nr 52 „Teadmiste ja oskuste 3-10-3240 arendamise toetamise tingimused ja kord“ (määrus) alusel toetuse saamiseks. Koolitusel sooviti liidu liikmetele AutoCAD programmi koolituste läbiviimist.
lg 5 kohaselt loetakse tarkvaraalane koolitus abikõlblikuks juhul, kui taotleja tõendab soetatud tarkvara litsentsi või kasutusõiguse omamist. Kuna taotlusele ei olnud lisatud piisava arvu koolitusel osalejate kohta tõendeid soetatud tarkvara litsentsi või kasutusõiguse omamiseks, ei ole võimalik taotlust rahuldada. Toetuse suurus nende kasusaajate osas koolituste läbiviimiseks, kellel AutoCAD programmi litsentsinumbrid on esitatud, jääks väiksemaks, kui on
st ei tulene nõuet esitada kõikide kasusaajate tarkvaralitsentsid. Vastustaja on määrust tõlgendanud laiendavalt ning taotlejale ebasoodsalt.
s on ühemõtteliselt fikseeritud ning defineeritud mõisted taotleja (
lg 1 p 10) ja kasusaaja (
Tegemist ei ole kattuvate mõistetega. Kuna taotleja ning kasusaaja mõisted on selgesõnaliselt eristatud, siis
lg 5 sõnastusest tulenevalt saab õiguslikke kohustusi panna üksnes taotlejale, mitte kasusaajatele. Taotleja on
lg-s 5 nõutavad kohustused täitnud ning vastab seega toetuse saamise kriteeriumitele. Vastustaja ei saa
Sellise nõude esitamiseks puudub õiguslik alus. Haldusakt, mille sisuline põhjendus põhineb ebaseaduslikul nõudel, on õigusvastane; 3) ühestki
sättest ei tulene vastustajale õigust nõuda tarkvarakoolituse korral andmeid liidu liikmete kui kasusaajate tarkvaralitsentside kohta. Ka
§-d 10, 11 ja 12 viitavad üksnes taotlejale endale esitatavatele nõuetele ning võimalusele küsida lisateavet ja -dokumente taotleja ja taotluse kohta; 4) vastustaja rikub oma tegevusega seadusliku aluse printsiipi, mille järgi võib haldusmenetluses piirata isiku subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel; 5) taotlused ei ole vastuolus
ja koolituse eesmärkidega. Üheks võimalikuks koolituse eesmärgiks on aidata koolitatavatel otsustada teadlikult märkimisväärse hinnaga programmi soetamisvajaduse üle. Asjakohatu on viide, et tarkvara kasutamise võimalustega saab tutvuda iseseisvalt tarkvara müüja juures või tootetutvustuse abil, sest selliselt juhul puuduks üldse vajadus spetsiaalse tarkvarakoolituse järgi; 6) kuna vastustaja on otsuste tegemisel lähtunud ebaõigest eeldusest, et andmeid tarkvaralitsentside kohta tuleb esitada ka kasusaajate lõikes, on ta meelevaldselt välja arvestanud koolituse tervikmaksumuse, pidades seda sel põhjusel osaliselt abikõlbmatuks; 7) vastustaja on eiranud diskretsioonireegleid, lähtudes lubamatutest kaalutlustest ning jättes olulised aspektid täiesti tähelepanuta. Otsustest ei nähtu sisuliselt mingeid muid kaalutlusi taotluste rahuldamata jätmise suhtes kui vastustaja poolt
alusel, kuid kordagi ei ole vastustaja nõudnud tarkvaralitsentside esitamist taotleja liikmetelt kui kasusaajatelt. Seetõttu on selline nõue kaebaja suhtes üllatuslik, iseäranis olukorras, kus õiguslik regulatsioon on jäänud samaks. Seega oli kaebajal tekkinud õiguspärase ootuse ja õiguskindluse põhimõttest tulenev veendumus, et ka antud taotluste menetlemisel temalt andmeid kasusaajate tarkvaralitsentside osas ei nõuta ning nende esitamata jätmine ei ole takistuseks taotluste rahuldamisel. 5. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus palus jätta kaebuse rahuldamata järgmistel põhjendustel: 1) vastustaja on otsuste vastuvõtmisel täpselt järginud struktuuritoetuse seadusest (STS) ja
st tulenevaid diskretsiooni piire ning on kõiki asjaolusid uurides ja arvesse võttes teinud taotluste rahuldamata jätmise otsused. Otsuste tegemisel on eeskätt lähtutud selle aluseks oleva diskretsiooninormi eesmärgi tagamisest. Antud juhul tuleneb alusnormi eesmärk
