lg 3, kui maksukohustuslane ei ole tasunud intressi vastavalt sama paragrahvi lõikes 1 sätestatule, esitab maksuhaldur intressinõude. Vastustaja on juhtinud kohtu tähelepanu asjaolule, et maksuhalduri 05.11.2009 maksuotsus nr 12.2-3/4570-3 on jõustunud ja maksuotsusega määratud maksukohustus summas 1 091 964 krooni on kaebaja poolt 17.09.2010 lõplikult tasutud. Nimetatud asjaolu on käesolevas asjas määrava tähendusega, sest intressi arvestamise aluseks olnud maksuvõlg on maksuotsusega siduvalt kindlaks määratud ning ei saa olla käesolevas kohtumenetluses vaidluse esemeks. Vastustaja märgib, et
lg 1 kohaselt kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressi arvutatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. Euroopa Ühenduste Nõukogu
Intressi maksmise kohustus võib tekkida nii maksuhalduril kui maksukohustuslasel ning intressi määr on mõlemal juhul 0,06% päevas (
). Maksukohustuslasel tekib intressikohustus siis, kui ta viivitab maksu tasumisega ning maksuvõlalt arvutatakse intressi kogu viivituse eest. Sõltumata sellest , kas võla sissenõudmiseks on antud haldusakte või tehtud meeldetuletusi. Intressi sissenõudmiseks esitab maksuhaldur võlgnikule intressinõude (
Asja materjalide kohaselt on 05.11.2009 maksuotsus nr 12.2-3/4570-3 jõustunud ja maksuotsusega määratud maksukohustus summas 1 091 964 krooni on kaebaja poolt 17.09.2010 lõplikult tasutud. Nimetatud asjaolu on antud asjas oluline, kuna intressi arvestamise aluseks olnud maksuvõlg on maksuotsusega siduvalt kindlaks määratud.
lg 1 kohaselt kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressi arvutatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. Maksuhaldur on märkinud ja teinud kindlaks, et maksuhalduri liikuvkontrollirühmad viisid Valga linnas Viljandi maanteel läbi veokite läbivaatused, mille kohta koostati veokite läbivaatuse aktid. Kaubaga kaasasolevate dokumentide ajutises aktsiisivabastuses aktsiisikauba haldusdokumentide-saatelehtede (AAD-d) ja CMR-veoselehtede kohaselt oli kauba ladustamiskohaks OÜ Viljandi Naftabaasi aktsiisiladu. Maksuhaldur kontrollis kütuse liikumist aktsiisilattu ning tuvastas, et OÜ Viljandi Naftabaas aktsiisikauba liikumise aruandes ei kajastu saatedokumentides nimetatud diislikütuse kogused ning pole ka kajastatud Läti Vabariigi SIA Ziemelu Nafta aktsiisilaost väljastatud ajutises aktsiisivabastuses aktsiisikauba haldusdokumendid-saatelehed (AAD-d). Kaebaja aktsiisilaost lähetatud diislikütus oli lubatud tarbimisse EÜN 92/12 artikli 6 punkti 1 lõike a mõistes, mille kohaselt aktsiisiga maksustatava kauba tarbimiseks ringlusse lubamine on mis tahes viisil, sealhulgas eeskirjade vastaselt, kõrvalekaldumine aktsiisi peatamise korrast. Euroopa Ühenduste Nõukogu
lg 3 p 1 kohaselt lõpeb intresside arvestamise ja tasumise kohustus intressi tasumisega. Kaebaja on tasunud aktsiisimaksu 17.09.2010, seega viimaseks intressi arvestamise päevaks on 16.09.2011. Asja materjalide kohaselt on tasumiseks määratud intressisumma kujunemine ära toodud vaidlusaluse intressinõude lisas (tl. 6). Maksuhaldur on selgitanud, et intressi arvestamise metoodika kohaselt on korrutanud maksuhaldur maksuotsusega määratud maksusumma tasumisega viivitatud päevade arvuga ja intressi määraga. Vastavalt
Kohus nõustub siinjuures vastustaja seisukohaga, et kaebuse esitaja ei ole esitanud ühtegi asjakohast väidet, mis võiksid olla intressinõude tühistamise aluseks, seega on kaebus paljasõnaline ja ei tugine ühelegi asjakohasele tõendile. Kaebaja on püüdnud vaidlustada läbi intressinõude kaebuse maksumenetluses ja maksuotsuses kajastuvaid asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt on maksuhaldur määranud intressi õiguspäraselt ja intressinõue vastab Maksukorralduse seaduse §-s 46 ja §-s 115, 117 sätestatule. Vaidlustatud intressinõude otsustus on õiguspärane, motiveeritud ja seega arusaadav ning välja on toodud nii faktilised kui õiguslikud alused. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata lähtudes HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p. 6. Menetluskulud jäävad poolte kanda. Kohtunik Mare Priks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.