Üksikjuhtumi kontrolli puhul on vajalik piiritleda, mida täpselt kontrollitakse ning milline asjaolu oli enne kontrolli algust teada, mis ajendas kontrolli teostama. Maksuhaldur ei ole märkinud, milline on talle teadaolev asjaolu, mida ta soovib kinnitada või ümber lükata. Kaebuse esitaja rõhutab, et maksuvõlgade sissenõudmise menetluses saab maksuhalduri huviks olla vaid selline teave, mis aitab kaasa eesmärgi saavutamisele juhatuse liikme vastutuse hindamisel. Vaidlusaluse Korraldusega on nõutud sellist teavet, mis on juba tuvastatud OÜ Dip-Met maksumenetluses (Korralduse küsimused p 1-6) (vt täiendavalt p 3) ning mis ei ole seotud maksuvõla sissenõudmise menetlusega (Korralduse küsimused p 7-8). Menetluse läbiviimine on ebaproportsionaalne ning tekitab asjatuid kulutusi ja ebameeldivusi kaebuse esitajale. Korraldusega on nõutud teavet OÜ DipMet kohta, näiteks, millega tegeles OÜ Dip-Met, millised olid kaebuse esitaja ülesanded, kes olid tehingute tegemisel tehingupartnerite OÜ Laitekar ja EBSRD Group OÜ esindajad jms. OÜ Dip-Met (registrikood 10997336) suhtes on läbi viidud maksumenetlus 23.03.
) § 10 lg 3 ja haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 5 lg 2 sätetele kaebaja märgib, et kuna maksuhalduril on OÜ Dip-Met kontrolli käigus juba kogutud Korralduses nõutud andmed, on Korraldus maksukohustuslasele põhjendamatult koormav ning vastuolus efektiivse menetluse läbiviimise põhimõttega. Kaebuse esitaja koormamine teabe nõudmisega on põhjendamatu, kuna maksuhaldur oli kohustatud selgitama ning selgitas asjas olulise tähendusega asjaolud välja juba OÜ Dig-Met maksumenetluses. Vastustaja PMTK vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata. Kaebaja märkus, et Korraldus on ebaselge, on täiesti asjakohatu. Korraldusest selgub ammendavalt, millist informatsiooni maksuhaldur kaebajalt soovib. Samuti on PMTK toonud välja piisava materiaalõigusliku aluse Korralduse andmiseks. Kontrolli ei ole alustatud kaebaja isiku, vaid juriidilise isiku Dip-Met OÜ vastu. Maksuhaldur ei ole kohustatud teavitama kaebajat asjaoludest, millele läbiviidav kontrollmenetlus tugineb. Asjaolu, et maksuhaldur on pealtnäha samasisulist informatsiooni juba kaebajalt eelnevalt Dip-Met OÜ maksumenetluse käigus saanud, ei välista vajadust koguda asjas täiendavaid tõendeid ning kontrollida juba esitatud materjalide usaldusväärsust. Väide, et vaidlusalust korraldust puudutav teave on juba kogutud ning Korraldusega nõutud teave maksuhaldurile teada, on spekulatsioon, mis ei anna alust Korralduse tühistamiseks või selle täitmisest keeldumiseks. Maksuõigusnormid näevad teatud teabe nõudmise korduspiirangud ette üksnes juhtudel, kui kontroll on eelnevalt läbi viidud revisjonina (
Vastustaja juhib tähelepanu ka sellele, et seoses dokumentide esitamisega võib maksuhalduril tekkida kolmandale isikule veel täiendavaid küsimusi. Maksuhalduril on kohustus lähtuda
§-s 11 sätestatud uurimispõhimõttest, ent seejuures peab maksuhaldur jälgima, et menetlus viiakse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Korraldus kaebajale on tehtud kirjaliku teabe esitamiseks, mis on kaebaja jaoks kõige vähemkoormav kaasaaitamiskohustuse täitmise viis, mistõttu ei ole see maksuhalduri hinnangul kaebaja jaoks üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi põhjustav. Juhul, kui kaebajale peaks teabe teistkordsest esitamisest tekkima õigusvastast kahju, mille tekitamise eest on vastutav PMTK, on kaebajal õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist vastavalt riigivastutuse seaduses sätestatule, kuid ei ole õigust teabe andmisest keelduda. KOHTU PÕHJENDUSED 1. Vaidlustatud Korraldus on antud
, § 59 lg 1 ja 60 lg 1 alusel.
