3-11-1540/20

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2011, Tallinn Haldusasja number 3-11-1540 Haldusasi Puhdas Group OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 17.03.2011 korralduse nr 12.23/787-2 osalise tühistamise nõudes; RWT Investeeringute OÜ (end. Rewilo Koolitused OÜ) kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 17.03.2011 korralduse nr 12.2-3/744-2 osalise tühistamise nõudes; ja Rewilo Group OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 17.03.2011 korralduse nr 12.2-3/760-2 osalise tühistamise nõudes. Asja läbivaatamise viis Kohtuistungil
2. novembril 2011 Menetlusosalised Kaebuse esitajad: Puhdas Group OÜ; RWT Investeeringute OÜ (end. Rewilo Koolitused OÜ); Rewilo Group OÜ Esindaja: Teet Raatsin Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus; Esindaja: Dmitri Zdobnõi. RESOLUTSIOON
3. Jätta kaebused rahuldamata.
4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
5. Saata kohtuotsuse ärakiri kaebuse esitajale ja vastustajale. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 28; § 31 lg 4). 1 ASJAOLUD
6. 17.03.2011 korraldusega nr 12.2-3/787-2 kohustas Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (edaspidi PMTK) Puhdas Group OÜ-d esitama korralduses märgitud dokumente, vastama korralduses esitatud küsimustele ja esitama PMTK-le allkirjastatud lisa maksukohustuslase õiguste ja kohustustega kirjalikult või digitaalselt allkirjastatuna hiljemalt 25.03.
7. Samasisulised on ka 17.03.2011 korraldus nr 12.2-3/760-2 Rewilo Group OÜ suhtes ja 17.03.2011 korraldus nr 12.2-3/744-2 Rewilo Koolitused OÜ suhtes. Korralduste lk-l 2 on nõue, et lisaks dokumentidele ja teabele tuleb allkirjastatud lisa (lisa nr 1), milles kirjeldatakse maksukohustuslase õigusi ja kohustusi tagastada maksuhaldurile.
8. 12.04.2011 esitasid kaebajad märgitud korraldustele vaided. 20.05.2011 tegi MTA nende suhtes vaideotsused (nr 6-1/205-02, nr 6-1/206-02 ja nr 6-1/204-02), millega jättis vaided rahuldamata.
9. 20.06.2011 esitasid kaebajad 17.03.2011 korraldustele kaebused, millega taotlesid PMTK 17.03.2011 korralduste tühistamist osas, millega kaebajatele on pandud kirjalikult allkirjastatud lisa nr 1 tagastamise kohustus maksukohustuslase õiguste ja kohustustega ja maksuhalduri kohustamist tegevusetuseks äriühingu majandustegevuse takistamisel. 11.07.2011 määrusega tagastas Tallinna Halduskohus kaebused osas, milles taotleti maksuhalduri kohustamist tegevusetuseks äriühingu majandustegevuse takistamisel. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUSED
10. Kaebaja leiab, et õiguste ja kohustuste selgitamine MKS § 14 lg 2 alusel peab käima suuliselt. Näiteks võib maksukohustuslasel tõusetuda küsimus sellest, kas maksumenetlus on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (konventsiooni) kaitsealas. Samuti on kirjalik selgitamine vastuolus põhiseaduse (PS) §-s 14 sätestatud täidesaatva võimu kohustusega tagada isiku õigused ja vabaduses koosmõjus PS §-i 11 teise lausega. Korralduses pannakse allkirjastatud kinnituse tagastamise kohustus ning vaikimisi välistatakse, et maksukohustuslasel võib tekkida täiendavaid küsimusi või selgitusi. Vähemkogenud maksukohustuslane kindlasti sellise allkirjalehe tagastaks ning seeläbi oleks formaalselt täidetud talle selgituste andmise nõue. Maksukohustuslane, kellel on varasem menetluskogemus, võib seevastu soovida oma õigustest sügavamat arusaamist. Riigikohus on kinnitanud, et siseriiklikule maksumenetlusele laieneb põhiseadus, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (konventsioon) ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta (harta) kaitseala (Riigikohtu 10.06.2010 ja 03.03.2011 lahendid).
