← Eesti

3-10-1351/30

Obsah (7)§ 54§ 138§ 140§ 50§ 52§ 45§ 53

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Ruth Virkus, Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 23. september 2011. a, Tallinn Haldusasja nu

§ 54lg 6 taolise volituse olemasolu kättetoimetamise eelduseks ei sea.

Eesti Posti teatisega on tõendatud, et maksuotsus anti kaebaja näidatud aadressil Tartu mnt 80j, Tallinn üle

  1. novembril
  2. a. Seetõttu tuleb lugeda maksuotsus kaebajale kätte toimetatuks
  3. novembril
  4. a; 5) olukorras, kus kaebaja teadis, et tema suhtes käib maksumenetlus ja oodata on maksuotsuse tegemist, on väidetav posti vastuvõtmise korraldamise hooletusse jätmine kaebaja enda hooletus, mis ei avalda mõju kaebetähtaegadele; 6) õigusaktidest ei tulene vastustajale kohustust edastada maksuotsus kaebaja esindajale. Ka ei nähtu materjalidest, et kaebaja oleks avaldanud vastustajale soovi, et maksumenetlusega seotud dokumendid saadetaks üksnes teda esindavale advokaadile; 7) väitel, et maksuhaldur oleks pidanud kontrollima, kas kaebaja on maksuotsuse kätte saanud, puudub õiguslik alus. Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-65-09 kohaselt ei lasu maksuhalduril kohustust kontrollida, kas juriidilisest isikust maksumaksja on talle saadetud dokumendid kätte saanud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 3

(7)3-10-1351
  1. Werbitrex Grupp AS apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu
  2. aprilli
  3. a otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada, tühistada Maksu- ja Tolliameti
  4. märtsi
  5. a otsus nr 6-2/439, lugeda kaebaja
  6. jaanuari
  7. a vaie
  8. oktoobri
  9. a maksuotsuse peale tähtaegselt esitatuks ning kohustada vastustajat vaiet läbi vaatama või alternatiivselt tühistada
  10. märtsi
  11. a otsus vaide esitamise tähtaja ennistamata jätmise osas ning ennistada vaide esitamise tähtaeg. Apellatsioonkaebust põhjendatakse järgmiselt: 1) halduskohus on ebaõigesti tõlgendanud

§ 138lõiget 1.

Vaie on esitatud tähtaegselt, sest kaebaja sai maksuotsuse kätte oma esindaja kaudu

  1. detsembril
  2. a; 2) halduskohus on ebaõigesti tõlgendanud HMS § 26 lg 3 ning leidnud, et T. Hünnineni poolt maksuotsuse vastuvõtmisel tuleb lugeda maksuotsus kaebajale kättetoimetatuks. T. Hünninen ei ole kaebaja töötaja. Vastavalt äriseadustiku § 306 lg 1 on juhatus aktsiaseltsi juhtorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi. Kohtu väide, et ka varem on T. Hünninen maksuhalduri posti vastu võtnud, ei saa olla määravaks põhjuseks. Isiku kaebeõigust ei saa piirata ainuüksi seetõttu, et maksuotsuse kättesaanud isik koheselt tähtkirja kaebaja juhtorganile ei edastanud. Tähtkirja vastuvõtnud isik ei teadnud ega pidanud teadma kirja vastuvõtmise tagajärgedest ning kirja edastamata jätmine ei ole olnud tingitud kaebajast. Vastustaja ega kaebaja ei saa panna kohustusi kolmandale isikule, kes ei ole menetlusosaliseks; 3) eelnevast tulenevalt on ebaõige ka kohtu viide Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-100-
  3. Asjaolu, et maksuhaldur on eelnevalt samuti edastanud sarnaselt postisaadetisi, ei saa põhjendada vaidlusaluse haldusakti kehtima hakkamist. Kaebaja ei ole palunud maksuotsust nimetatud aadressil saata; 4) HMS § 61 lg 1 mõistes kätte toimetamata haldusakt ei ole HMS § 60 lg 1 kohaselt kehtiv. Vastustajal oli võimalik kontrollida, kas kaebaja on maksuotsuse kätte saanud. Samuti oli vastustaja kohustatud informeerima maksuotsuse andmisest kaebaja esindajat; 5) halduskohtu poolt viidatud Riigikohtu lahendid käsitlevad registrijärgsele aadressile saatmist. Käesoleval juhul puudub vaidlus, et vastustaja ei ole juriidilise isiku registrijärgsel aadressil maksuotsust saatnud. Seega ei saa antud asjas ka ette heita juriidilisel aadressil posti vastuvõtmise korraldamata jätmist; 6) käesoleval juhul puudub seadusest tulenev alus ette heita maksukohustuslase poolt teatatud aadressil posti vastuvõtmise korraldamata jätmist. Vastustaja ei ole saatnud maksuotsust äriühingu juriidilisele aadressile, esindaja aadressile ega e-postiga, vaid on lähtunud posti saatmisel vaid kaebaja
  4. jaanuari
  5. a informatiivsest teatest, et ta asub alates
  6. jaanuarist
  7. a aadressil Tartu mnt 80j; 7) halduskohus on ebaõigesti viidanud Riigikohtu lahendile 3-3-1-65-
  8. Nimetatud lahendis käsitleti vastupidist olukorda, kus maksukohustuslane teatas uue aadressi, kuid maksuotsus saadeti maksukohustuslase registrijärgsele aadressile; 8) vastustajale oli teada, et kaebajat esindab vandeadvokaat Vahur Kivistik ja vastustaja oli kohustatud esitama kõik dokumendid esindaja kaudu. Vastustajale on esitatud ka vastav volikiri. Lisaks on sama esindaja esindanud kaebajat ka varasemalt. TsÜS § 127 lg 1 sätestab, et kui volitus on antud tahteavaldusega kolmandale isikule või avalikkusele või kui esindatav on volituse andmisest kolmandale isikule või avalikkusele teada andnud, loetakse volitus kolmanda isiku või avalikkuse suhtes kehtivaks, kuni volitust ei ole samal viisil tagasi võetud või selle lõppemisest teatatud; 9) kohus ei ole käsitlenud kõiki kaebaja väiteid ega ole põhjendanud, miks puudus alus alternatiivse taotluse rahuldamiseks – vaide esitamise tähtaja ennistamiseks. Nii