lõikest 1; 2) alusnormi eesmärki arvestades pidi kaebaja tulenevalt
lg 5 tõendama tema poolt korraldatavatel koolitustel osalenud ettevõtjatel ehk kasusaajatel vastavate tarkvaralitsentside või tarkvara kasutusõiguste olemasolu. Ilma vastavate tõenditeta ei ole vastustajal võimalik selgitada, kas taotletav koolitusprojekt on
s sätestatud alustel täielikult või osaliselt käsitletav abikõlbulikuna; 3) kaebajal lasus kohustus tõendada toetuse objektideks olevate tegevuste abikõlbulikkust. Selleks tuli tal tõendada tarkvaralitsentsi või kasutusõiguse olemasolu mitte endal, vaid kasusaajatel. Arvestades asjaolusid ja meetme eesmärki oleks olnud sisutu kontrollida kaebajal vastava tarkvara litsentside ja kasutusõiguste olemasolu. Vastavate tõendite esitamise kohustus lasus
lõikest 5 tulenevalt kaebajal; 4) kaebaja on nõutud andmeid vastustajale osaliselt taotluste menetluste käigus ka esitanud. Seetõttu jääb vastustajale arusaamatuks, miks kaebaja pidas vajalikuks osaliselt esitada oma taotluste menetlemiseks vajalikke ja kasusaajaid puudutavaid andmeid, kuid keeldus kõikide vajalike andmete esitamisest; 5) otsuste tegemise tingis asjaolu, et taotlustes olid kajastatud
lõikest 5 tulenevalt vaid osaliselt abikõlblikud tegevused, mistõttu jäid abikõlbulike tegevuste osas mõlemad taotlused alla
STS § 15 lg 1 p 3 kohaselt peab taotluses soovitud toetuse suurus ületama meetme tingimustes sätestatud toetuse määra; 6) kaebaja varasemaid taotlusi on menetletud
st erinevatel õiguslikel alustel. Seega ei saa kaebajal olla põhjendatud ootust, et erinevatel õiguslikel alustel antavate toetuste menetlemisel lähtutakse samadest põhimõtetest ja nõudmistest; 7) otsused on lisaks ülaltoodud materiaalse õiguspärasuse kriteeriumidele ka formaalselt õiguspärased. Muu hulgas on otsustes põhjendatud, miks kaebaja poolt esitatud taotlused on tunnistatud mittevastavateks, mistõttu neid ei olnud võimalik rahuldada; 8) teadmiste ja oskuste arendamise toetuse saamiseks esitatud taotluste läbivaatamise ja hindamise tähtaeg on kohtumenetluse kestel möödunud ning vastava toetuse rahastamise eelarvelised vahendid taotlejatele, kelle taotlused rahuldati, tervikuna välja jagatud. Seega ei ole reaalselt saavutatav kaebaja tegelik eesmärk saada taotluste uuesti läbivaatamise kaudu projektide rahastamine teadmiste ja oskuste arendamise toetusmenetluse raames. 6. Tallinna Halduskohtu 1. juuli 2011. a otsusega rahuldati MTÜ Eesti Ehitusettevõtjate Liidu kaebus, tunnistati õigusvastaseks ning tühistati vaidlustatud otsused ning kohustati vastustajat taotlusi uuesti läbi vaatama. Kohtuotsuse põhjendused oli järgmised: 1)
lg 5 grammatilisel ja loogilisel tõlgendamisel koostoimes
ga kohustus litsentside või kasutamisõiguse tõendamiseks tarkvarakoolituse puhul ainult taotlejale; 2) loogikavastane oleks eeldada, et ettevõtjate ühenduse esindusõiguslik isik saaks või peaks kinnitama ühenduse liikmete tarkvaralitsentside või kasutusõigust tõendavate dokumentide koopiate õigsust. Seda saavad oma volituste piires teha vastava ettevõtja esindusõiguslikud isikud, kuid sellist kohustust
ga neile pandud pole; 3) vastustaja tõlgendus, et taotleja peab tõendama litsentsi või dokumendi olemasolu, ei ole kooskõlas
s endas sõnastatud meetme eesmärkidega, hindamiskriteeriumitega ega loogika ja õigusselguse põhimõttega. Selline tõlgendus piiraks oluliselt