11. Maksuhalduri poolne selgitus on vajalik selleks, et isikul tekkiks veendumus, et teda on ära kuulatud, lisaks tagab see isikule efektiivse kaebeõiguse. Nõudes isikult blanketsele dokumendile allkirja andmist, ei saanud maksuhaldur täita isegi väga suurte mööndustega eelnevalt viidatud kahte seaduslikku eesmärki.
12. Kohtumise vajaduse tingis ka asjaolu, et Euroopa Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi konventsioon) erinevatel aegadel avaldatud konventsiooni redaktsioonide näol on tegemist mitteametlike eestikeelsete tõlgetega, mistõttu ei saa keegi olla kindel, et eestikeelses tekstis leiduv vastab sellele, mis on välislepingu sõlmimisega tegelikult õiguskorda kantud. Nagu nähtub elektroonilisest Riigi Teatajast, on viimati konventsiooni redaktsiooni muudetud 01.06.
13. Teadaolevalt ei ole konventsiooni algteksti, mis ratifitseeriti 04.11.1950 Roomas, tänase päevani muudetud. Sellest tekkib õiguslik selgusetus, kas tegemist on mitteametliku tõlke uue redaktsiooniga või on riik uue redaktsiooniga lahti öelnud mitteametliku tõlke staatusest. Riigikohtu 22.03.2011 otsuses nr 3-3-1-85-09 p-s 73 on endiselt viidatud konventsiooni artiklile 13 kui tõhusat menetlust võimaldavale sättele, mitte kui tõhusat õiguskaitsevahendite võimaldavale normile, seetõttu oli ka mõistetav, et äriühing ei saanud allkirjaga kinnitada oma õigustest ja kohustustest aru saamist kui isegi sedavõrd oluline õiguslik garantii nagu 2 on seda konventsiooni artiklis 13 sätestatu, pole riigisiseselt üheselt kindel. Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile on laiem õigusgarantii kui seda on õigus tõhusale menetlusele enda kaitseks.
14. Kuivõrd kriminaalmenetluse seadustiku § 31 lg 1 alusel kuulub uurimisasutuste hulka ka Maksuja Tolliamet, kellel lasub pädevus algatada ja kohtueelses menetluses menetleda kriminaalasju, on tekkinud olukord, kus isik peaks hakkama spekuleerima kas tema suhte võidakse teha kriminaalõiguslik etteheide või mitte. Taoline spekulatsioon on aga selges vastuolus EIK kohtupraktikaga.
15. EIK avaldab oma kohtulahendeid peaasjalikult kahes keeles, milleks on inglise ja prantsuse keel. Kaebajale jääb arusaamatuks, millisele õigusnormile tuginedes on maksuhaldur oma seisukohtades tuginenud võõrkeelsetele õigusallikatele. See võib tekitada ka õigusselgusetu olukorra.
16. Maksukohustuslasel võib oma õiguste ja kohustuste kohta tekkida küsimusi nii maksuhalduri poolt väljatoodud õiguste ja kohustuste sisu ja määratlemise kohta kui ka nende ammendavuse osas. Samuti on osaühingul küsimus sellest, kuidas on praktiliselt tagatud maksuhaldurile edastatava ärisaladuse kaitse ja kas maksuhaldur on pädev tuvastama avalik-õigusliku suhte olemust, nt seda, kas maksukohustuslasel on konkreetses maksuõigussuhtes kaasaaitamiskohustus või vaikimisõigus, ning kas kaasaaitamiskohustuse puudumisel suureneb maksuhalduri tõendamiskoormus. Kui aga ei ole seda pädevust ja maksukohustuslane siiski soovib vastava avalik-õigusliku suhte olemuse kindlakstegemist, siis kas peab maksuhaldur põhjendatuks maksumenetluse peatamise kuni sellise suhte kindlakstegemiseni kohtumenetluses. Selliste küsimuste osas puudub nn lisas nr 1 selgitus ja nende küsimuste väljaselgitamist soovivad kaebajad käesolevas maksumenetluses.
