← Eesti

3-09-1942/92

Obsah (13)§ 12§ 141§ 4§ 16§ 11§ 10§ 6§ 9§ 64§ 65§ 14§ 13§ 8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Virgo Saarmets ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 29. september 2011, Tallinn Haldusasja number 3-09-

elts kaebus Keskkonnaameti 28.08.2009 korralduse nr PV 1-15/17847 tühistamiseks ja Keskkonnaametile ettekirjutuse tegemiseks kaebaja esitatud taotluse alusel Vana-Varbla jahipiirkonnale kasutusõiguse loa andmise menetluse jätkamiseks; Pärnumaa Keskkonnateenistuse 28.06.2004 Vana-Varbla jahipiirkonna kasutusõiguse loa nr PÄ-28, Keskkonnaameti 18.09.2009 korralduse nr PV 115/96 ja 22.09.2009 korralduse nr PV 1-15/99 tühisuse tuvastamiseks või tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – MTÜ Vana-Varbla

elts, lepinguline esindaja v.adv Aadu Luberg Vastustaja – Keskkonnaamet Kolmas isik – MTÜ Pärnumaa Jahimeeste Liit Kaasatud isik – Keskkonnaministeerium Tallinna Halduskohtu 21.04.2011 otsus Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine MTÜ Vana-Varbla

elts apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta MTÜ Vana-Varbla

elts apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.04.2011 otsus haldusasjas nr 3-09-1942 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest arvates (HKMS § 53 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 54 lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 3-09-1942

  1. MTÜ Pärnumaa Jahimeeste Liit kasutas 30.09.1994 jahirendilepingu nr 7 alusel mh ka Varbla rendijahipiirkonda.
  2. Keskkonnaminister määras 27.12.1999 määruse nr 105 „Pärnu maakonna rendijahipiirkondade ümberkorraldamine“ p-ga 1.30 Varbla rendijahipiirkonna suuruseks 10 820 ha ja kinnitas Varbla jahipiirkonna piiride kirjelduse (määruse lisa p 30).
  3. 01.03.2003 jõustus

eadus (

), mille § 64 lg-ga 1 kohustati seniseid jahipiirkonna kasutajaid esitama 2 aasta jooksul seaduse jõustumisest arvates taotluse enne selle seaduse jõustumist sõlmitud ja jahipiirkonna kasutusõiguse aluseks oleva jahirendilepingu ümbervormistamiseks jahipiirkonna kasutusõiguse loaks. Sama paragrahvi lg 2 järgi on jahirendilepingute ümbervormistamisel jahipiirkonna kasutusõiguse lubadeks senisel jahipiirkonna kasutajal jahipiirkonna kasutusõiguse saamise eelisõigus. Sama seaduse § 65 järgi tuli keskkonnaministril moodustada jahipiirkonnad ja korraldada jahimaa korraldamine vastavalt selle seaduse nõuetele 10 aasta jooksul seaduse jõustumisest arvates.

  1. MTÜ Pärnumaa Jahimeeste Liit esitas 26.04.2004 Pärnumaa Keskkonnateenistusele taotluse väljastada jahipiirkonna kasutusõiguse load jahipiirkondadele, mida ta on seni kasutanud 30.09.1994 sõlmitud jahirendilepingu nr 7 alusel. Muuhulgas taotleti kasutusõiguse luba VanaVarbla jahipiirkonnale. Taotleja kohustus täitma OÜ Eesti Metsakorralduskeskuse poolt
  2. a koostatud jahimaakorralduskava täies mahus (tl 118).
  3. Keskkonnaministeeriumi Pärnumaa Keskkonnateenistus väljastas 28.06.2004 MTÜ-le Pärnumaa Jahimeeste Liit Vana-Varbla jahipiirkonna kasutusõiguse loa nr PÄ-28 kehtivusajaga 10 aastat, so kuni 27.06.2014 (tl 119-121 pöördel).
  4. Keskkonnaminister moodustas 31.05.2006 määrusega nr 39 „Vana-Varbla ja Varbla jahipiirkonna moodustamine“ Vana-Varbla ja Varbla jahipiirkonnad, määrates § 1 lg-ga 1 Vana-Varbla jahipiirkonna pindalaks 13 070 ha ja kinnitades § 1 lg-ga 2 Vana-Varbla jahipiirkonna piirikirjelduse. Sama määruse §-ga 3 tunnistati keskkonnaministri 27.12.1999 määruse nr 105 p 1.30 ning määruse lisa p 30 kehtetuks.
  5. MTÜ Pärnumaa Jahimeeste Liit esitas 10.12.2008 Pärnumaa Keskkonnateenistusele avalduse liita Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) kasutuses olnud jahipiirkondade reorganiseerimise käigus vabanevatest jahimaadest osa avaldaja kasutuses olevate piirkondadega (tl 91).
  6. Keskkonnaminister kinnitas 30.04.2009 käskkirjaga nr 699 „Jahimaakorralduskavade kinnitamine“ mh Vana-Varbla jahipiirkonna jahimaakorralduskava aastateks 2009-2018 (käskkirja lisa 33).
  7. Keskkonnaminister võttis 17.06.2009 vastu määruse nr 27 „Are, Aruvälja, Audru, Halinga, Jõõpre, Jäärumetsa, Kaisma, Kihlepa-Lindi, Kihnu, Kilingi-Nõmme, Koonga, Kullipesa, Kurgja, Lõpe, Massiaru, Mõisaküla, Nõmme, Ora, Orajõe, Pärnjõe, Pööravere, Rahnoja, Rimmu, Sauga, Saulepi, Seliste, Suigu, Surju, Tahkuranna, Tali, Tihemetsa, Tootsi, Tori-Sindi, Tõstamaa, VanaVarbla, Vatla ja Vändra jahipiirkonna moodustamine“, mille § 35 lg-ga 1 määras Vana-Varbla jahipiirkonna pindalaks 16 530 ha ning kinnitas lg-tega 2 ja 3 Vana-Varbla jahipiirkonna piirikirjelduse. Määrusele lisatud märkuse kohaselt on Jäärumetsa, Saulepi ja Vana-Varbla jahipiirkond moodustatud keskkonnaministri 31.05.2006 määrusega nr 39 „Vana-Varbla ja Varbla jahipiirkonna moodustamine“ [moodustatud] Vana-Varbla ja Varbla jahipiirkonna baasil. Määruse §-ga 42 tunnistati keskkonnaministri 31.05.2006 määrus nr 39 kehtetuks.
  8. MTÜ Vana-Varbla

elts esitas 14.07.2009 Keskkonnametile taotluse Vana-Varbla jahipiirkonna kasutusõiguse loa saamiseks. Keskkonnaamet avaldas vastava teate Ametlikes Teadaannetes (tl 33). 2

(13)3-09-1942 11. Keskkonnaamet jättis 28.08.2009 korraldusega nr PV 1-15/17847 „Vana-Varbla jahipiirkonna kasutusõiguse loa muutmine“

§ 12

p 2 alusel MTÜ Vana-Varbla

elts taotluse rahuldamata, sest taotletav jahipiirkond on juba kasutusel. Korralduse põhjenduste kohaselt väljastas Keskkonnaministeeriumi Pärnumaa Keskkonnateenistus 28.06.2004 MTÜ-le Pärnumaa Jahimeeste Liit Vana-Varbla jahipiirkonna kasutusõiguse loa nr PÄ-28 kehtivusajaga 10 aastat. Loa väljastamise ajal oli Vana-Varbla jahipiirkonna pindala 13 070 ha. Pärnumaa jahimaakorralduse käigus 2008. a korrigeeriti jahipiirkondade piire ning reorganiseeriti RMK Varbla Jahimajand, mille tagajärjel suurenes Vana-Varbla jahipiirkond 3460 ha võtta (16 530 ha). Jahipiirkonna pindala muutmine ei ole vastavalt

§-le 16 kasutusõiguse loa kehtivuse lõppemise või kehtetuks tunnistamise aluseks, kasutusõiguse luba muudetakse

§ 141lg 1 p 2 alusel.