§-s 46 on sätestatud maksuhalduri õigus anda haldusakte ning nendele haldusaktidele esitatavad nõuded.
lg 1 kohaselt on tõendiks maksumenetluses kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult, riigi-, valla- või linnaasutuselt saadud teave, dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus. Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda. 3 Vastavalt
lg-le 1 on maksuhalduril õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada maksukohustuslast või tema esindajat teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Samuti on Korralduses selle andmise õigusliku alusena viidatud
lg 1 p 3 ning § 10 lg 2 p 3 sätetele.
lg 1 p 3 järgi on maksukohustuslane ka muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest.
Korralduse andmise (kaebajalt teabe nõudmise) faktilise põhjendusena on toodud, et PMTK kogub maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult (
;
) teavet ning tõendeid, eesmärgiga selgitada välja OÜ Dip-Met (registrikood 10997336) maksuvõla tekkimise põhjused ja maksuvõla tasumise kohustuse täitja. Maksuhaldur on tuvastanud, et OÜ Dip-Met juhatuse liikmeks alates 30.12.
Maksuhaldur on maksuvõlgade sissenõudmise menetluse käigus kohustatud hindama äriühingu juhatuse liikme tegevust või tegevusetust maksuvõla tekkimisel (
OÜ Dip-Met on jätnud tasumata 22.04.
lg 3 kohaselt maksuhaldur viib menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse, paneb
Nimetatu nõuab, et maksuhaldur peab maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka 4 vähendavaid asjaolusid (lg 1). Sealjuures aga annab sama paragrahvi lg 2 talle piisava vabaduse oma ülesannete täitmisel: nimetatud sätte kohaselt maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega.
kohaselt, kui maksuhaldurile on seadusega antud volitus kaaluda abinõu kohaldamist või valida erinevate abinõude vahel, teostab maksuhaldur kaalutlusõigust volituse piires ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve (vt ka HMS § 4 lg 2). Kohus mõistab eelmärgitud sätteid nii, et kuigi maksuhalduril on seadusest tulenev kohustus nõuda sisse maksuvõlad, on tal selleks abinõude valimisel kaalutlusõigus. Samas on tal aga ka kohustus jälgida, et uurimispõhimõtte rakendamine ja võimalus ise otsustada toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse üle ei riivaks põhjendamatult isikute huve jms, st oleks proportsionaalne ja muus osaski seaduslik. 4. Halduskohus, lähtudes ülalviidatud õigusnormidest ning hinnanud Korralduse motiveeringut, asjas kogutud tõendeid ja poolte väiteid, on seisukohal, et I.R. kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus jagab kõigepealt kaebaja seisukohta, et vaidlustatud haldusakt on ebaselge. Vaidlustatud haldusaktist ei selgu üheselt, mis menetlusega on tegu ja kellena I.R.t käsitatakse. Ühelt poolt võib aru saada, et tegemist on OÜ Dip-Met maksuvõlgade sissenõudmise menetluses I.R.lt kui kolmandalt isikult (OÜ Dip-Met endine juhatuse liige) teabe ning tõendite nõudmisega. Siiski ei ole Korraldust põhistatud
§-ga 61, mis näeb ette õiguse nõuda teavet just kolmandatelt isikutelt. Samas on osundatud
§-dele 37 ja 96. Kohtule jääb tegelikult arusaamatuks Korralduses viide
§-le 37, mille kohaselt ettevõtte või selle osa omandi või valduse ülemineku korral lähevad ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osaga olemuslikult seotud käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 nimetatud nõuded ja kohustused, välja arvatud sunniraha maksmise kohustus, üle omandajale või valduse saajale vastavalt võlaõigusseaduses sätestatule. Kaebaja ei ole omandanud maksuvõlgades OÜ-t Dip-Met, et ta kõnealuse sätte alusel võiks vastutada viimase kohustuste eest. Vastavalt
lg-le 1 maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, teeb maksuhaldur vastutusotsuse. Oma seletuses vastustaja küll rõhutab, et kontrolli ei ole alustatud kaebaja isiku, vaid juriidilise isiku Dip-Met OÜ vastu, kuid toodud viitest ja osundamisest