s sätestatud eesmärkide saavutamise võimalusi; 4) tarkvaraga seotud otsused on ettevõtte juhtimise seisukohalt väga olulised ning erinevate tarkvarade täpsem tundmine võimaldab ettevõtjatel ja nende juhtidel teha adekvaatseid juhtimisotsuseid nende kasutuselevõtu või sellest loobumise kohta. Teatud situatsioonides on ettevõtte juhtidel ja vastava valdkonna spetsialistidel vaja vähemalt elementaarsel määral tunda ettevõtte tegevusvaldkonnas kasutatavaid spetsiaalseid või innovatiivseid tarkvaralahendusi, mida ettevõttes ei kasutata. Seetõttu ei oleks vastustaja poolt antud tõlgendus kooskõlas
s toodud meetme eesmärkidega ja piiraks põhjendamatult nende saavutamise võimalust; 5) asjakohatu on vastustaja väide, et tarkvara kasutamise võimalustega saab tutvuda iseseisvalt tarkvara müüja juures või tootetutvuse abil, sest sellisel juhul puuduks üldse vajadus spetsiaalse koolituse järgi; 6) ka Tallinna Arvutikool OÜ
lg-s 1 toodud eesmärkidega; 7) vastustaja poolse
lg 5 tõlgenduse vastu räägib ka
Nimetatud sätte punktides 1 ja 2 toodud eelistused on loogiliselt seostatavad uudsete tarkvaralahenduste põhjaliku tundmaõppimisega; 8) nähtuvalt hindamiskriteeriumitest ja eelistustest on
s eraldi käsitletud konkreetset ettevõtjat ja ettevõtjate ühendust taotlejatena. Seetõttu on
lg 5 sõnastatud eelkõige konkreetset üksikettevõtjat ja tema tegevust silmas pidades. Vastustajal on aga õigus, et sätte sõna-sõnaline rakendamine nii, et litsentside olemasolu nõutakse ainult taotlejaks olevalt ettevõtjate ühenduselt, muudaks selles osas sätte mõttetuks. Seetõttu on
regulatsioonis sisuline ja regulatiivne lünk. Selle lünga täitmine vastustaja poolt pakutud tõlgenduse andmisega § 5 lg-le 5 ja täiendavate dokumentide nõudmisega selle tõlgenduse alusel ei ole õiguspärane, sest selline tõlgendamine on vastuolus sätte grammatilise, loogilise ja eesmärgipärase tõlgendamise tulemusega; 9) vastustaja poolt
Nimelt looks niivõrd palju tekstipõhisest ja loogilisest tõlgendusest erineva tõlgendusega nõustumine olukorra, kus
kasutajal ei oleks enam võimalik olla kindel, et esitatavad nõuded vastavad õigusaktis kirjapandule; 10) kaebaja seisukoht, et käesoleval juhul oli tal seoses varasemate koolitustaotluste menetlemisega tekkinud õiguspärane ootus, et vaidlusalust taotlust menetletakse sama moodi, on väär. Kaebaja viidatud taotlused olid menetluses vaidlusalustest taotlustest erineval õiguslikul alusel. Erinevatel õiguslikel alustel menetletavate taotluste puhul ei saa tekkida õiguspärast ootust, et taotlusi menetletakse samasuguste sisuliste nõuete alusel, vaid taotlejal tuleb iga kord lähtuda taotluste menetlemist reguleerivatest konkreetsetest õigusaktidest. 4
lg 1 p-dest 10 ja 12 tulenevalt ei ole antud asjaoludel
lg 5 kohaldatav, kuna
alusel tarkvaraalaseks koolituseks toetuse taotleja ja kasusaaja ei lange kokku. Kohtu seisukoht tähendaks seda, et vastustajal kui vastava meetme rakendusüksusel puudub nii vaatlusalustel asjaoludel kui ka analoogsetel asjaoludel üldisemalt alus ja reaalne võimalus kontrollida tarkvaraalaste koolituste abikõlbulikkust
alusel juhul, kui taotlejaks ei ole kasusaaja. Sellisel juhul peaks vastustaja
alusel tarkvaraalaste koolituste toetuse taotlejaid erinevalt kohtlema, lähtudes vaid sellest, kas taotlejaks on kasusaaja ise või ettevõtjate ühendus, kes soovib koolitada kasusaajate töötajaid; 2) arusaamatuks jääb kohtu seisukoht, et loogikavastane oleks eeldada, et juhul kui taotlejaks ei ole kasusaaja, vaid kasusaajaid ühendav ettevõtete ühendus, saaks või peaks vastava ühenduse esindusõiguslik isik kinnitama ühenduse liikmete tarkvaralitsentside või tarkvara kasutusõigust tõendavate dokumentide koopiate õigsust.