Seega on Vana-Varbla jahipiirkond juba kasutusel. Keskkonnaministri 17.06.2009 määruse nr 27 § 35 lg-tega 1 ja 2 ei moodustatud uut jahipiirkonda, vaid muudeti jahipiirkonna piire. Piiride muutmine kehtestati

§ 4

lg 3 alusel antud keskkonnaministri 30.04.2009 käskkirjaga nr 699, kus on sätestatud korralise Pärnumaa jahipiirkondade jahimaakorralduse käigus osa Varbla jahipiirkonnast liitmine Vana-Varbla jahipiirkonnaga (tl 12-13). 12. MTÜ Vana-Varbla

elts esitas Keskkonnaameti 28.08.2009 korralduse peale 17.09.2009 vaide, mille Keskkonnaamet jättis 23.10.2009 vaideotsusega nr 1-4/322 rahuldamata (tl 39-40).

  1. Keskkonnaamet muutis ja täiendas 18.09.2009 korraldusega nr PV 1-15/96 MTÜ-le Pärnumaa Jahimeeste Liit 28.06.2004 välja antud Vana-Varbla jahipiirkonna kasutusõiguse luba nr PÄ-28 selles seatud tingimuste, õiguste ja kohustuste osas (tl 34-36).
  2. Keskkonnaamet muutis 22.09.2009 korraldusega nr PV 1-15/99 MTÜ Pärnumaa Jahimeeste Liit

eltside jahipiirkondade kasutusõiguse luba kasutusõiguse tasude osas (tl 42 ja pöördel). 15. MTÜ Vana-Varbla

elts esitas 04.09.2009 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille nõueteks pärast kaebuse täiendamist olid tühistada Keskkonnaameti 28.08.2009 korraldus nr PV 1-15/17847 ja teha Keskkonnaametile ettekirjutus kaebaja esitatud taotluse alusel Vana-Varbla jahipiirkonnale kasutusõiguse loa andmise menetluse jätkamiseks, samuti tuvastada Pärnumaa Keskkonnateenistuse 28.06.2004 Vana-Varbla jahipiirkonna kasutusõiguse loa nr PÄ-28, Keskkonnaameti 18.09.2009 korralduse nr PV 1-15/96 ja 22.09.2009 korralduse nr PV 1-15/99 tühisus või tühistada nimetatud haldusaktid. 1) Keskkonnaminister moodustas 17.06.2009 määrusega nr 27 kahe jahipiirkonna baasil kolm uut jahipiirkonda, sh Vana-Varbla jahipiirkonna. Uue Vana-Varbla jahipiirkonna moodustamisega tunnistas keskkonnaminister määruse §-ga 42 kehtetuks oma 31.05.2006 määruse nr 39. Seega on määrusega nr 27 moodustatud uued jahipiirkonnad, mitte ei muudetud jahipiirkondade piire. Määruse tõlgendamisel tuleb lähtuda määruse pealkirjast ja sisust, mitte seletuskirjast, sest õiguslikud tagajärjed tulevad määrusest, mitte seletuskirjast. Samuti on määruse sisu ja pealkiri üheselt ja selgelt mõistetavad, mistõttu puudub vajadus pöörduda määruse tõlgendamiseks seletuskirja poole. 2) 28.08.2009 korraldus on ebaseaduslik ja tuleb tühistada. Vastustaja on ületanud kaebaja taotluse läbivaatamisel seadusega ettenähtud tähtaega 2 nädala võrra. Samuti on arusaamatu korralduse pealkiri „Vana-Varbla jahipiirkonna kasutusõiguse loa muutmine“ olukorras, kus haldusakt on suunatud kaebajale, kes taotles Vana-Varbla jahipiirkonnas kasutusõiguse loa saamist. 3) 28.06.2004 väljastatud kasutusõiguse luba nr PÄ-28 on tühine, sest määruse nr 27 § 42 muutis kehtetuks määruse nr 39, millega moodustati endine Vana-Varbla jahipiirkond. Ka juhul, kui tõlgendada olukorda kasutusõiguse loa muutmisena, ei ole kasutusõiguse loa muutmist taotletud ja vastustaja ei saa luba muuta omaalgatuslikult. Kasutusõiguse luba nr PÄ-28 on väljastatud 3

(13)3-09-1942 ebaseaduslikult, sest MTÜ Pärnumaa Jahimeeste Liit põhikiri ei näe ette jahinduse korraldamist, mis on

§ 16lg 1 p 2 alusel jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse lõppemise aluseks.

Kasutusõiguse loas on märgitud ebaõigesti jahipiirkonna suurus. Samuti ei saanud olukorras, kus Vana-Varbla jahipiirkond moodustati alles 31.05.2006 määrusega nr 39, sellele juba kaks aastat varem, so 2004. a, kasutusõiguse luba väljastada. Järelikult on kasutusõiguse luba nr PÄ-28 välja antud keskkonnaministri 27.12.1999 määruse nr 105 alusel moodustatud Varbla rendijahipiirkonnale ning väide, et kasutusõiguse luba anti välja Vana-Varbla jahipiirkonnale, on eksitav ja väär. Kasutusõiguse luba on tühine ja kehtetu algusest peale (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 1). Nimetatud luba ei olnud võimalik täita, kuna puudus selline jahipiirkond, millele luba väljastati. 4) Igal juhul kaotas kasutusõiguse luba kehtivuse uute jahipiirkondade moodustamisega määruse nr 27 alusel ja seetõttu ei saa MTÜ Pärnumaa Jahimeeste Liit enam loa sisuks olevaid õigusi realiseerida, kuna luba ei hõlma uute tekkinud jahipiirkondade kasutamisõigust, ning kaebaja taotluse rahuldamiseks puudub takistus. 5) Keskkonnaameti 18.09.2009 ja 22.09.2009 korraldused on alusetud ja eksitavad. Nende vastuvõtmise aluseks on märgitud

§ 11lg 1, mis reguleerib loa andmist, mitte muutmist.

Kuna kasutusõiguse luba nr PÄ-28 on tühine, siis on tühised ka seda muutvad korraldused, sest neid ei ole võimalik objektiivselt täita (HMS § 63 lg 1 p 5), korraldustega ei ole võimalik muuta tühist ja algusest peale kehtetut haldusakti. 6) Põhjendatud huviks tühisuse tuvastamisel on soov kõrvaldada takistused kaebaja kasutusõiguse loa taotluse rahuldamiseks ja saada kasutusõiguse luba Vana-Varbla jahipiirkonnale. 16. Keskkonnaamet palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. 1) Kuigi kaebaja taotluse menetlemisel rikuti

§ 11lg-s 3 sätestatud tähtaega, ei mõjuta see vaidlustatud haldusakti sisu.

