lg 1 võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast.
lg 1, 3 kohaselt, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.
lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses. Kohus leiab, et hagi kuulub
§-de 231 lg 2; 440 lg 1, 3 alusel seoses kostja õigeksvõtuga rahuldamisele. A. S. esitas EÜ määruse nr 864/2007 art 4 p 1; REÕS § 2 lg 1; 48 lg 1; 50 lg 1; Soome kahju hüvitamise seaduse ptk 2 § 1; Soome intressiseaduse §-de 4, 7 alusel Tartu Maakohtusse hagi A. M. K. vastu kahju hüvitamise 4 236, 27 euro väljamõistmiseks. Samuti taotleb hageja kahju hüvitamisega viivitamise eest seisuga 01.06.2011 viivise 200,55 euro väljamõistmist ning nimetatud kuupäevale järgneva perioodi eest viivist Soome intressiseaduse § 4 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõue tuleneb hagejale kuuluva sõidukiga kostja poolt põhjustatud liiklusõnnetusest Soomes, Asikkalas 12.07.2010. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai hagejale kuuluv sõiduk oluliselt kahjustada, mistõttu kuulub nimetatud sõiduk utiliseerimisele. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja hagejale liiklusõnnetusega tekitatud kahju summas 4 236, 27 eurot hüvitanud. Tulenevalt Soome intressiseaduse §-dest 4; 7 on hageja arvestanud perioodi 29.10.2010 kuni 01.06.2011 eest viivist viivisemääraga 8 % aastas 200, 55 eurot. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning seoses kostja õigeksvõtuga kuulub hagi
lg 1 alusel rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahju summas 4 236, 27 eurot ja kuni 01.06.2011 seisuga viivis 200, 55 eurot ning alates 02.juunist 2011 viivis põhinõudelt, so 4 236, 27 eurolt kuni põhinõude täitmiseni Soome intressiseaduse § 4 sätestatud määras (EKP intress+ 7% aastas). Kohus peab mõistlikuks piirata, et viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega (so 200, 55 eurot) ei või ületada põhinõude summat. 2
MENETLUSKULUD
Kohus, rahuldades hagi, jätab
lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.
1 lg 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskuluna hagiavalduse tasutud riigilõiv 543, 24 eurot ja tasu õigusabi eest 2 912, 02 eurot. Hageja on taotlenud välja mõista menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja A. M. K. on esitanud arvestades
Vastuväite kohaselt on viiviste nõudmine kohtu poolt väljamõistetavalt menetluskuludelt alusetu ja viide VÕS § 113 lg 1 ei ole asjakohane. VÕS § 113 sätestab viivise nõudmise võimaluse lepingulistest kohustustest tulenevate nõuete puul. Kostja leiab, et antud asja keerukus ei olnud selline, mis oleks tingitud kahe lepingulise esindaja osalemist asja lahendamisel, sest kostja tunnistas hagi ja tsiviilasi lahendatakse kirjalikus menetluses. Tsiviilasjas käsitletud asjaolud on selged ja tulenesid kahju õigusvastasest tekitamisest. Samuti palub kostja arvestada asjaolu, et tal puudub käesoleval ajal sissetulek, kuna ta õpib.
§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt
lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on hagiavalduse esitamisel arvestades
§ -s 133 lg 1, 2 ; RLS § 57 lg 1; lisa 1 sätestatud tasunud vastavalt hagihinnale riigilõivu 543, 24 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 543, 24 eurot. Vastavalt
p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seega tuleb õigusabikulude väljamõistmisel hinnata asja keerukust, menetlusele kulunud aega ja piirmäärasid, kuid samuti kulude põhjendatust ja vajalikkust
lg 1 tähenduses.
lg 3 kohaselt hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need olid tingitud asja keerukusest või esindaja vahetumise vajadusest.
lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Määruse nr 137 § 1 lg 1 võimaldab kuni 4 236, 27 eurose tsiviilasja hinna korral teistelt menetlusosalistelt esindaja kuludena sisse nõuda maksimaalselt 3 200 eurot. Hageja taotleb oma kahe lepingulise esindajale tehtud kulutuste hüvitamist kokku summas 2 912, 02 eurot ( koos käibemaksuga). Seega taotleb 3
-i mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda
-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel. Arvele nr 101833 lisatud kulude aruande kohaselt on arve esitatud ajavahemikul 09.09.2010 kuni 17.12.2010 advokaatide Ants Mailend ja Marion Sahteli poolt teostatud teenuste eest, sh nõupidamine kliendiga, analüüs (09.09.2010); kahjunõude koostamine (14.09.2010); nõude täiendamine ja esitamisega seotud asjaajamine (27.09.2010); asja sisu analüüs, kirjavahetused, nõupidamised kliendiga, vastuse koostamine DAS-ile (03.11.2010); maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine; telefoninõupidamised DAS-ga. Ajamahuga kokku 5, 10 tundi. Hageja on esitanud hagi kostja vastu kohtusse 06.juunil 2011. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja esindaja on esitanud seega kostjale kohtueelses menetluses 27.09.2010 koostatud kahju hüvitamise nõude ja 03.11.2010 esitatud vastuse kostja vastusele (tl 47-48; 52-53). Arve nr 110727, 02.juunist 2011 kulude aruandest nähtuvalt on hageja esindajad eraldi märkinud õigusabi osutamisena hagiavalduse koostamise. Seega on hageja esitanud arve nr 101883 õigusabi osutamise eest kohtueelses menetluses ning kohus ei loe hageja esindajate põhjendatuks kuluks arvet nr 101833 summas 694, 85 eurot. Samuti taotleb hageja õigusabikulude hüvitamist Advokaadibüroo Varul arve nr 110727, 02.06.2011 alusel summas 2 425, 18 eurot (koos käibemaksuga) ja arve nr 111275, 21.09.2011 alusel summas 335, 24 eurot (koos käibemaksuga). Arve nr 110727 on esitatud hageja esindajate poolt osutatud õigusabi teenuste ja teenuste seotud kulude eest ajavahemikul 23.12.2010 kuni 01.06.2010 eest summas 2425,18 eurot. Arvele lisatud kulude aruande kohaselt nõuab hageja kulude hüvitamist järgmiste teenuste eest (hageja esindamine hagis A. M. K. vastu) : kirjavahetus kliendi ja DAS-ga; telefoninõupidamine kliendiga, kirjavahetused Backströmiga (Soome õigus), Backströmi arvamuse analüüs; hagi koostamise ettevalmistamine; asjaolude analüüs; hagi koostamine; hagiavalduse täiendamised, esitamine kohtule, ajamahuga 5, 10 tundi, keskmise tunnihind 114, 91 eurot), kokku summas 586, 06 eurot (ilma käibemaksuta). Arvel on kajastatud ka teenustega seotud kulud 1 525, 46 eurot: riigilõiv hagiavalduse esitamisel 543, 24 eurot, advokaadibüroo Backström 10.03.2011 arve+ panga teenustasu 583, 01 eurot ja 03.06.2011 arve +panga teenustasu 303,01 eurot; Dussan OÜ arve 96, 20 eurot ( ilma käibemaksuta). Arve nr 111275 on esitatud hagejate esindajate poolt osutatud õigusabi teenuste ja teenuste seotud kulude eest ajavahemikul 09.06.2011 kuni 07.09.2011 summas 335, 24 eurot (koos käibemaksuga). Kulude aruande kohaselt nõuab hageja kulude hüvitamist järgmiste teenuste eest (hageja esindamine hagis A. M. K. vastu): büroosisesed arutelud, kohtumäärusega tutvumine, kaaskirja koostamine, õiguslikud põhjendused seoses tõlgetega; määruse analüüs, kirjavahetus kostja esindajaga, tegevuskava edasises menetluses; telefonivestlus kohtunikuga; kostja vastuse analüüs, kirjavahetus kliendiga; kostja vastuse ja edasise tegevuskava analüüs; ajamahuga kokku 2,40 tundi, keskmine 4
alusel hageja lepingulise esindaja kuluna arvetel nr 110727 ja 111275 kajastatud teenustega seotud kulud: advokaadibüroo Backström Co ja Dussan OÜ poolt esitatud arved, kokku summas 993, 59 eurot. Hageja esindaja on esitanud õigusabi arved koos käibemaksuga. Tulenevalt
lg 6 ei ole hageja esindaja kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Maksu- ja Tolliameti andmebaasi kohaselt on Advokaadibüroo Varul AS käibemaksukohuslane, mistõttu ei pea kohus põhjendatuks arvestades
Kohus loeb seega
lg 1 alusel hageja esindajate põhjendatuks ja vajalikuks kuluks (õigusabikuluks) kohtu poolt tuvastatud asjaoludel esitatud arvete alusel (ilma käibemaksuta) 854,06 eurot.
lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades
1 lg 1 sätestatut määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitavate menetluskulude rahalise suuruse, tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 543, 24 eurot ja hageja esindaja kulu 854,06 eurot, kokku seega menetluskulu 1 397,30 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.