← Eesti

3-10-2781/83

Obsah (6)§ 53§ 54§ 47§ 201§ 15§ 92

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 20. september 2011. a, Tallinn Haldusasja number 3

§ 53lg 1).

Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle läbivaatamist kohtuistungil, võib Riigikohus lahendada kassatsioonkaebuse kirjalikus menetluses (

§ 54lg 2, § 61 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. J Z esitas 30.04.2007 Sotsiaalministeeriumile tööturuteenuse osutamiseks registreerimistaotluse, mille kohaselt ta soovis osutada kolme tööturuteenust – töövahendus, karjäärinõustamine ja teavitamine tööturu olukorrast. Taotleja kinnitas, et osutab töövahendust vastavalt tööturuteenuste ja -toetuste seaduses (TTTS) sätestatud nõuetele, sh ei tohi nõuda tema poole tööleidmise sooviga pöördunud isikult tasu töövahenduse eest (§ 12 lg 2).
  2. 10.05.2007 registreeris Sotsiaalministeerium füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) J Z (
  3. a ettevõtja nimi muudetud - FIE J Z Tööotsijate Abikeskus) majandustegevuse registris tööturuteenuse osutajana (registreeringu number STT000105). 2008-2010 esitas J. Z Sotsiaalministeeriumile kinnitused registreeringu õigsuse kohta.
  4. 10.08.2010 sai Sotsiaalministeerium Ilja Polozovilt kaebuse, mille kohaselt FIE J Z Tööotsijate Abikeskus lubas vahendada talle tööd Suurbritanniasse ja võttis teenuse osutamise eest tasu 4000 krooni. Isiku hinnangul sattus ta petuskeemi ohvriks, sest talle ei vahendatud tööd vasta- 3-10-2781 valt lepingule, mille eest ta tasus 4000 krooni, ning ta pidi töö leidmiseks tegema Suurbritannias täiendavaid kulutusi.
  5. Sotsiaalministeeriumi 15.09.2010 otsusega nr 14.2-2/4216 kustutati FIE J Z Tööotsjate Abikeskuse registreering tööturuteenuse osutajana majandustegevuse registrist alates 17.09.
  6. Otsuse kohaselt sõlmisid I. Polozov ja FIE J Z Tööotsijate Abikeskus informatsiooni- ja konsultatsiooniteenuste osutamise lepingu, mille esemeks on tööotsijale välismaal töölerakendumiseks vajaliku informatsiooni andmine (konsultatsioonid, abi ankeetide ja muude dokumentide täitmisel, info andmine tööturu olukorrast, vabade töökohtade pakkumine vastavalt isiku töösoovile, elamispinna ja töökoha leidmine Suurbritannias). Et leping on sõlmitud töö vahendamiseks Londonisse, viitab ka lepingu ese. Lisaks töövahendusele näeb leping ette ka seda toetavate teenuste osutamist, näiteks lennukipiletite broneerimine, elukoha leidmine jms. Lepingu p 3.1 järgi kohustus tööotsija tasuma p-des 2.1.2 – 2.1.8 loetletud teenuste eest 4000 krooni. Punkti 2.1.2 kohaselt sõlmitakse eelleping tööandjaga või partnerettevõttega tööotsija töölevõtmiseks. Punkti 2.1.3 kohaselt edastatakse tööotsijale teavet potentsiaalsete tööandjate kohta vastavalt tema töösoovile. Punktide 2.1.4 ja 2.1.5 järgi anti tööotsijale ankeedid ja osutati abi nende täitmisel ning edastati ankeedid ja tööotsija andmed partnerettevõttele (European Staff Recruitment) või otse tööandjale. Lepingu punkti 3.2 kohaselt osutatakse tööturuteenuseid tasuta ja 4000 krooni ei ole tasu töövahenduse eest. Punkti 3.
  7. kohaselt oli ettemaks vajalik tööotsija andmete kogumiseks, töötlemiseks ja edastamiseks eesmärgiga broneerida töökohti partnerettevõttes (European Staff Recruitment). Lepingu p-des 2.1.2 – 2.1.5 loetletud teenused on Sotsiaalministeeriumi hinnangul otseselt seotud töövahendusega. Tööotsija ja vabade töökohtade andmete töötlemine (sh kogumine, edastamine jne) on töövahenduse oluline osa. Töövahenduseks on vaja tööotsija andmed edastada tööandjale ja/või vastupidi. Kuigi lepingu p 3.
  8. järgi ei ole 4000 krooni tasu töövahenduse eest, on J. Z võtnud tasu ka selle teenuse osutamise eest. Tööotsijalt nõuti tasu nii töövahenduse kui seda toetavate teenuste eest 4000 krooni, järelikult on isikutelt nõutud tasu ka töövahenduse eest. TTTS § 39 lg 2 p 2 kohaselt peab tööturuteenuse osutajana majandustegevuse registrisse kandmise taotlus sisaldama kinnitust selle kohta, et töövahendusteenust osutatakse vastavalt käesolevas seaduses kehtestatud nõuetele, sh § 12 lg-le 2, mille kohaselt füüsilisest isikust ettevõtja ei tohi nõuda tema poole tööleidmise sooviga pöördunud isikult tasu töövahendusteenuse eest. Majandustegevuse registri seaduse (MTRS) § 24 lg 1 p 2 alusel kustutatakse tööturuteenuse osutajana registreeritud ettevõtja majandustegevuse registrist, kui ettevõtja ei vasta seadusega sätestatud nõuetele, mis on registreerimisest keeldumise aluseks.
  9. J. Z taotles kaebuses Sotsiaalministeeriumi 15.09.2010 otsuse nr 14.2-2/4216 tühistamist. Kaebuse kohaselt tehti otsus kaebajale teatavaks 27.09.2010, kuigi sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 219 lg 4 näeb ette, et tegevusloa väljaandja teatab tegevusloa omajale tegevusloa kehtetuks tunnistamisest kirjalikult kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Kaebaja ei võtnud tasu töövahenduse eest, vaid TTTS § 9 lg-s 1 loetletud teiste tööturuteenuste eest: teavitamine tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja toetustest; karjäärinõustamine; abistamine tööintervjuul. Need on eri liiki tööturuteenused, mille osutamise eest võib tasu võtta. Ka kaebaja partner European Staff Recruitment ei võta tööotsijalt tasu töövahenduse eest, vaid teiste teenuste eest.
  10. Sotsiaalministeerium palus jätta kaebus rahuldamata. J. Z esitas Sotsiaalministeeriumile taotlused registreeringu õigsuse kinnitamiseks 2008-
  11. aastal. Seetõttu ei saanud ta arvata, et tööturuteenuse osutajana registreeringu asemel oli tal SHS alusel väljastatud tegevusluba. SHS alusel võib tegevusloa anda erihoolekande teenuste, lapsehoiuteenuse jms osutamiseks. 2