lg 5 esimese lause kohaselt lasub taotlejal kohustus tõendada tarkvaraalase koolituse abikõlbulikkust. Koolituse abikõlbulikkuse tõendamiseks kasutatava dokumentatsiooni koopiate õigsuse tõendamise küsimus ei ole määrava tähtsusega. Ei ole välistatud, et taotleja esindusõiguslik isik kinnitab vastava dokumentatsiooni koopiate õigsust. Samuti ei välista
lg 5 seda, et kasusaajate esindusõiguslikud isikud kinnitavad ise vastavate dokumentide ärakirjad ja edastavad need taotlejale selleks, et taotleja saaks vastava koolituse abikõlbulikkust nõuetekohaselt tõendada ja apellant rakendusüksusena vastavat asjaolu kontrollida; 3) vastava dokumentatsiooni kinnitatud koopiate esitamine taotleja poolt on
lg 5 teise lause kohaselt kohustuslik vaid juhul, kui see on objektiivselt võimalik. Viidatu ei vabasta siiski mistahes taotlejat vastavast sättest tulenevast kohustusest tõendada vastava koolituse abikõlbulikkust. Sega pidi kaebaja tulenevalt
lg-st 5 tõendama tema poolt korraldatavatel koolitustel osalevatel ettevõtjatel, st kasusaajatel vastavate tarkvaralitsentside või kasutusõiguste olemasolu; 4)
lg 5 kohaselt on koolituse eriliik – tarkvaraalane koolitus – abikõlbulik vaid juhul, kui taotleja tõendab soetatud tarkvara litsentsi või kasutusõiguse olemasolu.
lg 1 p-dest 10 ja 12 tulenevalt võivad taotleja ja kasusaaja kokku langeda, kuid ei pruugi.
lg 1 p-st 12, mis määratleb kasusaaja
tähenduses, tulenevalt võivad kasusaajate hulka kuuluda ka ettevõtjate ühenduste liikmed. Kaebaja taotlused olidki suunatud mitte kaebaja enda töötajate või tema juhtorganite liikmete, vaid kaebaja liikmeks olevate ettevõtete töötajate ja/või juhtorganite liikmete konkreetsete tarkvaralahenduste kasutamiseks antavatel koolitustel osalemise toetamiseks. Koolituste vahetuks läbiviijaks oli kolmas isik; 5) ebaõige on kohtu seisukoht, et
lõigetest 1 ja 2 ning § 17 lõikest 7 tulenevalt on vastava meetme raames ja
alusel abikõlbulikena käsitletavad mistahes tarkvaraalased koolitused.