kui maksukohustuslase suhtes maksumenetlust, mis peaks lõppema vastutusotsusega, et temalt nõuda sisse OÜ Dip-Met maksuvõlg. Sellele viitab lisaks ka tuginemine
lg-le 1 (maksuhalduril on õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet). Samas, kui jutt on OÜ Dip-Met maksuvõlast, siis selle sissenõudmise menetluses ei ole kaebaja ei maksukohustuslane ega tema esindaja, vaid kolmas isik. Järelikult puudub Korralduses õigusliku ja faktilise aluse omavaheline loogiline seostamine, mille olulisust on Riigikohus rõhutanud. Suvaline õigusnormidele viitamine, ilma nende normide faktilise põhjendusega korrektse seostamiseta, ei ole käsitatav haldusakti nõuetekohase motiveerimisena. Motiveerimise nõue ei ole asi iseeneses, vaid see peab aitama haldusakti adressaadil seda mõista ja kohtul haldusakti õiguspärasust kontrollida, veendumaks, et kirjeldatud asjaoludel ja õigusnormide puhul on haldusaktis toodud järeldus/tulemus ainuvõimalik. Antud juhul see Korralduse ebaselguse tõttu nii ei ole. 5 5. Kohus leiab, et Korralduse motiveerimispuudused ei piirdu eelmärgituga. Kohtule kaebaja poolt esitatud OÜ Dip-Met maksumenetluses I.R.lt maksuhalduri võetud suuliste seletuste protokollidest ilmneb, et Korraldusega esitatud küsimusi on kaebajalt kas juba küsitud või jääb arusaamatuks nende esitamise vajadus, kui eesmärgiks on „selgitada välja OÜ Dip-Met maksuvõla tekkimise põhjused ja maksuvõla tasumise kohustuse täitja“. Näiteks on täiesti kummaline eelmärgitud eesmärki silmas pidades küsida kaebajalt „Millega tegeles DipMet OÜ?“, kui äriühingu suhtes on eelnevalt läbi viidud maksumenetlus ja selle kontrolli tulemusel on antud ka maksuotsus. Esiteks nähtuvad OÜ Dip-Met tegevusalad äriregistrist, millele juurdepääs on maksuhaldurile tagatud, teiseks on aga kontrollitava äriühingu tegevusvaldkonna tuvastamine ja maksuotsuses kajastamine üks esimesi asju. Järelikult niisuguse mõttetu küsimusega selle äriühingu endise juhatuse liikme I.R. koormamine on ilmselgelt alusetu. Küsimused, mis puudutavad OÜ Laitekar ja EBSRD Group OÜ esindajaid tehingutes Dip-Met OÜ-ga ning nende volituste kontrollimist on kaebajale juba korduvalt esitatud (vt 13.05.2009 protokoll, tl 11-13; 10.06.2009 protokoll, tl 27). Puudub mõistlik põhjendus, miks ühtesid ja samu küsimusi tuleb ikka ja jälle esitada, arvestades seejuures veel
Vastustaja seletusest nähtuvalt oleks PMTK-l nagu alus kahelda juba esitatud materjalide usaldusväärsuses, kuid Korralduses ei ole niisugust uuesti küsimist millegagi põhjendatud. Nagu eelnevalt märgitud, maksuhalduril võib küll olla laialdane õigus ise otsustada kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse jms üle, kuid ta ei saa seda teha suvaliselt, vaid jälgides seadusest tulenevaid piiranguid ja põhimõtteid, sh proportsionaalsuse põhimõtet ja motiveerimiskohustust. PMTK ei saa sunniraha rakendamise ähvardusel ja ebaselgetel alustel nõuda isikult kas mõttetut või juba eelnevalt küsitud/saadud teavet ning õigustada seda tagant järele asjaoluga, et kirjaliku teabe esitamine on kaebaja jaoks kõige vähemkoormav kaasaaitamiskohustuse täitmise viis. Hea halduse põhimõtetega ei ole kooskõlas ka PMTK õigustus, et juhul, kui kaebajale peaks teabe teistkordsest esitamisest tekkima õigusvastast kahju, on kaebajal õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist vastavalt riigivastutuse seaduses sätestatule. Haldusorgan peaks oma tegevuses rangelt seadust järgides juba eos vältima isikutele kahju tekitamist, mitte möönma võimalikkust, et seda tuleb hiljem hüvitama asuda. Seega on Korralduse näol tegemist õigusvastase haldusaktiga, mis sellisena koormab asjatult kaebuse esitajat ja rikub I.R. õigusi heale haldusele. Eeltoodud põhjustel ei oma tähtsust, kas mingi Korralduses esitatud küsimus võiks olla menetluses (millises nimelt?) asjakohane, kuna see ei saa mõjutada Korralduse kehtima jäämist. Neil asjaoludel tuleb Korraldus HKMS § 26 lg 1 p 1 alusel tervikuna tühistada.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.