17. Kaebaja leiab ka, et kuna tema juhatuse liikmega seotud äriühingutelt nõuab maksuhaldur pidevalt teavet, siis tähendab see seda, et teda kiusatakse taga, mis on aga vastuolus konventsiooni artiklitega 17 ja
18. VASTUSTAJA SEISUKOHT
19. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Vastustaja nõustub sellega, et lisade 1 eesmärgiks oli vastustajal maksumenetluses MKS § 14 lg 2 kohaselt lasuva selgitamiskohustuse täitmine. Vastustaja osundab, et MKS § 14 lg 2 ei sätesta selgitamiskohustuse täitmisele vorminõuet: seadus ei välista ei suulist ega kirjalikku selgitamiskohustuse täitmist. Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt on mõiste „selgitama“ tähenduseks „millegi sisu, olemust üksikasjaliku(ma)lt avama, midagi (suuliselt v. kirjalikult) lahti mõtestama v. põhjendama, seletama (
20. täh.).“ Seega hõlmab termini „selgitama“ tähendussisu iseenesest paratamatult võimalust, et lahti mõtestamine võib toimuda nii suuliselt kui ka kirjalikult.
21. Vastustaja arvates ei saa selgitamiskohustuse täitmine kirjalikus vormis rikkuda ei hea halduse ega proportsionaalsuse põhimõtet. Riigikohus on oma otsuses asjas nr 3-3-1-102-06 leidnud: „Hea halduse põhimõtted eeldavad muuhulgas ka seda, et isikule tuleb anda mõistliku aja jooksul teavet teda puudutava asja menetlemise käigust ja selle asja lahendamist mõjutavatest haldusaktidest ning muud asjakohast teavet.“ Riigikohus ei ole leidnud, et hea halduse põhimõtte kohaselt peab selgitamiskohustust täitma tingimata suuliselt.
22. See, kas isiku suhtes toimuv haldusmenetlus kujuneb talle negatiivseks või positiivseks, ei sõltu asjaolust, kas talle selgitatakse õigusi või kohustusi suuliselt või kirjalikult. Nii proportsionaalsuse kui menetlusökonoomia põhimõttega on kooskõlas selgituskohustuse täitmine kirjalikus vormis – seejuures juhul, kui kaebajatele jäi midagi neile kirjalikult selgitatust arusaamatuks, siis on neil võimalus pöörduda vastustaja poole selle sama maksukorralduse seaduse § 14 lg 2 alusel täiendavate selgituste saamiseks. 3
23. Riigikohtu otsuses asjas nr 3-4-1-1-02 p-s 15 on märgitud, et proportsionaalsuse põhimõtte rakendumise puhul tuleb muuhulgas arvestada erinevusi riigi kuludes. Absoluutne selgitamiskohustuse suulise täitmise nõue, arvestamata konkreetse olukorra asjaolusid, tooks paratamatult kaasa täiendava koormuse riigi ressurssidele ja tingiks vajaduse riigi ressursside ümbersuunamiseks selgitamiskohuse täitmise tagamisele riigi muude funktsioonide täitmise arvelt.
24. Juba formaalloogikast lähtudes ei saa asjaolu, et kaebajatele tutvustatakse nende teatud õigusi ja kohustusi, kuidagi tähendada seda, et kaebajatele ei tutvustata edaspidi vajaduse korral näiteks nende taotlusel nende muid õigusi ja kohustusi ega anta täiendavaid selgitusi tutvustatud õiguste ja kohustuste kohta. Nende kahe olukorra vahel puudub mistahes põhjuslik seos. Vastustaja rõhutab, et ei ole keeldunud kaebajatele nende õigusi ja kohustusi selgitamast: kaebajad ei ole lihtsalt konkreetselt kaebuses esitatud küsimuste selgitamist vastustajalt taotlenud.
25. MKS § 14 lg-s 2 sätestatud selgitamiskohustus ei nõua, et haldusorgan selgitaks menetlusosalistele ammendavalt kõiki nende teoreetiliselt menetluse õigusvaldkonda puudutada võivaid menetluslikke õigusi ja kohustusi.