keskseks eesmärgiks on toetada kasusaajate töötajate ja juhtorganite liikmete selliste teadmiste ja oskuste arendamist, mida koolitatavad isikud saavad vahetult, reaalselt ja koheselt kasutada ettevõtte konkurentsivõime ning kasvupotentsiaali suurendamiseks. Meetme eesmärgiks ei ole toetada mistahes iseloomu ja eesmärgiga tarkvaraalaseid koolitusi. Seda tõendab ka majandus- ja kommunikatsiooniministri
st ei tulene, et koolitatavatel peaksid vastavad programmid ka kodus isiklikus kasutuses olema ja seetõttu vaatlusalune kohtu seisukoht on asjasse puutumatu. Tallinna Arvutikool OÜ pakkumises on täpsustatud, et eesmärk on arendada kasusaajate töötajate seniseid oskuseid ja muuta nad paremini vastavaks oma töökoha nõudmistele. Raske oleks ette kujutada, et ettevõttes on mõni töökoht, millel nõutakse oskusi tarkvara kasutamiseks, mida ettevõttes reaalselt ei kasutata; 7) arusaamatu on kohtu viide
Nimetatud sätete kaudu vaatlusaluse meetme raames ja asjas esinevatel asjaoludel toetatavate tarkvaraalaste koolituste abikõlbulikkuse hindamine/tuvastamine on põhjendamatu ja meelevaldne. Mainitud sätetest ei saa järeldada, et abikõlbulikeks saaks
lg 5 tähenduses lugeda ettevõtete ühenduste poolt korraldatavaid mistahes iseloomu ja eesmärgiga tarkvaraalaseid koolitusi.
lg 7 punktide 1 ja 2 alusel ei ole võimalik tuvastada diskretsiooninormi eesmärki. Erinevaid taotlejaid tuleks oluliselt erinevalt kohelda vaid seetõttu, et ühel juhul langevad toetuse taotleja ja kasusaaja kokku ning teisel juhul mitte. See tähendab, et tarkvaraalase koolituse abikõlbulikkust tuleks hinnata mitte kasusaajate, vaid taotlejate pinnalt.
rakendamisala on oluliselt laiem ega piirdu vaid tarkvaraalaste koolitustega; 8)
lg-st 5 tuleneb kohustus tuvastada tarkvaraalase koolituse abikõlbulikkus ja kasusaajatel vastava tarkvara reaalse kasutamise võimaluse olemasolu tõendamise kohustus. Asjas puudub vaidlus selles, et kaebaja ei tõendanud toetuse saamiseks piisavas mahus korraldatava koolituse abikõlbulikkust ja nimetatud asjaolu tingis tema suhtes põhjendatult negatiivsete otsuste tegemise. 8. MTÜ Eesti Ehitusettevõtjate Liit palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse järeldustega. Vastuväited apellatsioonkaebusele on järgmised: 1) vastustaja on jätnud tähelepanuta, et lahendist nähtuvalt on halduskohus vaidlusalust sätet äärmiselt põhjalikult analüüsinud erinevate tõlgendamismeetodite kaudu. Grammatilisel ning loogilisel tõlgendamisel on kohus üheselt konstateerinud, et dokumentide esitamise kohustus lasub üksnes taotlejal; 2) vaidlustamata kohtu järeldust regulatiivse lünga osas, on vastustaja üksnes korranud oma halduskohtus esitatud väiteid. Selles osas on kohus seisukoha võtnud ning oma seisukohti detailselt põhjendanud. Pelgalt asjaolu, et vastustaja seisukohad õigusnormi tõlgendamisel erinevad kohtu omadest ning vastustaja ei nõustu kohtu poolt otsuses esitatud õiguslike järeldustega, ei ole aluseks kohtuotsuse tühistamisele; 3) kui
koostaja tahe olnuks panna
lg 5 tähenduses kohustusi ka muudele isikutele kui taotlejale, oleks tal olnud väga lihtne seda
s sõnaselgelt sätestada. Seda ei olnud aga tehtud. Seega ei ole
koostaja tahe suunatud muude isikute kui taotleja suhtes täiendavate kohustuste tekitamisele.
