Obsah (7)

§ 116§ 188§ 189§ 164§ 195§ 101§ 113

Tsiviilasi nr.2-09-58606 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 14.10.2011 Tallinn Tsiviilasja nu

õ 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue, AS-i SB kasuks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud menetluskulude osas võib menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik Justiitsministeeriumi või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 64 eurot. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Menetluskuude kindaksmääramise avaldus tuleb esitada 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK

1. 09.11.
2. a esitas AS SB Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 41 200 krooni saamiseks. 26.11.2009 tegi Pärnu Maakohus võlgnikule makseettepaneku, mis on võlgnikule kätte toimetatud 07.08.
3. Võlgnik on tähtaegselt (so 12.08.2010) esitanud makseettepanekule vastuväite. Pärnu Maakohtu 13.09.2010 määrusega anti avaldus üle asja menetlemiseks Harju Maakohtule. Avaldaja on soovinud võlgniku vastuväite esitamise korral asja menetlemist hagimenetluses. ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
4. AS SB kui loovutaja ja AM kui omandaja vahel sõlmiti nõude loovutamise leping
5. detsembril
6. a. OÜ ÜJ vastu, mis tuleneb ajavahemikus
7. a jaanuar kuni
8. a veebruar OÜ ÜJ ja AS-i SB vahel sõlmitud ostu-müügilepingutest ja selle kohta esitatud arvetest. Lepingu punkti 1 kohaselt loovutas hageja 300 000 krooni suuruse nõude kostjale. Lepingu punkti 4 järgi kohustus kostja loovutatud nõude hagejale välja maksma ositi, 10 000 krooni kuus, kuu viimaseks tööpäevaks, 30 kuu jooksul. Viimase osamakse laekumise tähtajaks oli
9. august
10. a. Hageja väljastas
11. märtsil
12. a kostjale nõude loovutamise lepingu ülesütlemise avalduse ja võla tasumise nõude, milles hageja ütles üles kostjaga sõlmitud nõude loovutamise lepingu ning milles palus kostjal 14 päeva jooksul tasuda lepingust tulenev kohustus hagejale. Hagiavalduse esitamise päevaks on kostja hagejale tasunud koondsummast 69 000 krooni (27.03.
13. a – 20 000 krooni, 03.05.
14. a – 15 000 krooni, 31.05.
15. a – 5 000 krooni, 20.06.
16. a – 10 000 krooni, 26.07.
17. a – 10 000 krooni, 06.08.
18. a – 5 000 krooni ja 14.08.
19. a – 4700 krooni). Hagiavalduse esitamise päevaks ei ole kostja hagejale rohkem lepingust tulenevaid summasid tasunud. Kostja ei ole hagejale õigeaegselt loovutatud nõuet täies ulatuses tagastanud, mistõttu on kostja omapoolseid kohustusi rikkunud. Arvestades, et kostja on oma kohustusi rikkunud, on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist. Lähtudes asjaolust, et kostja ei ole võlgnetavat summat tasunud, siis on kostja rikkunud lepingust tulenevat kohustust tagastada nõutud summa tähtaegselt. Käesolevaga nõuab hageja kostjalt nõude loovutamisest tuleneva summa tasumist summas 230 300 krooni. Kuivõrd kostja on olnud nõude loovutamisest tuleneva summa tagastamisega viivituses, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt viiviste tasumist. Viivisearvestus algab 31.08.
20. a. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja olnud nõutava summa tagastamisega viivituses 415 päeva (31.08.2009 – 19.10.2010). Kuivõrd viivise määraks on 0,02% nõutud summalt päevas, siis on kostja viivis päevas 46,06 krooni (0,02%×230300=46,06). Seega on hagiavalduse esitamise seisuga hageja viivisenõue kostja vastu 19 114,90 krooni (46,06×415=19114,90). Eeltoodu alusel palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse põhiosa 230 300 krooni, viivsed summas 19 114,90 krooni ja menetluskulud jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUVÄITED JA MENETLUSE KÄIK
21. Kostja vastuses hagi ei tunnista. Hagivalduse aluseks oli väidetav nõue, mis tulenevat kostja ja hageja vahel
22. detsembril 2005.a sõlmitud nõude loovutamise lepingu ülesütlemisest. Hageja väidab, et ta on nõude loovutamiselepingu
23. märtsil
24. a saadetud kirja p. 6.4 alusel üles öelnud. Nõude loovutamise leping on varalise õiguse võõrandamisleping (sisuliselt varalise õiguse müügileping), mis ei ole kestvusleping ja sellisest lepingust saab vastavalt

§ 116lg 6 taganeda, mitte seda üles öelda.

Taganemisavaldusena kostja hageja kirja ka tõlgendab. Taganemise puhul vabanevad aga mõlemad pooled oma lepinguliste kohustuste täitmisest (

§ 188

lg 2) ja neil on õigus nõuda lepingu alusel üle antu tagastamist (

§ 188lg 2).

Seega ei ole kostja nimetatud nõuet omandanud ja hagejal on õigus esitada oma nõue esialgse võlgniku (OÜ ÜJ) vastu. Lepingust taganemise tõttu puudub hagejal nõue kostja vastu ja hoopis kostjal on tagasinõudeõigus hageja vastu nõude loovutamise lepingu alusel juba makstud summa ulatuses. Kuna kostja arvates on põhinõue alusetu, on alusetu ka viivise nõue. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda.