§ 140

koosmõjus

§ 50

lõikega 2 kui ka HMS § 34 lg 1 koosmõjus sama paragrahvi lõikega 3 võimaldavad vastustajal mõjuval põhjusel menetlustähtaja ennistada, kui ettenähtud tähtpäevast ei ole möödunud rohkem kui 1 aasta. Seega puudusid käesoleval juhul takistused vaide esitamise tähtaja ennistamiseks. Samuti esines käesolevas asjas menetlustähtaja möödalaskmiseks mõjuv põhjus, kuna T. Hünninen ei edastanud talle üle 4

(7)3-10-1351 antud maksuotsust apellandile ning apellant ei olnud maksuotsusest teadlik. Ka TsMS § 415 lg 1 p 1 võimaldab tagaseljaotsuse peale esitada kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega, kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 10) kaebaja ei ole hoidunud maksuotsuse vastuvõtmisest. Esindaja olemasolu oli maksuhaldurile teada ning ta oli kohustatud maksuotsuse saatma esindajale või vähemalt teda informeerima ning tulenevalt mitte registrijärgsele aadressile saatmisest kohustatud erilist tähelepanu pöörama ja kontrollima, kas maksuotsus on kaebaja poolt kätte saadud. Aadressil Tartu mnt 80j asub mitmeid äriühinguid.
  1. Maksu- ja Tolliamet palub jätta Werbitrex Grupp AS apellatsioonkaebuse rahuldamata. Põhjendused: 1) kuna kaebaja posti vastuvõtmisega tegelevale T. Hünninenile on maksuotsus
  2. novembril
  3. a üle antud, siis puudus maksuhalduril vajadus maksuotsuse saatmiseks posti teel registrijärgsele aadressile; 2) kaebaja on nii enne kui ka pärast maksuotsuse tegemist koostatud menetlusdokumentides aadressiks märkinud Tartu mnt 80j; 3) üldjuhul võib haldusorgan eeldada, et juriidiline isik korraldab oma registrijärgsel aadressil posti vastuvõtmise ning seetõttu jõuab tähitud kiri kindlasti temani. Käesoleval juhul aga registrijärgsel aadressil posti vastuvõtmise korraldamise üldine eeldus vastavalt varem kirjeldatud asjaoludele ei kehtinud, kuna kaebaja ei asunud pärast kolimist registrijärgsel aadressil ning kaebaja oli maksuhaldurile ühemõtteliselt selgitanud, et posti vastuvõtmine toimub Tartu mnt 80j; 4) olukorras, kus isik on maksuhaldurile selgesõnaliselt avaldanud tahet posti saatmiseks aadressile Tartu mnt 80j ning MTA-l oli teave, et apellant ei asu enam pärast kolimist registrijärgsel aadressil, puudus vastustajal kohustus saata haldusakt registrijärgsele aadressile. Selline tõlgendus on kooskõlas HMS § 25 lõikega 1 ja HMS § 26 lõikega
  4. Juriidiline isik on kohustatud korraldama posti vastuvõtmise ka taotluses märgitud aadressil; 5) kaebaja on ebaõigesti leidnud, et maksuhaldur oleks pidanud saatma maksuotsuse kaebaja esindajale vandeadvokaat Vahur Kivistikule.

