, § 76 lg 1, § 82 lg 7, § 100, § 101 lg 1 p-d 1,3 ja 6, § 108, § 113 lg 1, § 158 lg 1, § 164 lg 1 ja 2, § 396 lg 1, § 397 lg 1 ja TsMS § 162 lg 1, 407 lg 1 palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus summas 290,79 eurot, millest laenu põhiosa summas 127,82 eurot, laenu intress summas 35,15 eurot, viivis summas 127,82 euro, riigilõiv summas 63,91 eurot ja menetluskulud. Kostja vastuväited. Kostja hagi ei tunnista, kostja väidab, et tema ei ole laenu võtnud ja laenu võttis keegi kolmas isik kasutades ära kostja andmeid. Kostja 19.08.2011 esitatud vastuväidete kohaselt ei ole ta sellist laenu kasutanud. Antud telefoninumber ja aadress ei kuulu kostjale. 08.09.2011 esitas kostja täiendavad vastuväited, mille kohaselt ei ole kostja omanud mobiiltelefoni ega elanud Pärnus. 13.10.2011 esitas kostja kohtule kirjaliku seisukoha hageja arvamuse osas. Kostja teavitas, et umbes sellel ajal varastati tema rahakott koos dokumentidega, politseisse pöördumine osutus mõttetuks. Kostja leiab, et temal puudub kohustus tasuda olemasolev summa. 2 Harju Maakohtu 10.10.2011, määrusega anti menetlusosalistele aega esitada dokumente ja tõendeid kuni 28.10.2011 ning kohus määras asja kirjalikku menetlusse arvestades hagi suurust TsMS § 403 lg 1 kohaselt. Kohtu põhjendused. Kohus, uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Hagis kirjeldatud asjaolude kohaselt SMS Laen OÜ ja MS sõlmisid interneti vahendusel 03.12.2007 lepingu nr XXX, mida kinnitab lepingu digitaalse allkirjastamise sertifikaat. Lepingu sõlmimisel võimaldas SMS Laen OÜ kostjale võtta kiirlaenu. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kostja 03.12.07 laenutaotluse 127,82 euro saamiseks 30-ks päevaks intressiga 35,15 eurot laenu perioodiks. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et SMS Laen OÜ kandis 03.12.07 kostja poolt märgitud pangakontole laenu summas 127,82 eurot. Esitatu alusel loeb kohus tõendatuks, et poolte vahel on sõlmitud leping võlaõigusseaduse § 8 lg 1 ning laenuleping
Laenulepinguga kohustus üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustus tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
Vastavalt
lg 7-le muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.
kohaselt on kohustuste rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p-i 1 kohaselt, on võlausaldajal õigus nõuda rikkunud poolelt kohustuste täitmist ning p-i 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.
lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
Vastavalt
lg 1-le võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).
lg 2 kui tarbija on teinud krediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks.
Kostja väited, et ta ei ole laenu võtnud, laenu võttis keegi kolmas isik kasutades ära kostja andmeid, on paljasõnaline ja tõendamata. Kohus on kostjale selgitanud menetluse käigus tõendamiskoormust, samuti andnud tähtaja oma vastuväiteid kinnitavate tõendite esitamiseks. Kostja vastuväidete kohaselt puudub tal seotus Pärnu aadressiga ning mobiiltelefoninumbriga. Kohtu hinnangul ei oma see aga asjas määravat tähtsust, sest asjas ei ole kostja tõendatud, olulist laenulepingut puudutavat tingimust, et ta poleks nimetatud laenusummat oma kasutusse saanud. Vastavalt kostja ja tema internetipangakonto haldaja panga vahelisele lepingule kohustub kostja hoidma temale väljastatud ja üksnes temale kasutamiseks mõeldud pangaandmeid ja 3 paroole salajas ja vastutab nende turvalisuse eest. Kohtule on esitatud pangasertifikaat tõendamaks kostja laenulepingu tingimustega tutvumist ja nendega nõustumist, mis kohtu hinnangul võimaldab järeldada, et kostja on laenulepingu sõlminud ise. Seega tuleb antud juhul lugeda kostja väidet, et tema ei ole laenu võtnud, asjakohatuks. Kostja ei ole kohtule esitanud väidetava varguse kohta ühtegi kinnitust. Hageja on selgitanud SMS Laen OÜ laenulepingu sõlmimise ja laenu taotlemise korda laenulepingu punktis 3.3 alusel. Lepingu punkti 3.3.1 kohaselt laenusaaja tutvub laenulepingu tingimustega ning esitab laenuandjale laenu saamiseks vajalikud andmed, täites kohustuslikud väljad laenuandja interneti kodulehel www.smslaen.ee. Lepingu punktis 3.3.2 laenusaaja aktsepteerib (sõlmib) Lepingu kasutades lepingu aktsepteerimiseks (sõlmimiseks) laenusaaja pangalinki (laenusaaja identifitseerimine laenusaaja panga identifitseerimissüsteemi kaudu) või ID-kaardi identifitseerimissüsteemi vastavalt interneti kodulehel ilmuvatele juhistele. Lepingu punkti 3.3.3 järgi peale lepingu punktides 3.3.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.