Kaevatav haldusakt on antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja on sellega kooskõlas ning vastab vorminõuetele. Tegemist ei ole kaalutlusotsusega, sest

§-des 11 ja 12 nimetatud asjaolude korral peab vastustaja kasutusõiguse loa kas jätma väljastamata või selle väljastamisest keelduma. 2) 2009. a tehtud muudatused jahipiirkondades toimusid jahimaakorralduse tõttu ja põhjusel, et RMK kasutuses olevatest jahipiirkondadest arvati välja eramaa, mis liideti naabruses olevate jahipiirkondadega või moodustati uus jahipiirkond. Reformi läbiviimiseks muudeti

-st ja reformi tulemusel loobus RMK 13 jahipiirkonna kasutusõiguse loast. Lubadest loobumine avaldati Ametlikes Teadaannetes 31.07.2009 ja

eltsidel tekkis

§ 10

lg 11 alusel õigus esitada taotlusi vabanenud jahipiirkondade kasutusõiguse loa saamiseks. Teised jahipiirkonnad on olnud jätkuvalt samade

eltside kasutuses, sõltumata jahimaakorraldusest piiride ja/või pindala muutmisest ning nende kasutamine toimub varem väljastatud jahipiirkonna kasutusõiguse lubade alusel. 3) Määruse normitehniline viide sisaldab märkust, mille kohaselt on Jäärumetsa, Saulepi, VanaVarbla jahipiirkond moodustatud keskkonnaministri 31.05.2006 määrusega nr 39 moodustatud Vana-Varbla ja Varbla jahipiirkonna baasil. Vana-Varbla jahipiirkonna näol ei ole tegemist uue jahipiirkonnaga, vaid see moodustati olemasoleva Vana-Varbla jahipiirkonna baasil Varbla jahipiirkonna jahimaadest eramaade väljaarvamisega. Määruse seletuskirja kohaselt toimus piiride täpsustamine. Jahipiirkondade piiride ja pindalade muutmise tõttu ei tekkinud kaebajal õigust jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotlemiseks. Taotlus jäeti rahuldamata, kuna Vana-Varbla jahipiirkond on juba antud 2004. a kasutusele MTÜ-le Pärnumaa Jahimeeste Liit. 4

(13)3-09-1942 4) Taotlusi kasutusõiguse loa saamiseks võetakse vastu pärast jahipiirkonda moodustava määruse jõustumist või kasutusõigusest loobumise teate avaldamist. Määruse nr 27 andmisel ei soovinud keskkonnaminister tekitada olukorda, kus määruses loetletud jahipiirkondade suhtes tekiks nö avalik konkurss. Määruse allkirjastamise ajal ei olnud määrusel muud tagajärge, kui tekkis alus kehtivate kasutusõiguse lubade muutmiseks pindala või piirikirjelduse osas. Määruse nr 27 sõnastus on küll eksitav, kuid kaebajale on olukorda selgitatud nii vastuses taotlusele kui ka vaidemenetluses. Määruse grammatiline tõlgendamine ei anna tulemust, mis oleks kooskõlas seadusandja tahtega. Kasutada tuleb süstemaatilist ja ajaloolist tõlgendamismeetodit. Seaduse muudatusega planeeriti leida uued kasutajad jahipiirkondadele, millest senine kasutaja RMK loobus. 5) Enne

jõustumist olid jahimaad jaotatud riigi-, rendi- ja erajahipiirkondadeks. RMK kasutuses oli Varbla riigijahipiirkond ja MTÜ Pärnumaa Jahimeeste Liit kasutuses Varbla rendijahipiirkond.

jõustumise järel esitas MTÜ Pärnumaa Jahimeeste Liit taotluse rendilepingu ümbervormistamiseks kasutusõiguse loaks. Taotlus rahuldati ning 28.06.2004 väljastati kasutusõiguse luba Vana-Varbla jahipiirkonnale, kuid tegelikult peeti silmas Varbla jahipiirkonda, sest nii sooviti eristada kahte samanimelist jahipiirkonda, millest üks oli RMK ja teine MTÜ Pärnumaa Jahimeeste Liit kasutuses. Määrusega nr 39 nimetati endine Varbla rendijahipiirkond VanaVarbla jahipiirkonnaks ja endine Varbla riigijahipiirkond jäi Varbla jahipiirkonnaks. Määruse nr 39 rakendussätetest nähtub, et Vana-Varbla jahipiirkond moodustati Varbla rendijahipiirkonna baasil. Seetõttu on kasutusõiguse luba PÄ-28 antud õiguspäraselt moodustatud Vana-Varbla jahipiirkonna kasutamiseks ning kaebaja väide, et jahipiirkonda ei olnud olemas, on vale. Kasutusõiguse loale on lisatud piirikirjeldus ja viide 27.12.1999 määrusele nr

  1. Kasutusõiguse loa piirikirjeldus vastab Varbla rendijahipiirkonna piirikirjeldusele. Seega on vaidlusalune jahipiirkond olnud kasutuses õiguspäraselt, jahipiirkonnaga seoses välja antud õigusaktid on õiguspärased ja kasutusõiguse luba on olnud võimalik õiguspäraselt täita. Antud juhul ei esine haldusakti tühisuse tunnuseid. Nii vastustaja kui ka MTÜ Pärnumaa Jahimeeste Liit on kasutusõiguse luba mitmete aastate jooksul täitnud.
  2. MTÜ Pärnumaa Jahimeeste Liit pidas kaebust põhjendamatuks. Keskkonnaministri 31.05.2006 määrusega muudeti jahipiirkonna nimi, kuna kaotati mõisted riigijahipiirkond, rendijahipiirkond ja erajahipiirkond. Senine Varbla rendijahipiirkond muudeti Vana-Varbla jahipiirkonnaks. Nime muutmine ei muutnud kehtetuks 10 aastaks väljastatud kasutusõiguse luba nr PÄ
  3. Vastustaja ei ole muutnud kolmandale isikule väljastatud kasutusõiguse luba omaalgatuslikult, vaid kolmanda isiku esitatud avalduse alusel.
  4. Keskkonnaministeerium vaidles kaebuse väidetele vastu. 1)

§ 4

lg 2 p 1 ja § 6 lg 3 annavad keskkonnaministrile lisaks uute jahipiirkondade moodustamisele volituse ka jahipiirkonna piiride ja suuruse muutmiseks. Määruse nr 27 aluseks oli

  1. a läbi viidud jahimaakorraldus, mille käigus inventeeriti Pärnu maakonna jahimaid, mida oli viimati inventeeritud
  2. a. Keskkonnaministri 30.04.2009 käskkirjaga nr 699 kinnitatud Vana-Varbla jahipiirkonna jahimaakorralduskavast nähtub üheselt, et tegemist on olemasolevate piiride korrigeerimisega, mitte uue jahipiirkonna moodustamisega. Jahimaa korraldamisel arvestati RMK kasutuses olnud jahimaade reorganiseerimist, mille käigus arvati nende hulgast välja eramaad. Vabanenud maad liideti teiste jahipiirkondadega või moodustati nende baasil uued jahipiirkonnad. Korrigeeriti jahipiirkondade piire ning koostati igale jahipiirkonnale 10 aastaks uus jahimaakorralduskava. Määruse andmisel on minister seotud jahimaakorralduskavaga. RMK kasutuses olnud Varbla jahipiirkonnast eraldati eramaad ja moodustati uus, Saulepi jahipiirkond. Ülejäänud maade suurus ei olnud piisav uue jahipiirkonna moodustamiseks, seetõttu liideti need lahustükid asukohajärgsust arvestades olemasoleva Vana-Varbla jahipiirkonnaga. Seega oli antud juhul tegemist jahipiirkonna piiride ja suuruse muutmisega. 5