(6)3-10-2781 MTRS § 24 lg 3 kohaselt saadetakse ettevõtjale registreeringu kustutamise ärakiri posti teel tähtkirjaga või elektrooniliselt taotluses märgitud aadressil või antakse kätte allkirja vastu registreeringu otsuse tegemise päevale järgneval tööpäeval. Sotsiaalministeerium saatis otsuse Eesti Postile J. Zintsenkole kättetoimetamiseks. Kuna otsust ei õnnestunud J. Zle allkirja vastu üle anda, jäeti talle 27.09.2010 teade. J. Z käis otsusel postkontoris järel 29.09.
  1. Otsus oli kättesaadav ka majandustegevuse registris. Kuigi Eesti Vabariik ei ole ratifitseerinud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooni nr 181 eraõiguslike tööhõiveagentuuride kohta, on TTTS ettevalmistamisel lähtutud konventsioonis töövahenduse kohta sätestatud põhimõtetest. Konventsiooni art 7 lg 1 järgi ei tohi eraõiguslik tööhõiveagentuur tööd otsivalt inimeselt töövahenduse eest võtta tasu ega nõuda kulude katmist ei otseselt ega kaudselt. Töövahenduseks loetakse konventsioonis teenuseid, mis on seotud töö nõudluse ja pakkumise vahendamisega selliselt, et eraõiguslik töövahendaja ei ole võimalikus tekkivas töösuhtes osaline, st töövahendaja tegevus seisneb selles, et viia kokku töötajaid otsiv tööandja ja tööotsijad, kes on valmis tööandja poolt pakutud tööd tegema. Kui töövahendusega tegelevale ettevõtjale on edastatud töötaja leidmise soov ja vahendaja, kasutades oma kanaleid, otsib sellele töökohale töötajaid ja edastab vaba töökoha andmed tööotsijale, on tegemist töövahendusega. See tegevus ei eelda vahetut suhtlemist ja kasutada võib erinevaid kanaleid. Vabade töökohtade ja tööotsija andmete töötlemine (sh kogumine, edastamine jne) on töövahenduse oluline osa. Töövahenduseks on vaja tööotsija andmed edastada tööandjale ja/või vastupidi. Sellise tegevuse tõttu tekivad töövahendajal kulud, kuid nende kulude katmiseks ei tohi nõuda tasu tööd otsivalt inimeselt. TTTS § 12 lg 2 järgi võib töövahendusteenuse eest tasu nõuda üksnes tööandjalt või teiselt eraõiguslikult juriidiliselt isikult või füüsilisest isikust ettevõtjalt. Tähtsust ei oma asjaolu, kuidas pooled omavahelises lepingus teenust nimetavad, vaid see, kas teenus on sisuliselt töövahendus või mitte. Ühestki esitatud tõendist ega selgitusest ei saa järeldada, et tööotsijale oleks osutatud lisaks töövahendusele muid tööturuteenuseid. Sotsiaalministeerium ei tuvastanud haldusmenetluse käigus, et tööotsija oleks soovinud lisaks töövahendusele muid tööturuteenuseid. Lisaks töövahendusele sai tööotsija abi Londonis lennujaamast elukohta minekul ja elukoha leidmisel, kuid need ei ole tööturuteenused. J. Z poolt töövahenduse osutamist ja selle eest tasu võtmist tõendavad: 1) tööotsija ankeet, millele ta on kirjutanud soovi leida tööd mõnes Londoni hotellis; 2) 17.02.2010 sõlmitud leping nr 10, mille esemeks on abi osutamine tööotsijale töölerakendumiseks välismaal; 3) J. Z poolt Sotsiaalministeeriumile 10.09.2010 kirjalikult ja suuliselt antud selgitused; 4) European Staff Recruitment 07.09.2010 kiri, milles kinnitatakse tööotsijale elukoha leidmist ja töövahendust (vabade töökohtade pakkumist).