26. Ka juhul, kui kõik asjaomased selgitused korralduste lisades puuduksid, ei muuda see lisades 1 sisalduvaid selgitusi ega lisasid 1 endid MKS § 14 lg-ga 2 vastuolus olevaks: nende selgituste ulatuses oleks vastustaja oma selgitamiskohustuse täitnud. Ka sellises hüpoteetilises olukorras ei oleks alust korralduste tühistamiseks – tegemist oleks lihtsalt osalise selgitamiskohustuse täitmisega ja osas, milles selgitamiskohustus oleks täidetud ei oleks ka mingit õigusvastasust, st korralduste lisad 1 ei oleks õigusvastased.
27. Antud juhul aga ei lasu vastustajal ammendatavate selgituste andmise kohustust. MKS § 14 lg 2 enda kohaselt selgitab maksuhaldur maksukohustuslasele tema õigusi ja kohustusi maksumenetluses vajaduse korral. Vastustaja on seisukohal, et antud juhul on vastustaja endal lasuva selgitamiskohustuse kohaselt täitnud: vastustaja lisades 1 antud selgitusi ei saa pidada niivõrd ebaadekvaatseteks, et vastustaja oleks selgitamiskohustuse täitmisel rikkunud seadusandja poolt vastustajale kui seaduse rakendajale määratlemata õigusmõiste „vajaduse korral“ sisustamiseks seatud piire.
28. Vastustaja juhib kohtu tähelepanu sellele, et kaebajad ei ole asjaomastes maksumenetlustes taotlenud vastustajalt selgituste andmist konkreetselt kaebuses toodud küsimustele. Vastustaja on selgitamiskohustust antud juhul täitnud enda algatusel. See ei mõjuta kuidagi ei kaebajate õigust pöörduda vastustaja poole kaebuses toodud küsimustele vastuste saamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED
29. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid, leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kohtu põhjendused on järgmised.
30. Käesolevas haldusasjas on maksuhaldur esitanud kaebajatele korraldused teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks. Korraldustele on lisatud 2-leheküljeline informatiivne leht maksukohustuslase õiguste ja kohustuste kohta, kus on toodud välja maksukorralduse seaduse sätted, mis reguleerivad maksukohustuslase õigus ja kohustusi maksumenetluses. Korralduses on märgitud, et leht õiguste ja kohustuste kohta tuleb allkirjastada ja makshaldurile tagastada. Kohus leiab, et nimetatud kohustust ei saa pidada õigusvastaseks ja seega puudub alus nimetatud kohustuse osas korralduste kehtetuks tunnistamiseks. Asjaolus, et vastustaja tõi kaebuse esitajale välja MKS-s sätestatud asjaomased normid õiguste ja kohustuste kohta ning nõudis nende tutvustamise koht allkirja andmist ja allkirjastatud lehe tagastamist, ei ole midagi õigusvastast. Ka ei välista selline MKS sätete informatiivse loetelu allkirjastamine maksukohustuslastel hiljem vajadust pöörduda maksuhalduri poole ka suuliste või kirjalike järelpärimistega neile pandud kohustuste ja 4 neil olevate õiguste osas. Maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 14 lg 2 sätestab, et maksuhaldur selgitab vajaduse korral maksukohustuslasele tema õigusi ja kohustusi maksumenetluses. Juhul, kui isikul tekib täiendavaid küsimusi ja need küsimused on asjakohased, on maksukohustuslasel tulenevalt MKS § 14 lõikest 2 õigus nõuda tema õiguste ja kohustuste täiendavat selgitamist.
