KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Viive Ligi, Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 31.09.2011, Tallinn Haldusasja number 3-09-1955 Haldusasi Viktor Tonksoni kahjunõue Harku ja Murru Vangla vastu Tallinna Halduskohtu 19.10.2010 otsus Viktor Tonksoni apellatsioonkaebus Vaidlustatav lahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise viis Menetlusosalised Kirjalik menetlus Kaebuse esitaja: Viktor Tonkson Vastustaja: Harku ja Murru Vangla RESOLUTSIOON Jätta Viktor Tonksoni apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 19.10.2010 otsus haldusasjas 3-09-1955 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest. Kui kassatsioonkaebuses või sellele esitatud vastuses ei taotleta kassatsioonkaebuse lahendamist istungil, võib Riigikohus selle lahendada kirjalikus menetluses (HKMS § 61 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Viktor Tonkson esitas 07.09.2009 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles vastutaja õigusvastase tegevusega tekitatud varalise kahju hüvitamist summas 6 010 krooni (proteeside maksumus) ja mittevaralise kahju hüvitamist summas 20 000 krooni (hingeliste ja füüsiliste kannatuste eest). Kaebaja on kandnud karistust 9 kohtuotsuse alusel ja viimati Murru Vanglas, kus iga kord tuli avada tervisekaart ja hambaravikaart. Hambaravikaarti aga säilinud ei ole. Kaebaja kaotas kõik oma hambad karistuse kandmisel. Kaebaja olukord halvenes eriti
- aasta lõpus, kus 3-09-1955 avastati, et ta vajab proteesimist ja parodontoosi pikaajalist ravi. Nimetatu ei muuda aga olematuks vastustaja põhjendust, et kaebajale ei anta proteese, kuna ta vabaneb
- aastal. Reeglina tekib hambaproteesi vajadus siis, kui suhu on jäänud vähemalt 8 hammast. Kuna vastustaja ei ole tõendanud, et vanglasse saabumisel oli kaebajal oluliselt rohkem hambaid, tuleb lugeda tuvastatuks, et hammaste vähenemine toimus karistuse kandmise ajal. 18.12.2007 on tervisekaardile tehtud märge, et V. Tonksonil on suus 5 hammast ja ta vajab proteesimist. Järjekorda kaebajat aga siis ei pandud. Antud asjas ei saa tugineda Tervishoiuameti 27.02.2008 vastusele, milles käsitletakse tervisekaarti alates aprillist
- Kohtule on esitatud tervisekaart alates
- aastast. Samuti ei tulene Tervishoiuameti vastusest seda, mida täpselt kontrolliti. Vastus on formaalne ja tõendina kõlbmatu. Vastustaja hinnangul ei saa käesolevas asjas rakendada võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna meditsiiniliselt täpselt kahte ühesugust olukorda ei ole olemas. Nimetatud seisukoht on väär, kuna kinnipeetavad on võrdses olukorras, sest nad on piiratud sobiva ravi ja arsti valikul. Seega tuleb tugineda vangla direktori 24.03.2008 seisukohale, et eelisjärjekorras on kinnipeetavad, kelle ära kandmata karistuse aeg on pikem, mis ongi kinnipeetavate ebavõrdne kohtlemine.
- Harku ja Murru Vangla palus jätta V. Tonksoni kaebuse rahuldamata. Kõiki kaebaja esitatud väiteid tuleb hinnata koos asjaoluga, et kaebaja keeldus ise vajalikust ravist ning loobus proteeside taotlemisest veebruaris
- Kui isik loobub proteeside taotlemisest, puudub vastustajal põhjus ja alus nimetatud abivahendite tellimiseks mingeid vajalikke samme astuda. Kaebaja on kord soovinud proteese, siis jälle keeldunud ning taaskord uuesti proteese soovinud. Samas on kaebaja kogu aeg keeldunud proteeside valmistamise ja väljastamise eelduseks olnud vajalike haigete hammaste eemaldamisest.