  2. Tallinna Halduskohtu 18.02.2011 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Põhjendused: TTTS § 12 lg 2, mille kohaselt füüsilisest isikust ettevõtja ei tohi nõuda tema poole tööleidmise sooviga pöördunud isikult tasu töövahendusteenuse eest, eesmärki arvestades ei ole määrava tähtsusega küsimus, kuidas kaebaja ja tema klient on omavahelises lepingus teenuse nimetuses kokku leppinud. Oluline on see, kas sisuliselt, eeskätt tööotsija jaoks, on tegemist töövahendusega. Töövahendusega on tegemist juhul, kui vahendaja viib omavahel kokku tööd otsiva töötaja ja töötajat otsiva tööandja. Vaidlustatud otsuses on tuvastatud töövahenduse olemasolu mh asjaoludest, et kaebaja ja kliendi vahelise lepingu kohaselt sõlmitakse eelleping tööandjaga või partnerettevõttega tööotsija töölevõtmiseks; tööotsijale edastatakse teavet potentsiaalsete tööandjate kohta vastavalt töösoovile; tööotsijale anti ankeedid ja osutati abi nende täitmisel; ankeedid edastati partnerettevõttele või otse tööandjale. Sotsiaalministeerium leidis õigesti, et tööotsija ja vabade töökohtade andmete kogumine ja edastamine on iseloomulik töövahendusele. Konsultatsioonide andmine, teiste sobivate vahendajate ja tööandjate otsimine, reisi ja tööintervjuu korraldamine, asjaajamisteenused, mis kaebaja esitatud dokumendi „Programmitasu 3
(6)3-10-2781 „Töö Inglismaal““ kohaselt on kaebaja kliendilt 4000 krooni kasseerimise aluseks, on töövahenduse tavalised komponendid. Töövahendus on teenuste kompleks ja seaduse mõttega oleks vastuolus selle üksikute komponentide eest tasu võtmine, pidamata komponente nende kogumis töövahendusteenuseks. Kaebaja on sisuliselt tema poolt osutatavat töövahendust üritanud formaalselt ümber nimetada teavitamiseks tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja toetustest, karjäärinõustamiseks ja abistamiseks tööintervjuul, mis on Eesti Töötukassa osutatavad tööturuteenused, sealjuures abistamine tööintervjuul on TTTS § 9 lg 5 kohaselt ainult puudega töötule osutatav teenus. Antud juhul on registreeringu kustutamise korrektseks õiguslikuks aluseks MTRS § 24 lg 1 p 1, mille kohaselt haldusorgan teeb registreeringu kustutamise otsuse ja seda kajastava kande viie tööpäeva jooksul, kui ettevõtja on esitanud taotluses valeandmeid, millel oli registreeringu tegemisel oluline tähtsus, selle tuvastamise päevast arvates. Kuna J. Z on vaidlustatud otsuse andmetel esitanud Sotsiaalministeeriumile kinnituse, et tema tegevus vastab TTTS § 12 lg 2 nõuetele, on ta sellega esitanud Sotsiaalministeeriumile töövahendusteenuse osutamise kohta valeandmeid. Töövahenduse eest tasu võtmine on oluline seaduserikkumine, mille puhul poleks tohtinud isikut majandustegevuse registrisse vastava teenuse osutajana kanda. Seetõttu on igal juhul õigustatud kustutada registrist registreering ettevõtjal, kes on seda nõuet rikkunud, rikkumist ei tunnista ja kavatseb ka edaspidi samamoodi tegutseda. Kaebaja väide, et ta sai vaidlustatud otsuse kätte alles 27.09.2010, ei ole kohtule esitatud tühistamiskaebuse lahendamisel asjakohane, kuna haldusakti kättetoimetamisel tehtud võimalikud vead ei mõjuta haldusakti õiguspärasust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 8. J. Z apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja rahuldada uue otsusega kaebus järgmistel põhjendustel: Halduskohtus toimus kaks istungit, esimene lükati 22.12.2010 edasi, kuna kaebajal oli istungil osalemiseks tõlki vaja. Teine toimus 09.02.2011, kuid kaebajal ei olnud haiguse tõttu võimalik sellel osaleda ja ta teavitas kohut eelnevalt oma haigusest (haigust tõendavad töövõimetuslehed nr 00158687 ja nr 00157025). Kaebaja käitus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 345-le ja § 422 lg-le 2. Kuigi kaebaja teatas 23.01.2011, et soovib asja arutamist kohtuistungil, määras kohus 09.02.2011 istungi protokollis lõpetada asja sisuline läbivaatamine ja jättis otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuistungi läbiviimisega rikkus kohus halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 201 lg-t

