku puudumist.
29. Kohus leiab, et halduskohtus kaitstavate subjektiivsete õiguste puudumise tõttu puudub vajadus esialgse õiguskaitse rakendamiseks, samuti on kaebus perspektiivitu ja esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata. Daimar Liiv Kohtunik 5