(13)3-09-1942 2) Jahipiirkonda kasutatakse kasutamisõiguse loa alusel, mis väljastatakse ja pikendatakse tähtajaga 10 aastat. Sõltumata toimuvast jahimaakorraldusest on traditsiooniliselt jahipiirkonnad samade jahindusorganisatsioonide kasutuses pikka aega. Kasutusõiguse lõppemise aluseks ei ole jahipiirkonna pindala ja piiride muutmine. 3) Määruse nr 27 märkuses on viidatud, et Vana-Varbla jahipiirkond on moodustatud VanaVarbla ja Varbla jahipiirkonna baasil. Sisuliselt on Vana-Varbla jahipiirkonda korrigeeritud uutes piirides, kuna juurde liideti Varbla jahipiirkonna reorganiseerimisest ülejäänud maatükid. 4) Kui on muutunud loa andmise aluseks olevad õigusnormid, muudetakse ka luba, mitte ei lõpetata kasutusõigust. Uuest jahipiirkonnast saab rääkida juhul, kui jahipiirkond moodustatakse varem jahipiirkonnana kasutamata maadest või maadest, millest varasem kasutaja on loobunud. Kui kasvõi osa piirkonnast on hõlmatud kehtiva kasutusõiguse loaga, tuleb moodustamist sisuliselt vaadata kui piiride korrigeerimist ja jahipiirkonna kehtestamist uutes piirides, sest seadus ei anna võimalust tunnistada jahipiirkonna kasutusõiguse luba kehtetuks üksnes põhjusel, et muudetakse jahipiirkonna piire. Kasutusõiguse luba on võimalik lõpetada vaid seaduses ettenähtud alustel. 5) Määruse nr 27 pealkiri võib olla eksitav, kuna osade määruses nimetatud jahipiirkondade puhul ei olnud tegemist uute piirkondade moodustamise, vaid olemasoleva jahipiirkonna kinnitamisega uutes korrigeeritud piirides. Määruse tõlgendamisel tuleb aga lähtuda

mõttest. Kuna käesoleval juhul ei moodustatud uut jahipiirkonda, ei saanud tekkida õiguspärast ootust kasutusõiguse saamiseks. 6) Kuna määrusega nr 27 kehtestati Vana-Varbla jahipiirkond uutes piirides, oli põhjendatud sama määrusega määrus nr 39 kehtetuks tunnistada. Määruse märkusega jahipiirkonna moodustamise kohta Vana-Varbla ja Varbla jahipiirkondade baasil on loodud seos varasema aktiga ja uue aktiga moodustatud jahipiirkondade vahel.

  1. Tallinna Halduskohus eraldas 27.12.2010 määrusega eraldi menetlusse Pärnumaa Keskkonnateenistuse 28.06.2004 Vana-Varbla jahipiirkonna kasutusõiguse loa nr PÄ-28, Keskkonnaameti 18.09.2009 korralduse nr PV 1-15/96 ja 22.09.2009 korralduse nr PV 1-15/99 tühistamise nõuded ning lõpetas nende nõuete osas haldusasja menetluse, sest nõuded olid esitatud kaebetähtaega rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei esitatud.
  2. Tallinna Halduskohus jättis 21.04.2011 otsusega kaebuse ülejäänud nõuetes rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 1) Lähtudes 28.08.2009 korralduse vastuvõtmise aluseks olevatest sätetest (

§ 6

lg 3, § 11 lg 1, § 141 lg 1 p 2), on korralduses jahipiirkonna moodustamisel võetud aluseks jahimaakorralduskava. Kuna korralduses on viidatud nii kasutusõiguse loa andmise kui ka muutmise sätetele ning arvestades seda, et

§ 9

lg 1 kohaselt antakse jahimaa kasutusse jahipiirkondade kaupa jahipiirkonna kasutusõiguse loaga, on korraldusega moodustatud nii uusi jahipiirkondi kui ka muudetud olemasolevate jahipiirkondade piire. 2) Kuna määruses nr 27 on tehtud konkreetne viide jahipiirkondade osas vastuvõetud eelnevatele määrustele ning nende alusel moodustatud ja määruse nr 27 vastuvõtmise ajal olemasolevatele jahipiirkondadele, tuleb vaidlusaluse jahipiirkonna õigusliku seisundi hindamisel kindlaks teha, kas määrusega nr 27 moodustati selles kirjeldatud alal uus jahipiirkond ja/või kirjeldatakse juba moodustatud jahipiirkonna pindala ja piire või nende andmete muudatusi. Ainuüksi määruse sõnastusest „…jahipiirkonna moodustamine“ ei saa järeldada, et määrusega on moodustatud uued jahipiirkonnad. Asjaolu, et määruse nr 27 §-ga 42 tunnistati määrus nr 39 kehtetuks, ei muuda olematuks määrusega nr 39 Vana-Varbla ja Varbla jahipiirkonna moodustamist. 6

(13)3-09-1942 3) Vaidlus puudub selle üle, et Varbla jahipiirkond oli RMK kasutuses ja RMK kasutuses olnud jahimaade reorganiseerimisel vabanesid jahimaad, mis liideti teiste jahipiirkondadega või moodustati nende baasil uued jahipiirkonnad. MTÜ Pärnumaa Jahimeeste Liit esitas 10.12.2008 Pärnumaa Keskkonnateenistusele avalduse, milles taotles reorganiseerimise käigus vabanevatest jahimaadest liita osa avaldaja kasutuses olevate jahipiirkondadega (tl 91). Määruse nr 27 seletuskirjast selgub, et Vana-Varbla jahipiirkond suureneb Varbla jahipiirkonna jahimaadest eramaade väljaarvamisega ning nende liitmisega jahipiirkonnaga (tl 48). 4) Võrreldes määruse nr 39 §-des 1 ja § 2 ning määruse nr 27 §-s 35 toodud jahipiirkondade piirikirjeldusi ja pindalaid, ei ole tuvastatavad vastuolud pindalade suuruse ega jahipiirkonna piiri kulgemise osas. Arvestades seda, et Varbla jahipiirkonna osas toimus reorganiseerimine, ning seda, et asjas ei ole esitatud väiteid ega tõendeid selle kohta, et määruse nr 27 §-s 35 toodud Vana-Varbla jahipiirkonna piirikirjeldus on vastuolus määruse nr 39 §-des 1 ja 2 Vana-Varbla ja Varbla jahipiirkondade piiride kulgemisega, on määruse nr 27 §-ga 35 muudetud enne määruse vastuvõtmist olemas olnud Vana-Varbla jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldust ega ole moodustatud uut Vana-Varbla jahipiirkonda. 5) Vastustaja selgituste kohaselt oli enne

jõustumist RMK kasutuses Varbla riigijahipiirkond ja MTÜ Pärnumaa Jahimeeste Liit kasutuses Varbla rendijahipiirkond.

§ 64

kohaselt tuli enne selle seaduse jõustumist sõlmitud ja jahipiirkonna kasutusõiguse aluseks oleva jahirendilepingu ümbervormistamiseks jahipiirkonna kasutusõiguse loaks esitada vastav taotlus 2 aasta jooksul seaduse jõustumisest arvates. Ümbervormistamiseni oli jahipiirkonna kasutusõiguse aluseks kehtiv jahirendileping. MTÜ Pärnumaa Jahimeeste Liit esitas 26.04.2004 taotluse jahipiirkondadele kasutusõiguse lubade saamiseks, mh ka Vana-Varbla jahipiirkonnale (taotlus p 21). Taotlus on koostatud 1999. a jahimaakorralduskavade alusel ning taotluse kohaselt kasutas MTÜ Pärnumaa Jahimeeste Liit jahipiirkondi kehtiva, 30.09.1994 sõlmitud jahirendilepingu nr 7 alusel (tl 118). Ametlikes Teadaannetes 29.06.2004 avaldatud teate kohaselt on Keskkonnaministeeriumi Pärnumaa Keskkonnateenistus väljastanud 28.06.2004 MTÜ-le Pärnumaa Jahimeeste Liit Vana-Varbla jahipiirkonnale kasutusõiguse loa nr PÄ-28 kehtivusega kuni 27.06.2014 (tl 22). Vastustaja selgitusel on kasutusõiguse loas kasutatud nime Vana-Varbla selleks, et eristada 2 samanimelist jahipiirkonda: Varbla (riigi)jahipiirkonda ja Varbla (rendi)jahipiirkonda. Seega on vaidlusalusele jahipiirkonnale kasutusõiguse luba nr PÄ-28 väljastatud jahirendilepingu alusel