  1. Kaebaja jäeti ilma võimalusest esitada tõendid selle kohta, et ta pole rikkunud TTTS § 12 lg-t
  2. I. Polozoviga sõlmitud lepingus toodud summa oli vajalik tehniliste kulude katteks, et leida talle sobivat tööd (kirjad, telefonikõned ja läbirääkimised välismaa riikidega jne). Seda summat ei olnud vaja kaebaja teenuste katteks.
  3. Sotsiaalministeerium palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Enne kaevatava otsuse tegemist läbi viidud haldusmenetluse käigus J. Z tunnistas, et tal puuduvad lepingud tööandjatega ja tööandjad töövahenduse eest tasu ei maksa, ning kinnitas, et tööotsijale töö leidmisega kaasnevad kulud kaetakse tööotsijalt võetud tasust. Vastustajal puudus diskretsiooniõigus ja kaebaja tuli majandustegevuse registrist kustutada vastavalt MTRS § 24 lg 1 p-le
  4. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  5. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna selle muutmiseks või tühistamiseks alust. Nõustudes kohtuotsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus

§ 47lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 4

(6)3-10-2781 11. Kaebuse esitaja leiab, et halduskohus on rikkunud ilma tema osavõtuta kohtuistungi läbiviimisega

§ 201

lg-t 1 ja jätnud teda ilma tõendite esitamise võimalusest, kuigi ta teavitas nõuetekohaselt halduskohut eelnevalt mõjuvast põhjusest kohtuistungilt puudumiseks. Ringkonnakohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga. 12.