koostaja enda hilisem tegevus
muutmisel kinnitab ilmselgelt kaebaja seisukoha õigsust; 4) vastustaja väide, et kohtu seisukohad sunnivad teda analoogsetes olukordades tulevikus koolituse taotlejaid ebavõrdselt kohtlema, on asjakohatu. Määrust on menetluse ajal muudetud, mistõttu on väide muutunud sisulises mõttes ainetuks. Samas võimaldab määrus taotleda toetust erinevatel isikutel erineval viisil, nii ettevõtjal endal kui ettevõtjate ühendusel, ning taotleja ja kasusaaja võivad, kuid ei pruugi kattuda; 5) põhjendamatu on vastustaja väide, et kohus olevat Tallinna Arvutikooli
Tarkvara legaalsusega seonduv oli läbivaks teemaks kogu haldusmenetluse kestel, sh vaidemenetluses; 8) tähtis on
koostaja tahe, kes vaideotsustes pidas kaebajale eraldi vajalikuks selgitada, et
lg 5 eesmärgiks on koolitusel osalejate poolt soetatud legaalse tarkvara olemasolu kontrollimine. See oli ka ainsaks sisuliseks põhjuseks, miks vastustaja nõudis vastavaid litsentse kõikidelt tegelikelt kasusaajatelt, mitte ainult taotlejalt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Ringkonnakohtus käib vaidlus jätkuvalt selle üle, kas
juulini 2011. a kehtinud sõnastuses anda toetust tarkvaraalase koolituse läbiviimiseks juhul, kui koolituse läbiviija tõendab tal endal soetatud tarkvara litsentsi või kasutusõiguse olemasolu, ent ei tõenda koolitusel osalejatel (
lg 1 p 12 tähenduses kasusaajatel) sellise tarkvara soetamist litsentsi või kasutusõiguse omamisega.
lg 5 sätestas: „Tarkvaraalane koolitus on abikõlblik juhul, kui taotleja tõendab soetatud tarkvara litsentsi või kasutusõiguse omamist. Võimalusel esitab taotleja toetuse taotlemisel eelnevalt soetatud tarkvara litsentsi või kasutusõigust tõendava dokumendi koopia, mis on kinnitatud taotleja esindusõigusliku isiku poolt.“ Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, et kasusaajal soetatud tarkvara litsentsi või kasutusõiguse olemasolu tõendamist
tsiteeritud säte ei nõudnud, vastustaja poolt sättele antud teistsugune tõlgendus ei ole õige ning vaidlustatud otsused toetuse taotluste rahuldamata jätmise kohta olid seetõttu õigusvastased ning tuli tühistada. Ringkonnakohus ei korda halduskohtu otsuse põhjendusi. 10. Halduskohus selgitas õigesti, et sätte sõnastusest nähtuvalt tuleb taotlejal tõendada litsentsi või kasutusõiguse omamist. Sätte keeleline tõlgendamine ei võimalda asuda seisukohale, et taotlejal tuleb tõendada ka koolitusest kasu saavatel isikutel, st koolitusel osalejatel selliste litsentside või kasutusõiguste olemasolu. Seda ei toeta ka
s toetuse taotleja ja kasusaaja mõistete eristamine. Sätte tekst oli selge sisuga ning muude tõlgendusargumentide eelistamine ja sätte tõlgendamine viisil, mis ei oleks kooskõlas sõnastusega, ei ole õigustatud olukorras, kus sätte sõnastusest erinev tõlgendus piiraks enam taotluse esitaja õigusi. 11. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et sätte selline tõlgendamine ei muuda toetuse maksmist eesmärgipäratuks ega ole seetõttu
§-ga 2 vastuolus.