31. Mõistagi ei saa maksukohustuslane seda õigust omakorda kuritarvitada ja hakata asjakohatute küsimustega või vähetähtsatesse detailidesse laskumisega talle pandud kohustusest kõrvale hiilima. Maksuhalduri selgitamiskohustus MKS § 14 lg 2 alusel ei ole piiramatu – kui maksuhalduri arvates isik ei esita asjakohaseid küsimusi kui ta peaks asjaolusid arvestades oma õigusi ja kohustusi piisavalt tundma, või kui talle on vastavat asjaolu juba selgitatud, võib maksuhaldur ka selgitamisest keelduda. Kuna isiku õigusi rikkuvad maksuhalduri haldusaktid ja toimingud on halduskohtus vaidlustatavad, lisaks saab nendele esitada maksuhaldurile ka vaide, on selgitamiskohustuse puuduliku täitmisega tekkinud vigu võimalik korrigeerida ka kohtu poolt. Kahtlemata on selgituskohustuse täitmine oluline, kuid selgituskohustuse täitmine ei saa muutuda haldusorganile ebaproportsionaalselt koormavaks ja haldusmenetlust takistavaks asjaoluks. Paratamatult võib tekkida haldusmenetluses lahkarvamusi isiku õiguste ja kohustuste sisu üle ja lõppastmes lahendataksegi sellised lahkarvamused halduskohtus. Efektiivne selgituskohustuse täitmine võib kohtuvaidlusi ära hoida, kuid kui isik jääb maksuhalduriga oma kohustuse täitmise osas eriarvamusele ning maksuhaldur omakorda on veendunud, et ta talitab õieti, peab maksuhaldur menetluse lõpule viima. Vastasel korral menetlus veniks ja see oleks menetlusökonoomia aspektist lubamatu. Lõpliku hinnangu haldusorgani tegevusele annab kohus.
32. Kaebajad ei ole asjaomastes maksumenetlustes kordagi kirjalikult taotlenud vastustajalt selgituste andmist konkreetselt kaebustes toodud küsimustele. Seega on vastustaja täitnud selgitamiskohustust antud juhul enda algatusel.
33. Kohus nõustub vastustajaga selles, et selgitamiskohustuse täitmine kirjalikus vormis ei saa rikkuda ei hea halduse ega proportsionaalsuse põhimõtet. Asjaolu kas selgitamine toimub suuliselt või kirjalikult, ei määra ära seda, kas selgitatakse põhjalikult või pinnapealselt. Kirjalikus vormis järelpärimise esitamine ja sellele kirjaliku vastuse saamine on kohtu hinnangul vastupidi, efektiivsem, kuna see välistab hilisemad vaidlused selle üle, kas ja mida küsiti ning kas ja mida vastati, kuna info on olemas taasesitatavas vormis.
34. Kohtukõnes viitas kaebajate esindaja Teet Raatsin sellele, et käis koos O. V. 18.03.2011 kell 14.00 maksuhalduri juures sooviga, et neile selgitatakse nende õigusi ja kohustusi, kuid revident ei võtnud neid jutule ning hr Tõnis Kuuse andis neile vaid pinnapealseid vastuseid. Tõepoolest, OÜ-le Rewilo Koolitused 17.03.2011 tehtud korralduses on märgitud, et maksuhalduri poolt 10.03.2011 saadetud e-kirjaga määrati uueks korralduse täitmise tähtajaks 18.03.2011 kell 14.
35. Edasi on nimetatud korralduses märgitud, et üksikjuhtumi kontrolli teostab edasi revident Kadri Pohlak ja korralduse täitmise tähtajaks on antud 25.03.
36. Kohus leiab, et kui kaebajate esindajad läksid 18.03.2011 kell 14.00 maksuhalduri juurde, siis ei olnud see tegelikult nendega kohtumiseks kokkulepitud aeg, tegemist oli hoopis eelneva korraldusega määratud korralduse täitmise kuupäevaga, mida vaidlustatud korraldused pikendasid. Kaebajate esindajad ei saa eeldada, et maksuhalduril oleks neid võimalik neid ette teatamata vastu võtta ja nende õigusi selgitama asuda. Parim käitumine kaebajate poolt oleks siiski esitada oma taotlused maksuhaldurile kirjalikult ja nõuda suuliste selgituste jagamist samuti kirjalikult. Kui aga maksuhaldur peaks otsustama selgitada õigusi ja kohustusi seepeale siiski kirjalikult, ei ole teabe andmise korralduse adressaadil õigust nõuda suuliste selgituste jagamist. Sellist nõuet ühestki õigusaktist ei tulene, ka ei tulene seda kaebaja viidatud Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditest. 5
37. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja aga menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole, seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Kadriann Ikkonen kohtunik 6