rakendussätete täitmiseks ning ainuüksi asjaolu, et kasutusloas on vaidlusalust jahipiirkonda nimetatud Vana-Varbla nimega, ei saa rikkuda kaebaja kaebuses kirjeldatud õigusi. 6) Vastustaja kinnitusel on kasutusõiguse luba nr PÄ-28 selle kehtivusaja jooksul täidetud nii Pärnumaa, Keskkonnateenistuse, Keskkonnaameti kui ka MTÜ Pärnumaa Jahimeeste Liit poolt (tl 117). Ka MTÜ Pärnumaa Jahimeeste Liit kinnitab jahipiirkonna kasutamist. Kaebaja ei ole tõendanud vastupidist. 7) Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja taotluse lahendamisel ületati seadusega sätestatud tähtaega. Kaebaja ei ole aga põhjendanud, kuidas taotluse läbivaatamiseks seaduses sätestatud tähtaja ületamine 15 päeva võrra võis mõjutada asja otsustamist (HMS § 58). 8) Eelpoolt toodud asjaolusid ja tõendeid hinnates oli vaidlusalune jahipiirkond juba kasutusel ning kaebaja taotluse rahuldamata jätmine

§ 12p 2 alusel oli põhjendatud.

Kaebajal puudub põhjendatud huvi tuvastamisnõuete läbivaatamiseks, seetõttu ei anna kohus õiguslikku hinnangut kaebaja väidetele seoses vaidlustatud haldusaktide tühisusega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 7

(13)3-09-1942 21. MTÜ Vana-Varbla

elts palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Menetluskulud palutakse jätta vastustaja kanda. 1) 28.08.2009 korraldusest ei nähtu, et vastustaja oleks sellega moodustanud uusi jahipiirkondi või muutnud olemasolevate jahipiirkondade piire. Ka kohtuotsusest ei selgu, milliseid jahipiirkondi on korraldusega moodustatud või milliste jahipiirkondade piire muudetud. 2) Ebaõige on seisukoht, et määrusega nr 27 muudeti juba olemasoleva Vana-Varbla jahipiirkonna piire.

ei täpsusta, milles konkreetselt seisneb olemasoleva jahipiirkonna piiride muutmine. Halduskohtu otsusest ei selgu, milliste tingimuste järgi tuleb omavahel eristada uute jahipiirkondade moodustamist ja olemasolevate jahipiirkondade piiride muutmist. Samas on nende eristamine asjas määrava tähtsusega. Kaebaja on seisukohal, et uue jahipiirkonna loomiseks tuleb lugeda ka olukorda, kus jahipiirkonna moodustamine toimub küll olemasoleva jahipiirkonna baasil, kuid sellele lisatakse (või sealt eemaldatakse) teatud jahimaa. Seda, et määruse nr 27 eesmärgiks oli jahipiirkondade moodustamine, kinnitavad nii määruse pealkiri, määruse 1. peatüki pealkiri kui ka õigusnorm (

§ 6lg 3), millele on määruse andmisel tuginetud.

Halduskohtu vastupidine seisukoht on määruse endaga vastuolus. Kui määruse eesmärgiks olnuks olemasolevate jahipiirkondade piiride muutmine, näidanuks seda määruse pealkiri ja tuginetud oleks

§ 4lg 2 p-le 1.

Uute jahipiirkondade moodustamisele viitab ka määruse nr 27 § 42, millega tunnistati kehtetuks määrus nr 39. Kui kahe jahipiirkonna baasil moodustatakse kolm jahipiirkonda ning määruse nr 27 jõustumisega kadus Varbla jahipiirkond üldse ära, ei saa rääkida olemasoleva jahipiirkonna piiride muutmisest. Järelikult moodustati määrusega nr 27 uued jahipiirkonnad, sh Vana-Varbla jahipiirkond. 3) Määruse nr 27 tõlgendamiseks ei tulnud pöörduda seletuskirja poole, sest õiguslikud tagajärjed johtuvad haldusaktist, mitte seletuskirjast. Vastupidine lähenemine ei oleks kooskõlas õigusselguse põhimõttega. Seejuures puudub määruses mistahes viide seletuskirjale. 4) Otsusest ei nähtu, et halduskohus oleks lisaks erinevate jahimaade piirikirjelduste kajastamisele neid ka omavahel võrrelnud ning kuidas on tuvastatud, et piirikirjelduste ja pindalade osas vastuolusid ei esinenud. Arusaamatuks jääb, milliseid vastuolusid halduskohus piirikirjelduste vahel otsis ja millist tähtsust need oleksid omanud. 5) Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et määruse nr 27 §-ga 42 määruse nr 39 kehtetuks tunnistamine ei muuda olematuks Vana-Varbla ja Varbla jahipiirkondade moodustamist.

§ 6lgtest 1 ja 3 tulenevalt saab jahimaast jahipiirkond vastava määruse olemasolul.

Kui seda määrust enam ei eksisteeri, siis ei eksisteeri ka jahipiirkonda. 6) Kuivõrd kaebajale kasutusõiguse loa mitteandmist põhjendati kasutusõiguse loa nr PÄ-28 olemasoluga, rikub see kasutusõiguse luba kaebaja õigusi. Nimetatud kasutusõiguse luba on tühine, sest on väljastatud jahipiirkonna kohta, mida loa väljastamise ajal polnud olemas. Arusaamatuks jääb väide, kuidas kahe jahipiirkonna eristamisele aitas kaasa kasutusõiguse loa väljastamine kolmanda nimega jahipiirkonnale. Vana-Varbla jahipiirkond moodustati alles 31.05.2006 määrusega nr 39 ja 17.06.2009 määrusega nr 27, kuid nendele jahipiirkondadele ei ole kolmas isik kasutusõiguse luba taotlenud. Kuigi kasutusõiguse loas nr PÄ-28 on jahipiirkonna nimeks märgitud Vana-Varbla, on nimetatud luba väljastatud 2004. a sisuliselt Varbla rendijahipiirkonnale, mille pindala oli 10 820 ha. Vastustaja hakkas nimetatud kasutusõiguse luba muutma alles siis, kui kaebaja esitas 14.07.2009 taotluse kasutusõiguse loa saamiseks määrusega nr 27 moodustatud uuele Vana-Varbla jahipiirkonnale suurusega 16 530 ha. 7) Tühine haldusakt ei muutu kehtivaks üksnes põhjusel, et see on täidetud. Seega ei saa kasutusõiguse loa täitmine olla takistuseks kasutusõiguse loa tühisuse tuvastamise nõude rahuldami- 8

(13)3-09-1942 sel. Kaebaja ei ole vaidlustanud asjaolu, et Vana-Varbla jahipiirkond on MTÜ Pärnumaa Jahimeeste Liit kasutuses, vaid asjaolu, et selliseks kasutamiseks puudub õiguslik alus. 22. Keskkonnaamet palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palutakse jätta menetlusosaliste endi kanda. 1) Jahipiirkonna pindala muutumine ei ole vastavalt

§-le 16 ega HMS-le kasutusõiguse loa kehtivuse lõppemise või kehtetuks tunnistamise aluseks. Isegi juhul, kui kohus leiab, et määrusega nr 27 on moodustatud uued jahipiirkonnad, ei ole see aluseks olemasoleva kasutusõiguse loa lõppemisele. Vana-Varbla jahipiirkonna kasutusõiguse luba muudeti

§ 141lg 1 p 2 alusel.