§ 52

lõike 1 kohaselt võib vastustaja valida kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamisviisi. Ühestki õigusnormist ei tulene vastustajale kohustust saada maksuotsus üksnes volitatud esindajale; 6) nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et maksuhaldur oleks pidanud kontrollima, kas kaebaja on maksuotsuse kätte saanud. Selline seisukoht on vastuolus Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-65-09 märgituga; 7) kaebajal puudus mõjuv põhjus menetlustähtaja möödalaskmiseks. Riigikohtu praktikas on kaebetähtaja ennistamisel mõistetud mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Käesoleval juhul neid ei esine. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

  1. Ringkonnakohtus käib vaidlus jätkuvalt selle üle, kas maksuotsuse edastamine AS Eesti Post vahendusel tähtkirjana Tartu mnt 80j on käsitletav maksuotsuse kättetoimetamisena. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on sellele küsimusele vastanud õigesti jaatavalt.
  2. Maksuhalduri poolt apellandi äriregistrisse kantud aadressil Magdaleena 3a saadetud post tagastati märkega „ei asu antud aadressil“ ning maksuhalduri sellekohasele küsimusele vastas juhatuse liige Urmas Land, et apellant asub uuel aadressil Tartu mnt 80j (tl 56). Ringkonnakohtu arvates saab viidatud kirjavahetusest järeldada, et apellant taotles maksuhalduri poolt posti saatmist viimasena märgitud aadressile. Pole võimalik 5

(7)3-10-1351 asuda seisukohale, et ettevõtluse kolimisel soovitakse vaid konkreetse dokumendi kättetoimetamist uuele aadressile ning edaspidi teiste dokumentide saatmist asukohta, kus äriühing ei tegutse. 9.

§ 54

lg 2 näeb ette juriidilisele isikule dokumendi saatmise registrisse kantud aadressil. Vaid isikule, keda ei ole registrisse kantud, saadetakse dokument tema poolt maksuhaldurile teatatud aadressil. Juriidilise isiku poolt muul tema poolt taotletud aadressil dokumentide kättetoimetamist maksukorralduse seadus ette ei näe. Ringkonnakohtu arvates ei saa sellest siiski järeldada, et dokumentide kättetoimetamine juriidilise isiku poolt taotletud aadressil pole lubatav.

§ 45näeb ette maksumenetluses haldusmenetluse seaduse kohaldamise.

HMS § 26 lg 1 kohaselt dokumendi postiga kättetoimetamise korral saadetakse dokument menetlusosalisele taotluses märgitud aadressil tähtkirjaga.

§ 54

eesmärk ei saa olla piirata isiku õigust taotleda dokumendi kättetoimetamist maksumenetluses maksukohustuslase enda poolt taotletud aadressile. Sellisel piirangul puuduks mõistlik põhjus. Tuleb asuda seisukohale, et

§ 54

lg 2 regulatsioon on lünklik ega keela haldusmenetluse seaduses sätestatud muude kättetoimetamisviiside seast maksukohustuslase poolt taotletud aadressil, mis ei ühti registrijärgse aadressiga, dokumendi kättetoimetamist. Seda seisukohta kinnitab ka kohtupraktika (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 13. oktoobri 2009. a määrus asjas nr 3-3-165-09, p 12). 10. Apellant on seisukohal, et Tartu mnt 80j aadressil puudus tal posti kättesaamise korraldamise kohustus.