- Tallinna Halduskohtu 19.10.2010 otsusega jäeti Viktor Tonksoni kaebus rahuldamata. Kohtul puuduvad meditsiinilised eriteadmised ja ka pädevus, et hinnata sisuliselt kaebaja osas läbi viidud hambaraviga seonduvaid asjaolusid, sh ravi kohasust, kvaliteeti jne. Kohtule on tutvumiseks esitatud kaebaja tervisekaart, millest nähtub temale hambaraviteenuse osutamine. Kohus saab hinnata esitatud tõendite põhjal seda, kas isikule on vajadusel võimaldatud hambaraviteenust, millal on seda osutatud ja milles see väljendus. Kaebaja väide, et vastustaja on olnud temale hambaravi osutamisel tegevusetu, ei vasta tõele. Vastustaja on 24.03.2008 kirjas nr 6-10/639-1 märkinud, et kindlasti on raskemas olukorras need kinnipeetavad, kelle ära kandmata karistusaeg on pikem, kuid see ei olnud tegelikuks põhjuseks kaebaja hammaste proteesimise otsustamisel. Sellekohast väidet eelmainitud kirjast välja ei loe. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi fakti ebavõrdse kohtlemise kohta. Kaebajale proteeside väljastamata jätmine on otseses seoses kaebaja enda tegevusega. Kõiki kaebaja esitatud väiteid tuleb hinnata koos asjaoluga, et kaebaja keeldus ise vajalikust ravist ning loobus proteeside taotlemisest veebruaris
- Kui isik loobub proteeside taotlemisest, puudub vastustajal põhjus ja alus nimetatud abivahendite tellimiseks mingeid vajalikke samme astuda. Tervishoiuameti 25.01.2008 vastuses kaebusele teatab Tervishoiuameti järelevalve osakond, et ei leidnud kaebajale osutatud arstiabis tehtud vigu, tegemata jätmist ning tervishoiuteenuste osutamiseks sätestatud tingimuste mittetäitmist. 2
(4)3-09-1955 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
- Viktor Tonksoni apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 19.10.2010 otsus tühistada. Halduskohtu otsus on vastuolus kõigi seadustega. Kaebaja pidi aastaid kannatama valusid ja nälga. Nimetatu tuleneb sellest, et talle ei osutatud meditsiinilist abi, mille tagajärjel peab ta nüüd kannatama. Eelnevat arvesse võttes oli esitatud nõue liiga väike.
- Harku ja Murru Vangla vastuses palutakse jätta Viktor Tonksoni apellatsioonkaebus rahuldamata. Harku ja Murru Vangla nõustub halduskohtu seisukohtadega, jäädes seejuures Tallinna Halduskohtule esitatud kirjalike seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse järeldustega ning ei korda halduskohtu otsuse põhjendusi. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
- Vaidlust ei ole järgmistes faktilistes asjaoludes: vanglast 13.06.2008 vabanedes oli kaebajal suus kaks hammast, samas 18.12.2007 seisuga oli suus viis hammast; kaebaja kurtis vanglas hambavalu üle, sai valuvaigisteid ning peenestatud toitu; 18.03.2008 pandi kaebaja kirja proteesimise järjekorda. Samas puuduvad tõendid selle kohta, milline oli kaebaja suuõõne seisukord tema saabumisel vanglasse
- aastal. Samuti ei ole säilinud kaebaja hambaravi kaart. Tervisekaardil sisalduvad kaebaja hammastega seoses järgmised märked: 1) 13.03.2007 – hambad puuduvad; 2) 18.12.2007 – suus ainult viis hammast, vajab proteesimist; 3) 12.02.2008 – ei soovi enam proteese, sest vabaneb varsti; keeldub tüügaste eemaldamisest, tahab peenestatud toitu; 4) 15.02.2008 – soovib putru, mahlu jne; 5) 18.03.2008 – nõuab spetsiaalset toitu, puuduvad hambad, pandud kirja proteesimise järjekorda. Kaebaja on ise halduskohtus selgitanud, et ta sai hambavalu pärast rohtu, mis aitas valu vastu, kuid kahjustas maksa. Talle anti püreetoitu ja körti. Hiljem, kui toodi masin püree tegemiseks, enam hambavalu ei olnud. Peenestatud toitu sai paar-kolm kuud enne vabanemist. Hammaste väljatõmbamisest kaebaja keeldus, sest need olid terved hambad.