Seega on Vana-Varbla jahipiirkond juba kasutusel ning vastavalt

§ 12p-le 2 on see kasutusõiguse loa andmisest keeldumise aluseks.

2) Halduskohtu põhjendus 28.08.2009 korraldusega uute jahipiirkondade moodustamisest ja olemasolevate jahipiirkondade piiride muutmisest on ilmselge ebatäpsus. Kohus on mõelnud siin määrust nr 27, mis oli aluseks kaevatava korralduse väljaandmisel. 3)

§ 4

lg 3 alusel antud keskkonnaministri 30.04.2009 käskkirjas nr 699 on sätestatud muudatus, mis seisneb korralise Pärnumaa jahipiirkondade jahimaakorralduse käigus osa Varbla jahipiirkonna liitmises Vana-Varbla jahipiirkonnaga. Viidatud käskkirjaga kinnitatud VanaVarbla jahipiirkonna jahimaakorralduskavast nähtub üheselt, et tegemist on olemasolevate piiride korrigeerimisega, mitte uue jahipiirkonna moodustamisega. Jahimaa korraldamisel arvestati RMK kasutuses olnud jahimaade reorganiseerimist, mille käigus arvati nende hulgast välja eramaad. Vabanenud jahimaad liideti teiste jahipiirkondadega või moodustati nende baasil uued jahipiirkonnad. Arvestades

sätteid, korrigeeriti olemasolevate jahipiirkondade piire ning koostati igale jahipiirkonnale 10 aastaks uus jahimaakorralduskava. 4) Ebaõige on kaebaja seisukoht, et uue jahipiirkonna moodustamisega on tegemist ka siis, kui olemasolevale jahipiirkonnale lisatakse teatud jahimaa, mis sinna enne ei kuulunud. Sellisel juhul kaoks ära

§ 4lg 2 p 1 eesmärk.

Samuti ei oleks selline lähenemine proportsionaalne ning oleks vastuolus usalduse kaitse ja õiguskindluse põhimõtetega.

§ 4

lg 2 p 1 kohaselt tehakse jahimaa korraldamise käigus mh vajadusel ettepanekuid jahipiirkondade piiride muutmiseks ja

§ 6lg 3 alusel määruse andmisel on keskkonnaminister seotud jahimaakorralduskavaga.

RMK kasutuses olnud Varbla jahipiirkonnast eraldatud eramaast moodustati uus, Saulepi jahipiirkond. Kuna ülejäänud Varbla jahipiirkonna koosseisu kuulunud eramaadest ja riigimaa lahustükkidest ei olnud

-le vastava uue jahipiirkonna moodustamine võimalik (jäi alla 5000 ha), liideti need asukohajärgsust arvestades Vana-Varbla jahipiirkonnaga. Seega ei olnud antud juhul tegemist uue jahipiirkonna moodustamisega, vaid olemasoleva Vana-Varbla jahipiirkonna piiride ja suuruse muutmisega. 5)

§ 4

lg 2 p 1 annab võimaluse vajaduse korral olemasolevate jahipiirkondade piiride muutmiseks, volitusnorm vastava määruse andmiseks tuleb

§ 6lg-st 3.

Ebaõige on kaebaja väide, et

§ 6lg 3 alusel saab moodustada vaid uusi jahipiirkondi.

Halduskohus märkis õigesti, et ainuüksi määruse sõnastusest „… jahipiirkonna moodustamine“ ei saa tuletada, et määrusega moodustatakse uued jahipiirkonnad. Samuti leidis halduskohus õigesti, et jahipiirkonna moodustamine toimus määrusega nr 39 ja muutmine määrusega nr 27. 23. MTÜ Pärnumaa Jahimeeste Liit ja Keskkonnaministeerium ei ole apellatsioonkaebuse suhtes oma seisukohta ringkonnakohtule esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9

(13)3-09-1942 24. Käesoleval juhul ei ole vaidluse all asjaolu, et RMK kasutuses olnud jahimaade reorganiseerimise käigus vabanes jahimaid, mis liideti teiste jahipiirkondadega või moodustati nende baasil uued jahipiirkonnad. RMK jahimaade reorganiseerimine ja selle põhjused nähtuvad ka

eaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus eelnõu (XI Riigikogu 458 SE) seletuskirjast1. Nimetatud seadusemuudatuse eesmärgiks oli eemaldada

-st piirangud, mis ei võimaldanud piisavalt jahipiirkonna kasutusõigusest loobumist ja vabanevate jahimaade kasutusse andmist. Keskkonnaministri 23.09.2008 käskkirjaga nr 1323 kinnitatud jahinduse arengukava aastateks 2008-2013 nägi ette RMK hallatavate jahipiirkondade reorganiseerimise, andes need üldises korras eraõiguslike jahindusorganisatsioonide kasutusse. 25. Vaidluse all on aga asjaolu, kas RMK kasutuses olnud jahimaade liitmine olemasoleva jahipiirkonnaga tähendab uue jahipiirkonna moodustamist, mis annab

§ 9

lg-s 2 nimetatud isikule õiguse taotleda jahipiirkonna kasutusõiguse loa väljastamist, või tähendab see vaid olemasoleva jahipiirkonna pindala ja piiride muutmist, mis ei too kaasa jahipiirkonna kohta väljastatud kasutusõiguse loa kehtetuks muutumist ja uue loa taotlemise õigust, vaid võimaluse juba väljastatud kasutusõiguse luba

§ 141lg 1 p 2 alusel muuta.

Vastusest sellele küsimusele sõltub vaidlustatud Keskkonnaameti 28.08.2009 korralduse nr PV 1-15/17847 õiguspärasus. Nimetatud korraldusega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus Vana-Varbla jahipiirkonna kasutusõiguse loa saamiseks põhjusel, et jahipiirkond on juba kasutusel (

§ 12p 2).

26. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et uue jahipiirkonna moodustamiseks tuleb lugeda iga olukorda, kus jahipiirkonnale lisatakse (või sealt eemaldatakse) mõni jahimaa. Kaebaja selline käsitlus ei ole kooskõlas

-s ja keskkonnaministri 14.05.2003 määruses nr 47 „Jahimaakorraldusjuhend“ sätestatuga.

§ 4

lg 2 p 1, jahimaakorraldusjuhendi § 2 p 1 ja § 5 lg 1 p 1 näevad ette võimaluse teha jahimaa korraldamise käigus ettepanek olemasoleva jahipiirkonna piiride muutmiseks. Kuivõrd

§ 4

lg 2 p 1 eristab nii uue jahipiirkonna moodustamist kui ka olemasoleva jahipiirkonna piiride muutmist, ei tähenda igasugune jahipiirkonna piiride muutmine uue jahipiirkonna moodustamist. Ilma uut jahipiirkonda moodustamata olemasoleva jahipiirkonna piiride muutmine võib olla põhjendatud erinevatel juhtudel, nt tingituna ulukite elukohtade või looduses äratuntavate piiride muutumisest, jahiulukite hooldustööde optimaalse korraldamise vajadusest. Seejuures on nii Keskkonnaameti praktikas kui ka kohtupraktikas loetud olemasoleva jahipiirkonna piiride muutmiseks ka olukorda, kus jahipiirkonnale liidetakse juurde sinna varem mittekuulunud jahimaid, ega ole peetud sellist juhtumit uue jahipiirkonna moodustamiseks (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 03.12.2008 otsust nr 3-08-428 ja Tallinna Ringkonnakohtu 06.04.2009 otsust nr 3-07-1015). Seega ei ole põhjendatud kaebaja väited selle kohta, et antud juhul oli tegemist kindlasti uue jahipiirkonna moodustamisega. 27. Uue jahipiirkonna moodustamisena saab ringkonnakohtu arvates käsitleda olukorda, kus moodustatakse jahipiirkond, mida ei ole varem olemas olnud (nt kaitseala vööndis) või jagatakse olemasolev jahipiirkond tervikuna mitmeks uueks eraldiseisvaks jahipiirkonnaks. 28. Nii uue jahipiirkonna moodustamine kui ka olemasoleva jahipiirkonna piiride ja pindala kinnitamine toimub

§ 6lg 3 alusel keskkonnaministri määrusega.