§ 54

lg 6 ei ole tõepoolest vahetult kohaldatav, sest see reguleerib üksnes juriidilisele isikule registrisse kantud aadressil dokumendi kättetoimetamist. Sellisel aadressil maksuotsust ei saadetud. 11. Väljastusteatele on märgitud, et see anti kätte Triin Hünninenile, kes on juhiabi. Vaidlust ei ole menetlusosaliste vahel selle üle, et T. Hünninen ei olnud apellandi seaduslik esindaja ning puuduvad tõendid ka tema töösuhte kohta apellandiga. Maksukohustuslasele loetakse maksumenetluses dokument kättetoimetatuks tema registrijärgsel aadressil, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Halduskohus viitas kohtuotsuses mitmetele kohtulahenditele, kus selgitati juriidilise isiku kohustust hoolitseda posti vastuvõtmise eest registrijärgsel aadressil. Ringkonnakohtu arvates tuleb ka juhul, kui juriidiline isik on teatanud oma tegevuskoha muutumisest ja taotlenud posti saatmist tegevuskoha aadressile, jättes posti vastuvõtmise eelnevalt korraldamata registrijärgsel aadressil, lugeda dokument maksukohustuslase poolt näidatud aadressil üleandmise korral talle kättetoimetatuks. Pole mõistlikku põhjust nõuda, et maksukohustuslase tegevuskohas dokumendi üleandmine võib toimuda vaid juriidilise isiku seaduslikule esindajale ning kättetoimetamine dokumendi üleandmisega mõnele teisele isikule ei ole võimalik, kui registrijärgsel aadressil, kus maksumenetluses pole dokumendi vastuvõtmist varem korraldatud, tähtkirja kohta teate jätmine on käsitletav dokumendi kättetoimetamisena. TsÜS 118 lg 2 kohaselt kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Ringkonnakohtu arvates tuleb T. Hünnineni poolt apellandi tegevuskohas apellandile adresseeritud kirja vastuvõtmisest ja apellandi poolt sellise kirja vastuvõtmise võimaldamisest järeldada, et T. Hünninen tegutses apellandi esindajana, ning seetõttu tuleb isegi juhul, kui posti vastuvõtmise korraldamise kohustust apellandil tema tegelikus tegevuskohas ei oleks, asuda seisukohale, et vaide esitamise tähtaeg oli vaide esitamise ajaks möödunud. 6

(7)3-10-1351 12. Ekslik on apellandi seisukoht, et maksuhaldur pidi dokumendi selle kättetoimetamiseks saatma maksukohustuslase advokaadist lepingulisele esindajale. Sellist nõuet seadusest ei tulene ning haldusorganile antud õigus toimetada dokument kätte lepingulise esindaja kaudu (

§ 53lg 3, HMS § 26 lg 2) ei keela dokumendi kättetoimetamist muul viisil.

13. Apellant märgib, et halduskohus ei ole käsitlenud kaebuses esitatud väiteid selle kohta, et vaide esitamise tähtaja ennistamata jätmine oli õigusvastane ka juhul, kui kohus leiab, et vaie esitati pärast vaidetähtaja möödumist. Ringkonnakohus leiab, et apellandi need väited ei too kaasa kaebuse rahuldamist. TsMS § 415 lg 1 p 1 kohaldamine on maksumenetluses vaide esitamise tähtaja ennistamisel välistatud juba seetõttu, et

§ 50lg 2 nõuab tähtaja ennistamiseks mõjuva põhjuse olemasolu, Ts

MS § 415 lg 1 p 1 seda aga ei tee. Pole alust arvata, et maksukorralduse seaduses muul viisil kui dokumendi isiklikult kättetoimetamise korral soovis seadusandja võimaldada vaide hilisemat esitamist ja sellekohane regulatsioon maksukorralduse seaduses on lünklik. Olukorras, kus maksumenetluses on ette nähtud dokumendi kättetoimetamise võimalus ilma dokumendi üleandmiseta maksukohustuslasele isiklikult, et tagada menetluse tõhusus ja õiguskindlus, ning ka maksu sissenõudmise võimalused ei ole piiratud juhtudel, kus maksukohustuslase seaduslikud või lepingulised esindajad ei ole isiklikult maksuotsust vastu võtnud, ei saa arvata, et seadusandja soovis tagada maksukohustuslase poolt dokumendi isikliku kättesaamise edasikaebetähtaja kulgema hakkamiseks.

  1. Kaebaja ei ole näidanud muid põhjuseid vaide esitamise tähtaja ennistamiseks. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et maksuotsuse üleandmist T. Hünninenile ei saa pidada objektiivseks maksukohustuslase tahtest sõltumatuks takistuseks, mis õigustaks vaide tähtaja ennistamist. Seetõttu ei olnud halduskohtul alust ka selle kaebuse nõude rahuldamiseks.
  2. Eeltoodud põhjustel tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. HKMS § 92 lg 1 alusel jäävad apellandi menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist vastustajalt. Lauri Madise Ruth Virkus Oliver Kask 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.