- Kaebaja taotleb nii varalise kui mittevaralise kahju hüvitamist. Varaline kahju on seotud sellega, et vangla oleks pidanud kaebajale enne vabanemist tellima proteesid ning mittevaralist kahju soovib kaebaja valude eest, mida ta kannatas
- aastal ja
- aasta alguses. Seoses varalise kahju nõudega leiab ringkonnakohus, et puudub õigusnorm, millest tulenevalt oleks kaebajal igal juhul õigus nõuda vanglalt proteeside paigaldamist. Kaebaja oli 18.03.2008 pandud proteesimise järjekorda, kuid vanglal puudus kohustus tagada proteeside paigaldamine enne kaebaja vanglast vabanemist 13.06.
- Tõendatud ei ole, et kaebaja oleks varem taotlenud proteesimist ja see oleks jäetud vangla poolt tähelepanuta. Tervisekaardi kohaselt vajas kaebaja 18.12.2007 arsti hinnangul proteesimist, kuid 12.02.2008 loobus kaebaja proteesimise soovist ning keeldus tüügaste eemaldamisest. 3
(4)3-09-1955 Põhjendamatud on kaebaja väited, et teistele kinnipeetavatele proteese võimaldati ning teda koheldi ebavõrdselt üksnes põhjusel, et ta oli varsti vabanemas. Vastuseks kohtunõudele on vangla kinnitanud, et Murru Vanglas aastatel 2007 ja 2008 proteese ei valmistatud. Samuti nähtub kirjalikest tõenditest ning kaebaja enda ütlustest, et proteesimine oli ka objektiivselt takistatud. Nimelt ei lubanud kaebaja eemaldada suus olevat kahte hammast. Ka ilma eriteadmisi omamata võib lugeda üldteadaolevaks, et kahe haige hamba külge ei ole võimalik proteese kinnitada ning enne proteeside valmistamist on vaja sellised hambad eemaldada ning oodata kuni igemed paranevad. Kaebaja väide, et allesjäänud hambad olid terved, ei ühti arsti hinnanguga, kes nimetab tervisekaardi 12.02.2008 kandes kaebaja hambaid tüügasteks. Eelnevast tulenevalt ei olnud vangla ning vangla tervishoiutöötaja tegevus õigusvastane ning varalise kahju nõue on jäetud õigesti rahuldamata. 9. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja kannatas hambaprobleemide tõttu valu. Kaebaja väitel kannatas ta ka nälga. Samas puuduvad tõendid, et kaebaja läbielamised oleks põhjuslikus seoses vangla või vangla tervishoiutöötaja õigusvastase tegevuse või tegevusetusega. Kaebaja ei ole väitnud, et tema ravist keelduti. Siinjuures ei seondu proteesimise probleemid kaebaja valu ja näljaga, sest proteesimise eesmärgiks ei ole valu leevendamine. Kaebajale oli tagatud hambaravi, hambaid eemaldati, talle anti valuvaigisteid ja püreestatud toitu. Kaebaja ei väida, et ta soovis hambaarsti vastuvõtule, kuid sellest keelduti. Tervishoiuameti järelevalve osakonna 27.02.2008 vastuses ei ole ravivigu tuvastatud. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud sellise mittevaralise kahju tekkimine, mis oleks põhjuslikus seoses vangla õigusvastase tegevusega ning vajaks rahalist hüvitamist. Kaire Pikamäe Viive Ligi Oliver Kask 4
(4)