Ebaõige on kaebaja seisukoht, et viidatud säte annab keskkonnaministrile volituse ainult uue jahipiirkonna moodustamiseks. Keskkonnaminister on

§ 6lg 3 alusel andnud välja 17.06.2009 määruse nr 27.

  1. Kaebajal on õigus selles, et määruse nr 27 pealkiri „….. jahipiirkonna moodustamine“ ja selle
  2. peatüki, mis sisaldab Vana-Varbla jahipiirkonda käsitlevat paragrahvi, pealkiri „Jahipiirkondade moodustamine“ viitavad pigem uute jahipiirkondade moodustamisele, mitte olemasolevate jahipiirkondade piiride ja pindala muutmisele. Määruse sisu mõistmisele ei aita kaasa ka § 35 pealkiri „Vana-Varbla jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus“, sest sama pealkirja koos erineva 1 Kättesaadav http://www.riigikogu.ee/?page=eelnou&op=ems&emshelp=true&eid=583972&u=
  3. 10

(13)3-09-1942 jahipiirkonna nimetusega kannavad ka kõik teised
  1. peatükis sisalduvad paragrahvid, kaasa arvatud sellised, millega on moodustatud uued jahipiirkonnad (nt Saulepi jahipiirkonda käsitlev § 25). Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et määruse nr 27 sõnastus on selle tegelikke eesmärke arvestades ebaõnnestunud ja annab võimaluse määruse mitmetimõistmiseks. Ainuüksi määruse pealkirjast ei ole aga võimalik määruse sisu üheselt kindlaks teha, sest määruse pealkiri ja jahipiirkondasid käsitlevate paragrahvide pealkirjad annavad võimaluse erinevaks tõlgendamiseks ning seejuures puudub pealkirjal iseseisev õiguslik tähendus.
  2. Määruse normitehnilise märkuse kohaselt on Jäärumetsa, Saulepi ja Vana-Varbla jahipiirkond moodustatud keskkonnaministri 31.05.2006 määrusega nr 39 „Vana-Varbla ja Varbla jahipiirkonna moodustamine“ moodustatud Vana-Varbla ja Varbla jahipiirkonna baasil. Täpsemaid selgitusi märkus ei sisalda. Samas viitab see märkus olemasolevale Vana-Varbla jahipiirkonnale ja annab alust arvata, et senini kehtinud Vana-Varbla jahipiirkond jääb mõningate muudatustega alles ning Varbla jahipiirkonna likvideerimisega moodustatakse uued Jäärumetsa ja Saulepi jahipiirkonnad, mida ei ole seni olemas olnud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et määruse nr 27 § 42, millega tunnistati määrus nr 39 kehtetuks, ei muutnud viimatinimetatud määrusega moodustatud Vana-Varbla jahipiirkonda olematuks. Vana-Varbla jahipiirkond oli juba moodustatud määrusega nr 39, kuid viimati nimetatud määrus kehtestas Vana-Varbla jahipiirkonnale mõningas osas teised piirid ja pindala, seetõttu tuli määrus nr 39 kehtetuks tunnistada, et vältida olukorda, kus sama jahipiirkonna osas kehtib samaaegselt kaks erinevat määrust erinevate piirikirjeldustega.
  3. Jahimaakorraldusjuhendi § 2 p-de 1, 9 ja 10 järgi tehakse jahimaade korraldamise käigus ettepanekud jahipiirkonna moodustamiseks või vajadusel olemasoleva jahipiirkonna piiri muutmiseks, koostatakse jahipiirkondade jahimaakorralduskavad, kaardid ja piirikirjeldused ning maakonna jahipiirkondade andmete põhjal jahimaakorralduskava ja maakonna jahipiirkondade kaardid. Määruse nr 27 seletuskirjast (tl 46) on näha, et määruse andmise tingisid
  4. a toimunud Pärnumaa jahimaakorralduse käigus jahipiirkondade piiride korrigeerimine ja jahipiirkondadele uute jahimaakorralduskavade koostamine. Jahipiirkonna uued piirid on kirjeldatud jahimaakorralduskavas ning need piirid peab tulenevalt

§ 6lg-st 3 kinnitama jahimaakorralduskava alusel keskkonnaminister.

Vana-Varbla jahipiirkonna jahimaakorralduskava aastatakse 20092018 selgitab lk-l 3 samuti, et RMK kasutuses olnud Varbla jahipiirkonna reorganiseerimise käigus liideti MTÜ Pärnumaa Jahimeeste Liit taotlusel ja Pärnumaa Keskkonnateenistuse kooskõlastusel Vana-Varbla jahipiirkonnaga kokku 5710 ha, sellest 2250 ha

  1. a ja 3460 ha
  2. a. Seda, et Vana-Varbla jahipiirkonda ei käsitleta jahimaakorralduskavas uue jahipiirkonnana, vaid olemasoleva jahipiirkonnana, mille piire ja pindala on muudetud, võib näha ka mujal jahimaakorralduskavas toodud selgitustest (nt lk 4, 11, 12).
  3. Vaidlust ei ole selle üle, et Vana-Varbla jahipiirkond on kogu aeg olemas olnud, kuigi selle piirid ja pindala olid varem veidi teistsugused ja ka nimetust on muudetud. Keskkonnaministri 27.12.1999 määrus nr 105 p-st 1.30 nähtuvalt kandis jahipiirkond nimetust Varbla rendijahipiirkond ja selle suuruseks oli 10 820 ha. Jahipiirkonna piiride kirjeldus on toodud määruse lisa p-s
  4. Vastustaja selgitustest nähtuvalt eksisteeris sel ajal kaks Varbla jahipiirkonda: Varbla riigijahipiirkond, mis oli RMK kasutuses, ja Varbla rendijahipiirkond, mis oli MTÜ Pärnumaa Jahimeeste Liit kasutuses. Tulenevalt

jõustumisest esitas MTÜ Pärnumaa Jahimeeste Liit

§ 64

lg 1 alusel Pärnumaa Keskkonnateenistusele 26.04.2004 taotluse vormistada 30.09.1994 sõlmitud jahirendileping nr 7 ümber jahipiirkonna kasutusõiguse loaks. Luba nr PÄ-28 väljastati 28.06.2004. Kolmas isik jäi edasi kasutama senist Varbla rendijahipiirkonda, mida on nimetatud viidatud loas Vana-Varbla jahipiirkonnaks. Tulenevalt

§ 65

nõudest tunnistas keskkonnaminister 31.05.2006 määrusega nr 39 oma 27.12.1999 määruse nr 105 kehtetuks ning moodustas Vana-Varbla jahipiirkonna pindalaga 13 070 ha ja Varbla jahipiirkonna pindalaga 24 350 ha. Vana-Varbla jahipiirkond suurenes Varbla rendijahipiirkonna suurusega võrreldes 2250 ha võrra 11

(13)3-09-1942 (10 820 + 2250 = 13 070).

