lg 2 kohaselt, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutise pankrotihalduri aruandest ja seletusest kohtuistungil (tl 128) nähtuvalt ei ole ta seni tuvastanud, et maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Püsiva maksejõuetuse kujunemise põhjusteks peab ajutine haldur võlgniku poolt üüritulu eesmärgil korteriomandi soetamiseks suuremahulise laenu võtmist; üleüldine kiire langus ehitusja kinnisvarasektoris tõi endaga kaasa võlgniku põhitegevuse – palkmajade tootmise drastilise vähenemise, mis objektiivselt tõi endaga kaasa võlgniku võimetuse teenindada tema poolt võetud laenu; korteriomandi müügihinda mõjutab kindlasti negatiivselt ka korteriomandil oluliste ehitusvigade ilmnemine, mistõttu on suur tõenäosus, et korteri müügist saadav summa osutub oluliselt väiksemaks kui on selle korteriomandi soetamiseks võetud laenukohustus; äriühingu alakapitaliseeritust; osaniku suutmatust/soovimatust investeerida ettevõttesse täiendavat kapitali, millega tekkinud finantsraskustest väljuda ning äriühingu tegevust arendada; potentsiaalsete investorite huvi puudumist madalseisus oleva äriühingu vastu, mistõttu ettevõttesse ei ole õnnestunud saada investeeringuid ka väljastpoolt.
lg 2,3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 4
Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Eeltoodud tõendite alusel leiab kohus, et OÜ Kapsik on maksejõuetu, sest ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ning neil asjaoludel tuleb välja kuulutada OÜ Kapsik pankrot. Võlgniku kohustused ületavad vara ligi kolm korda, võlgnikul puudub majandustegevus.
määrusega tsiviilasjas nr 2-11-48994 rakendatud pankrotiavalduse tagamise abinõud keelata võlgnikul ajutise halduri nõusolekuta kogu vara käsutamine ja peatada võlgniku vara suhtes toimuv võimalik sundtäitmine.
kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Ajutine pankrotihaldur on esitanud tasu ja kulude arvestuse, mille kohaselt on ajutise pankrotihalduri tasu 615,23 eurot, millelt väljamakse tegija peab tasuma täiendavalt sotsiaalmaksu 203,03 EUR, ja kulud 257,83 eurot (tl 126-127). Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töömahtu, töö keerukust ja kutseoskust, tuleb määrata ajutisele pankrotihaldurile oma ülesannete täitmise eest tasuks 615,23 eurot, millelt väljamakse tegija on kohustatud maksma riigile sotsiaalmaksu. Pankrotihalduri taotlusel tuleb pankrotivara arvelt halduri tasu 615,23 eurot välja mõista ajutise pankrotihalduri Küllike Mitti kasuks ja kuna menetlusega seotud kulud on ajutine haldur teinud läbi OÜ Õigusbüroo Faktootum, hüvitis kulutuste katteks 257,83 eurot, OÜ Õigusbüroo Faktootum kasuks. Küllike Mitt kinnitab, et ta ei ole füüsilisest isikust ettevõtja ega käibemaksukohuslane.
lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega tuleb menetluskulud käesolevas asjas jätta OÜ Kapsik kanda. Kohtunik: 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.