lg 1 teises lauses sätestatud määras (so Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas) alates 01.09.2011 kuni põhinõude täitmiseni, kusjuures lisanduv viivis koos sissenõutavaks muutunud viivisega (so 339, 42 eurot) kokku ei või ületada põhinõude summat. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Time Finans AB menetluskulud jätta E. K. kanda. Välja mõista E. K. Time Finans AB kasuks menetluskulu 265 (kakssada kuuskümmend viis) eurot ja 74 senti. Edasikaebamise kord Time Finans AB võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. E. K. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED
lg 1 sätestatud suuruses (Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas) iga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Seisuga 31.08.2011 on kostja viiviste võlgnevus hageja ees 339, 42 eurot. Eralaenu tingimustes on sätestatud, et igakuiselt lisatakse üldisele võlasummale kuuintress, mis moodustab 2,30% (hiljem 2,46%) selleks hetkeks võlguolevast summast. Nominaalne aastaintress on 27,60% (hiljem 29,52%). Intress lisatakse saldole igakuiselt. Alates 22.08.2010.a. jõustus eralaenu tingimustes muudatus, mille järgi langes kuuintress 2,27 %-lt 2,20 %-ni. Seega on peale nimetatud perioodi nominaalne aastaintress 26,40%. Eralaenu tingimuste kohaselt jäävad peale lepingu lõpetamist krediiditingimused rakendatavates osades kehtima seni, kuni võlg on täielikult tasutud. Laenulepingu tingimuste kohaselt leppisid pooled kokku, et kostja kohustub laenusumma hagejale tagastama igakuiste maksetena alates 10.06.2007 ja tasuma hagejale laenusumma kasutamise eest intressi igakuiselt 2% kuus (ehk 24% aastas) tasumata laenusummalt. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale intresse 1 105,75 eurot perioodi 11.06.2007 kuni 31.08.2011 eest, intressi määr päevas 0,066% päevas, hilinenud päevi 1542. Kuivõrd hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, sõlmis ta eelnevalt nimetatud võla tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu OÜ Incure Inkasso Agentuuriga. Sellega tekkis hagejal kahju summas 162,98 eurot (15 % põhisummalt), mis seisneb OÜ Incure Inkasso Agentuurile makstud teenustasus. Neil asjaoludel nõuab Time Finans AB hagis E. K. vastu
§-de 76 lg 1; 101 lg 1 p 4; 396 lg 1; 195 lg 1; 195 lg 1; 94 lg 1; 113 lg 1; TsMS § 367 alusel välja mõista kostjalt kokku 2 694, 65 eurot, millest põhinõue summas 1 086, 50 eurot, viivis summas 339, 42 eurot, intress 1105, 75 eurot ja kahju summas 162, 98 eurot. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud laenutaotluse koos laenulepingu ja laenulepingu tingimustega, hageja arvelduskonto väljavõte laenusumma ülekandmise kohta ja kostja laenukonto väljavõte ning kostjale saadetud teade laenulepingu ülesütlemise kohta ja meeldetuletus ( tl 24-37). 4. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega osaliselt õiguslikult põhjendatud.
§-de 3 p 1; 76 lg 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt
kohustub laenulepinguga üks isik ( laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendtava asja (laen) , laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine.
lg 1 p-de 1, 3, 4 ja 6 alusel, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Tulenevalt
lg 3 võib hüvitamisele kuuluvaks otseseks varaliseks kahjuks olla mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. 3
lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et nende sätetega arvestades kuulub hageja nõue põhivõla summas 1086, 50 eurot; kahju 162, 98 eurot ja kuni 31.08.2011 sissenõutavaks muutunud viivise 339, 42 eurot nõudes ja alates 01.09.2011 põhinõudelt, so 1086, 50 eurolt
lg 1 teises lauses ettenähtud määras kuni põhinõude täitmiseni nõudes, rahuldamisele.; kusjuures kohus peab mõistlikuks piirata, et lisanduv viivis koos sissenõutavaks muutunud viivisega (so 339, 42 eurot) kokku ei või ületada põhinõude summat. 5. Hageja nõuab hagis kostjalt intressi tasumist perioodi 11.06.2007 kuni 31.08.2011 eest viivisemääraga 0,066% päevas summas 1105, 75 eurot vastavalt eralaenu tingimustele, mille kohaselt jäävad peale lepingu lõpetamist krediiditingimused rakendatavates osades kehtima seni kuni võlg on täielikult tasunud.
kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tulenevalt
Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud laenuleping on tarbijakrediidileping
Hageja andis laenu oma majandustegevuse raames, kostja on tarbija võlaõigusseaduse tähenduses.
sätestab, et tarbijakrediidilepingus on seaduses sätestatut tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Asja materjalidest nähtub, et lepingu järgi puudus kostjal lepingutingimuste läbirääkimise võimalus, lepingu sõlmimisel oli kostjal võimalik üksnes valida laenusumma ja selle kasutamise tähtaeg hageja laenutaotluses pakutud kombinatsioonide hulgast. Kuna ka laenulepingu teisi tingimusi eraldi läbi ei räägitud, siis tuleb laenuleping lugeda sõlmituks tüüptingimustel
MS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud.
lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele.
lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. 4
lg 1 teises lauses sätestatud määras (so Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas) alates 01.09.2011 kuni põhinõude täitmiseni, kusjuures lisanduv viivis koos sissenõutavaks muutunud viivisega (so 339, 42 eurot) kokku ei või ületada põhinõude summat. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. 7. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt 61 % ulatuses, jätab hageja menetluskulud 61 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 39 % ulatuses hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Hageja taotleb kostjalt menetluskuluna välja mõista riigilõiv hagiavalduse esitamisel summas 255, 64 eurot ja hageja esindaja õigusabikulud summas 350 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on kinnitanud, et nimetatud menetluskulu on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Tulenevalt TsMS §-dest 138 lg 1, 2; 139 lg 2 p 1; lg 3; on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 255, 64 eurot. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.