1. 11.08.
2. a teatas kohus e-kirja kaudu, et asja lahendamiseks on vaja välja selgitada maksegraafiku õiguslik tähendus ning hageja 18.03.
3. a tahteavalduse sisu. Poolte kokkulepet tasuda müügisumma osamaksetena võib iseenesest pidada lepingu osaks, mida saab üles öelda, kui see on lepinguga või seadusega lubatud. Kohus palus poolte seisukohta selle asjaolu kohta 14 päeva jooksul.
4. Kostja on seisukohal, et 18.03.
5. a hageja saadetud kirjas o-s 6.
6. nimetatud avalduses ei olnud mingeid viiteid tehingu osalisele ülesütlemisele. Seega puudub hagejal võimalus avalduse sisu muutmiseks või sellele uue tõlgenduse omistamiseks käesoleva kohtumenetluse käigus. Hageja puudub võimalus ka väita, et kostja sai tema avaldusest juba selle kättesaamisel valesti aru. Vastavalt TsÜS § 75 lg 1 tuleb juhul, kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Antud juhul viitas avalduse tekst hageja soovile lõpetada nõude loovutamise leping kogu mahus ja kostja ei saanud seda mõista teisiti kui lepingust taganemisena täies mahus. Hageja poolt avalduse sisule hiljem antav tõlgendus ei saa mõjutada tahteavalduse sisu. TsÜS § 71 kohaselt loetakse kindlale isikule tehtud tahteavaldus tehtuks sellise sisuga, nagu see kätte saadi. Seega on nõude loovutamise leping kogu mahus kehtetu ning kostja ei ole selle esemeks olevat nõuet omandanud, nõue kuulub endiselt hagejale ja hagejal on õigus esitada oma nõue esialgse võlgniku (OÜ ÜJ) vastu. Kostja palub jätta hagi endiselt rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda.
7. Hageja esitas kostja vastusele seisukoha, milles märgib, et 31.12.
8. a nõude loovutamise lepingu p. 4 järgi tuli leping täita perioodiliste maksetena kolmekümne kuu vältel, 10 000 krooni kuus. Seega on 31.12.
9. a nõude loovutamise lepingul tunnuseid, mis võimaldavad seda kvalifitseerida kestvuslepinguks. Seega võib poolte kokkulepet tasuda müügisumma osamaksetena pidada lepingu osaks, mida saab üles öelda, kui see on lepinguga või seadusega lubatud. 18.03.
10. a tahteavalduse 6.
11. kohaselt soovis hageja üles öelda 31.12.
12. a nõude loovutamise lepingu osa, mis käsitlesid müügisumma tasumist osamaksetena ning tasumise lõpptähtaega
13. august
14. a. Seega ei saa teha järeldust, et hageja oleks soovinud lepingut üles öelda tervikuna. Juhul kui kohus siiski loeb hageja 18.03.
15. a tahteavalduse taganemisavalduseks, siis palub hageja kostjalt välja mõista 31.12.
16. a nõude loovutamise lepingu alusel üleantud nõude väärtuse

§ 189lõike 2 alusel.

Kostja on hagejale tasunud 4 54,64 eurot (69 700 krooni), seega üleantu väärtusest on tasumata 14 718,85 eurot (230 300 krooni). Hageja palub kohtul välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevuse põhiosa 14 718,85 eurot või alternatiivselt

§ 189

lõike 2 alusel kostjalt hageja kasuks võlgnevuse põhiosa 14 718,85 eurot ja viivised summas 1 221,66 eurot ning alates 20.10.2011 0,02% võlgnevuse põhiosalt päevas. Lisaks palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus arutas asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid nõude loovutamise lepingu, mille eest kostja kohustus tasuma hagejale osamaksetena. Puudub vaidlus ka selles, et hageja tegi 18.
2. 2008 kostjale tahteavalduse, milles ütles nõude loovutamise lepingu üles ja nõudis võla tasumist kogusummas. Poole vahel on vaidlus selle üle, millised olid 18.03.2008 tahteavalduse õiguslikud tagajärjed.

§ 164lg 1 järgi on nõude loovutamine lubatud.

Pooled on nõude loovutamisel kokku leppinud, et kostja tasub hagejale nõude loovutamise eest osamaksetena. Osamaksetena tasumise kokkulepe on oma olemuselt kestvusleping

§ 195lg 3 mõttes, mida saab kohtu arvates üles öelda.

Kohtule esitatud hageja 18.03.2008 kirjast nähtub, et hageja on üles öelnud nõude loovutamise lepingu selle osa, mis käsitleb nõude eest tasumist osamaksetena. Maksegraafiku ülesütlemise tagajärjel muutus kogu hageja nõue kostja vastu sissenõutavaks. Puudub vaidlus selle üle, et kostja on hageja tahteavalduse kätte saanud. Kuna hageja ütles osamaksete tasumise osas lepingu üles, muutus kogu kostja kohustus sissenõutavaks st kostjal tekkis kohustus tasuda kogu nõuete loovutamise lepingu alusel võlgnetav summa hagejale.

§ 101lg 1 p 1 järg on hageja õigustatud nõudma kostjalt võla tasumist.

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõudena tasumata osamaksete kogusumma 14 718,85 eurot.

§ 113

lg 1 ,

§ 101lg 1 p 6 ja Ts

MS § 367 järgi on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivise tasumist põhinõudelt alates 31.08.2009 kuni põhinõude täitmiseni. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga tuleb kostjalt välja mõista viivis 2278,48 eurot ja sealt edasi

§ 113lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue. Menetluskulud tuleb Ts

MS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 järgi jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi tuleb menetluskulude kindlaksmääramise taotlus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kohtunik