lg 1 kohaselt on meetme eesmärgiks Eesti ettevõtjate konkurentsivõime ja kasvupotentsiaali suurendamine ettevõtjate, ettevõtete juhtide ja töötajate juhtimis- ja tööalaste teadmiste ning oskuste arendamise kaudu. Lõike 2 kohaselt on meetme elluviimise tulemusena 1) ettevõtjate ja ettevõtete juhtide otsused muutuvas majandus- ja turusituatsioonis vastavad vajadusele, sealhulgas osatakse juhtimisotsuseid tulemuslikult ellu viia ning ettevõtjad on jätkusuutlikud ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised ning 2) ettevõttes tööl ettevõtja vajadustele vastava kompetentsiga kvalifitseeritud töötajad, kes suudavad luua lisandväärtust ning toetavad ettevõtja ärieesmärkide saavutamist. Selliseid eesmärke on, nagu kaebaja ja halduskohus õigesti selgitasid, võimalik saavutada ka ilma kasusaajatel tarkvara litsentsi või kasutusõiguse olemasoluta, sest nad omavad enam teadmisi ettevõtlussektoris pakutavatest teenustest ja kaupadest, suudavad paremini hinnata ettevõtte vajadusi kaubaturul konkureerimiseks ning teha pädevamaid juhtimisotsuseid. Need eesmärgid on kooskõlas
§-s 2 toodud meetme eesmärkidega. Apellant eksib, kui ta leiab, et koolitusel omandatavad oskused peavad vahetult ja koheselt olema abiks kasusaaja konkurentsivõime ning kasvupotentsiaali 7
s sätestatud. 12. Halduskohtu poolt
Nimetatud sätted näevad ette, et juhul kui taotlejaks on ettevõtjate ühendus, eelistatakse järgmiste tegevustega seotud taotlusi: 1) innovatsiooniteadlikkuse tõstmisele suunatud koolitused või õppereisid ning 2) juhtimiskvaliteedi tõstmise eesmärgil läbiviidavad koolitused või õppereisid. Nimetatud sätted reguleerivad küll juba nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste hindamist, ent näitavad, et nõuetele võivad vastata ka sellised taotlused, kus toetust küsitakse innovatsiooniteadlikkuse ja juhtimiskvaliteedi tõstmisele suunatud koolitustele. Kui tarkvara litsentsi või kasutusõiguse puudumise korral on koolituse tulemuseks parem oskus otsustada tarkvara kasutamise vajaduse üle ning mõnel juhul ka selle programmi hilisema kasutamise oskus, siis saab nende sätete valguses pidada koolitust ka meetme eesmärgiga kooskõlas olevaks: sellist koolituse läbiviimist ei saa pidada mitte üksnes meetme raames sobivaks, vaid ka eelistatuks. 13.
lõiget 5 ei saa pidada isegi olukorras, kus koolituse läbiviija ja seega toetuse taotleja erineb kasusaajast, sisutuks: litsentsi või kasutusõiguse olemasolu tagab, et koolitust ei vii läbi isik, kes seda tehes rikub tarkvaraga seotud autoriõigusi. Võimalikku ebavõrdset kohtlemist toetuse taotlejate vahel olukordades, kus ühel juhul on kasusaajaks taotleja ise, teisel juhul aga koolitusel osalejad, ei saa ära hoida sätte sellise tõlgendamisega, mis läheb vastuollu sätte sõnastusega. Ringkonnakohtu arvates võib selline taotlejate erinev kohtlemine olla ka õigustatud, arvestades koolituse eesmärkide erinevust. 14. Halduskohus viitas kohtuotsuses vastustaja esindaja seletusele halduskohtu istungil, et vastustaja on olukorras, kus toetuste saamiseks esitatud taotluste läbivaatamise ja hindamise tähtaeg on möödunud ning vastava toetuse rahastamise eelarvelised vahendid tervikuna välja jagatud, tema kahjuks tehtud otsuste puhul kasutanud oma reservfondi nõuete rahuldamiseks. Apellant ei taotle kohtuotsuse tühistamist ja uue otsusega kaebuse rahuldamata jätmist põhjendusega, et pärast halduskohtu otsuse tegemist kehtib
lg 5 uues sõnastuses, mille kohaselt on tarkvaraalane koolitus abikõlblik juhul, kui taotleja või kasusaaja tõendab soetatud tarkvara litsentsi või kasutusõiguse omamist, ning võimalusel esitab taotleja või kasusaaja toetuse taotlemisel eelnevalt soetatud tarkvara litsentsi või kasutusõigust tõendava dokumendi koopia, mis on kinnitatud taotleja või kasusaaja esindusõigusliku isiku poolt. Ringkonnakohus leiab, et sätte muutmine pärast taotluse esitamist ei saa tuua kaasa taotluse rahuldamata jätmist vähemalt ilma, et taotlejale antakse võimalus esitada koolituse abikõlbulikkuse tõendamiseks täiendavalt tõendeid. Olukorras, kus taotluse esitamise ajal sellist nõuet ei olnud ette nähtud, on nõutav tähtaja andmine taotlejale taotluse vastavusse viimiseks taotluse läbivaatamise ajal muutunud tingimustele. Seetõttu ei hinda ringkonnakohus ka küsimust, kas kaebaja suhtes tuleb kohaldada
juulini
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.