lg 1 järgi lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Kostjal on võlgnevus kõrvalkulude, s.o Korteriühistu Kevade 3 Narva poolt ajavahemiku 01.11.2008.a-31.07.2010.a. esitatud arvete osas summas kokku 23 583, 85 krooni, sellest on 19 715,41 krooni põhivõlg ning 3 868, 44 krooni on viivised ajavahemiku 01.05.2009.a31.07.2010.a. eest. Võlgnevuse arvestus on toodud 08.02.2011.a. hagiavalduse Lisas 2 (Korteriühistu Kevade 3 Narva 03.02.2011.a. tõend). Ida Prefektuuri Korrakaitsebüroo Narva Politseijaoskonna 24.11.2010.a. tõendi kohaselt on Juri Petrov'i tegelik viibimiskoht Narva, XXX. 08.10.2010.a. ülesütlemisavaldusega ütles SA Narva Linnaelamu Kostjaga sõlmitud Üürilepingu üles alates 07.11.2010.a.
lg 3 järgi seoses võlgnevusega kõrvalkulude osas, mis ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluvate kõrvalkulude summat. Üürilepingu ülesütlemisavaldus toimetati Kostja elukoha aadressil XXX ja viibimiskohta XXX. samuti Kostja SA Narva Linnaelamu 08.10.2010.a. ülesütlemisavalduse vaidlusaluse eluruumi aadressile ja Kostja tegeliku viibimiskoha aadressile kättetoimetamisega loetakse see TsÜS § 69 lg 2 ja 3 järgi Kostja poolt kättesaaduks ja seega tema suhtes kehtivaks. TsÜS § 69 lg 2 järgi on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui tahteavalduse saaja tegevuskohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui tal puudub tegevuskoht, loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda (TsÜS § 69 lg 3). 3
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja palub
seisuga summas 1 344,31 eurot ning viivised 328,37 eurot. Võlgnevuse arvestus on toodud 08.02.2011.a. hagiavalduse Lisas 2.
lg 1 kohaselt peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. Kostja on eelpoolnimetatud kohustust rikkunud, jättes pärast üürilepingu lõppemist vaidlusaluse korteri Hagejale tagastamata.
järgi kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. See ei välista üürileandja õigust nõuda asja tagastamise viivitamisega talle tekitatud ja üürisummat ületava kahju hüvitamist. Hageja nõuab korteri, aadressil XXX Kostjalt väljanõudmist ning tagastamise viivitamisega tekitatud kahju hüvitamist. Hagejale tekitatud kahjuks on pärast üürilepingu lõppemist korteri, aadressil XXX, kõrvalkulud vastavalt Korteriühistu Kevade 3 Narva arvetele ajavahemiku eest alates 01.11.2010 kuni 31.01.2010.a., summas 3 700,91 krooni (236,53 eurot). Eelpooltoodu põhjal palub hageja välja mõista Kostjalt Hageja kasuks võlgnevus kõrvalkulude osas ajavahemiku 01.05.2009.a-31.07.2010.a. eest summas 1 344,31 eurot ning viivised 328,37 eurot; välja mõista Kostjalt Hageja kasuks korteri, aadressil XXX, tagastamise viivitamisega tekitatud kahju summas 236,53 eurot; välja nõuda Kostjalt korter, aadressil XXX. TSIVIILASJA HIND Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 124 lg 1 esimese lause kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Vastavalt TsMS § 133 lg 1 hagihind arvutatakse põhinõude järgi. Sama paragrahvi lg-st 2 tuleneb, et hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Kõrvalnõuet arvestatakse hagi hinda arvutades täies ulatuses, kui kõrvalnõue esitatakse eraldi hagis. TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 1 595 eurot. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.