§ 64

lg-te 1 ja 2 järgi ei andnud selline jahipiirkondade moodustamine iseenesest alust senise kasutusõiguse lõpetamiseks, kasutusõigust tõendavad lepingud tuli ümber vormistada ja senised kasutajad olid kasutusõiguse andmisel eelistatud olukorras. Seega jäi vaidlusalune jahipiirkond suuremas osas muutumatuks ja säilis ka senine kasutusõigus. Keskkonnaministri 17.06.2009 määrusega nr 27 kinnitati Vana-Varbla jahipiirkonna uus piirikirjeldus ja pindala 16 530 ha (13 070 + 3460 = 16 530). 33. Eelnevast nähtuvalt on Vana-Varbla jahipiirkonnal olemas ajalooline järjepidevus, see on vähemalt aastast 1999 pidevalt olemas olnud, kuigi selle pindala, piire ja ka nimetust on aeg-ajalt muudetud. Kui määrusega nr 39 toimus Vana-Varbla jahipiirkonna moodustamine, moodustamise kohustus tuli otseselt

§-st 65, siis määrusega nr 27 muudeti vaid olemasoleva VanaVarbla jahipiirkonna piire ja pindala, sest jahipiirkond oli iseenesest olemas. Piiride korrigeerimine ja pindala suurendamine on

sätetest tulenevalt võimalik ega too kaasa uue jahipiirkonna moodustamise vajadust. Uute jahipiirkondadena on määrusega nr 27 moodustatud Varbla jahipiirkonna reorganiseerimisel Jäärumetsa ja Saulepi jahipiirkonnad, mida ei ole seni olemas olnud.

  1. Kuivõrd määrusega nr 27 ei moodustatud uut Vana-Varbla jahipiirkonda, ei tekkinud kaebajal õigust esitada Keskkonnaametile taotlus selle jahipiirkonna kasutusõiguse loa saamiseks. Jahipiirkonnad, mille kasutusõiguse luba oli võimalik taotleda, avaldati Ametlikes Teadaannetes 31.07.2009 (tl 41) ja Vana-Varbla jahipiirkond nende hulka ei kuulunud.
  2. Vastustaja keeldus kaebaja kasutusõiguse loa taotluse rahuldamisest

§ 12p 2 alusel põhjusel, et jahipiirkond on juba kasutusel.

Vana-Varbla jahipiirkonna kasutusõigus anti MTÜ-le Pärnumaa Jahimeeste Liit 28.06.2004 loaga nr PÄ-28 (tl 119-121). Loa kehtivusajaks oli

§ 14lg 1 järgi 10 aastat, so kuni 27.06.2014.

Vastav teade avaldati ka Ametlikes Teadaannetes (

§ 13lg 3; tl 22).

Asjaolu, et kasutusõiguse loa väljastamise ajal kandis jahipiirkond keskkonnaministri 27.12.1999 määruse nr 105 p 1.30 alusel nimetust Varbla rendijahipiirkond, ei muuda väljastatud luba iseenesest tühiseks. Kuivõrd kasutusõiguse loale lisatakse

§ 8

lg 2 p 1 kohaselt jahipiirkonna piirikirjeldus ja kaart, siis on jahipiirkond tuvastatav ka kaardi ja piirikirjelduse kaudu, mitte ainult nimetuse kaudu. Kohtule esitatud selgitustest nähtuvalt ei ole vastustajal ega MTÜ-l Pärnumaa Jahimeeste Liit olnud Vana-Varbla jahipiirkonna piiride kindlakstegemisel arusaamatusi ning kasutusõiguse loast tulenevaid õigusi ja kohustusi on täidetud, seega ei ole antud juhul tegemist HMS § 63 lg 2 p 5 kohase tühise haldusaktiga. Kasutusõiguse loa nr PÄ-28 osas puuduvad ka muud HMS § 63 lg-s 2 toodud tühisuse eeldused. Kasutusõiguse luba on siiani kehtiv, seda ei ole kehtetuks tunnistatud ja puuduvad

§-s 16 toodud alused loa kehtivuse lõppemiseks ja kehtetuks tunnistamiseks. Loa aluseks olevate õigusnormide muutumine ei ole aluseks loa kehtetuks tunnistamisel, vaid annab aluse loa muutmiseks.

  1. Samal põhjusel ei ole tühised ka kasutusõiguse luba muutvad haldusaktid – Keskkonnaameti 18.09.2009 korraldus nr PV 1-15/96 ja 22.09.2009 korraldus nr PV 1-15/
  2. Kasutusõiguse loa muutmine on võimalik

§ 141lg-s 1 toodud alustel.

Käesoleval juhul oli loa muutmine põhjendatud viidatud lõike p 2 alusel. Kuigi vastustaja ei ole sellele sättele 18.09.2009 ja 22.09.2009 korraldustes tuginenud, ei muuda see asjaolu neid korraldusi tühisteks ega anna alust neid tühistada, sest tegemist on vormiveaga, mis ei mõjutanud asja otsustamist. Seadusest tulenevaid oli vastustajal kasutusõiguse loa muutmise õigus olemas. 37. Kuna kolmandale isikule väljastatud kasutusõiguse luba ei olnud tühine, oli selle olemasolu takistuseks kaebaja kasutusõiguse loa väljastamise taotluse rahuldamisel ning vastustaja jättis

§ 12p 2 alusel õigesti kaebaja taotluse rahuldamata.

38. Vaidlusaluse 28.08.2009 korralduse nr PV 1-15/17847 tühistamiseks ei anna alust ka asjaolu, et kaebaja taotluse lahendamisega ületati

§ 11lg-s 3 sätestatud ühekuulist tähtaega, ega ka 12

(13)3-09-1942 see, et korraldus kannab ebaõiget pealkirja. Oluline on haldusakti sisu, mis on õiguspärane (HMS § 54). Haldusakti sisust nähtub üheselt, et sellega lahendati kaebaja esitatud kasutusõiguse loa väljastamise taotlust, mitte kolmandale isikule väljastatud kasutusõiguse loa muutmist. Ainuüksi vorminõuete rikkumine ei anna alust haldusakti tühistamiseks, kui selline rikkumine ei saanud mõjutada asja otsustamist (HMS § 58, riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1). Ebaõige ja seadusele mittetuginev on kaebaja väide, et vastustajal puudub õigus kasutusõiguse luba omaalgatuslikult muuta, kui selle loa aluseks olevad õigusnormid on muutunud. 39. Ebaõige on kaebaja viide ka

§ 9lg 2 p-le 1.

Nimetatud sätte kohaselt on jahipiirkonna kasutusõiguse luba õigus saada mittetulundusühingul, mille liikmed on füüsilised isikud, või äriühingul, mille vähemalt üheks põhikirjas nimetatud tegevusalaks on jahinduse korraldamine. Esiteks ei nõua nimetatud säte, et jahipiirkonna kasutusõiguse luba taotleval mittetulundusühingul oleks üheks põhikirjaliseks tegevusalaks jahinduse korraldamine. Nimetatud nõue on esitatud äriühingute suhtes, seega puudub alus

§ 16

lg 1 p 2 järgi kolmandale isikule väljastatud kasutusõiguse loa kehtivuse lõppemiseks. Teiseks nähtub kaebaja enda poolt halduskohtule koos kaebusega esitatud MTÜ Pärnumaa Jahimeeste Liit põhikirjast, et kolmanda isiku üheks põhikirjaliseks tegevuseks on jahinduse korraldamine. Seetõttu on kaebaja väited alusetud.

  1. Halduskohtu viide 28.08.2009 korraldusega jahipiirkondade moodustamisele ja piiride muutmisele on ilmselge ebatäpsus, arusaadavalt on halduskohus pidanud silmas määrust nr
  3. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.
  4. Kuivõrd vastustaja ega kolmas isik ei ole taotlenud nende kantud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole esitanud ringkonnakohtule neile selleks antud tähtaja jooksul menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg 1 ja § 93 lg 1). Silvia Truman Virgo Saarmets Viive Ligi 13

(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.