§ 201

lg 1 näeb ette, et kohus võib asja lahendada ilma seda kohtuistungil arutamata, kui kõik menetlusosalised on nõustunud asja arutamisega kirjalikus menetluses. Sel juhul määrab kohus tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada täiendavaid taotlusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ning teatab neist menetlusosalistele. Haldusasja materjalidest nähtub, et halduskohus on 26.10.2010 esitatud kaebuse võtnud menetlusse 02.11.2010, määranud kohtuistungi toimumise ajaks 22.12.2010 ja seoses kaebuse esitajal istungil osalemiseks tõlgi vajadusega määranud uueks istungi toimumise ajaks 19.01.2011, kohustades kaebuse esitajat võtma tõlgi. Halduskohus on jätnud 17.02.2011 määrusega kaebuse esitaja taotluse tõlgikulude kandmisest vabastamiseks rahuldamata ja selgitanud, et ei kutsu 19.01.2011 kohtuistungile vene keele tõlki. Halduskohus on 19.01.2011 määrusega rahuldanud kaebuse esitaja 19.01.2011 taotluse kohtuistungi aja muutmiseks seoses haiguslehel viibimisega ja määranud uueks kohtuistungi toimumise ajaks 09.02.2011 kell 11.00, selgitades kaebuse esitajale võimalust taotleda asja lahendamist kirjalikus menetluses, kus puudub vajadus tõlgi kaasamiseks. Kaebuse esitaja on 23.01.2011 teatanud, et ei nõustu asja arutamisega kirjalikus menetluses, ja 09.02.2011 kell 10.26 edastanud halduskohtule elektronkirjaga taotluse kohtuistung edasi lükata, sest ta on haiguslehel. Halduskohus on 09.02.2011 protokollilise määrusega (tl 121) määranud: „vaadata asi läbi kaebaja kohalolekuta. Arstitõendid esitamata, puuduvad ka andmed, kas kaebaja on võtnud endale tõlgi. Tõlgi puudumise korral ei saaks istungist niikuinii osa võtta. Piisavalt on olnud võimalusi seisukohtade ja dokumentide esitamiseks. Asja lahendamiseks on toimikus piisavalt materjale.“ Seega ei ole kaebuse esitaja käesolevas asjas andnud nõusolekut asja lahendamiseks kirjalikus menetluses ja halduskohus ei ole asja kirjalikus menetluses ka lahendanud.

§ 15

lg 1 näeb ette menetlusosalise õiguse võtta osa kohtuistungitest.

§ 15

lg 4 järgi menetlusosaliste kohtuistungile mitteilmumine ei takista kaebuse läbivaatamist, kui nendele on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud. TsMS § 414 lg 3 kohaselt võib kohus lahendada asja sisuliselt poole osavõtuta, isegi kui pool teatab mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jäämiseks, kui pool oli nõus kirjaliku menetlusega või kui asja arutamine on poole kohtuistungilt mõjuval põhjusel puudumise tõttu juba korra edasi lükatud ning pool on saanud võimaluse esitada avaldused, väited ja tõendid kõigi asjas tähtsust omavate asjaolude kohta. Käesoleval juhul oli asja arutamise aeg (09.02.2011 kell 11.00) ja koht (Tallinna Halduskohus, Tallinn, Pärnu mnt 7, kohtusaal nr 106) kaebuse esitajale teatavaks tehtud (tl 105 ja 107). Kaebuse esitaja ei ole nõustunud kirjaliku menetlusega ja on teatanud halduskohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jäämiseks. Ringkonnakohtule esitatud töövõimetuslehtedelt nähtuvalt on kaebuse esitajale 17.01.2011 väljastatud töövõimetusleht kuni 31.01.2011 (tl 143) ja 07.02.2011 kuni 23.02.2011 (tl 142) seoses alla 12 aastase haige lapse põetamisega. Samas on halduskohus asja arutamise kaebuse esitaja kohtuistungilt mõjuval põhjusel puudumise tõttu juba korra edasi lükanud ning leidnud, et kaebuse esitajal on olnud piisavalt võimalusi oma seisukohtade ja dokumentide esitamiseks. Kuna kaebaja tagastas Ilja Polozovile lepingu nr 10 alusel tasutud 4000 krooni juba 26.09.2010 maksekorraldusega, siis oli tal võimalik esitada maksekorraldus halduskohtule juba koos kaebusega. Kaebaja poolt 28.08.2011 ringkonnakohtule esitatud leping nr 0007/2010 oli sõlmitud 09.09.2010 Jark Indistral Ltd ja OÜ Tööotsijate Abikeskus (mitte kaebuse esitaja - FIE J Z Tööotsijate Abikeskus) vahel ning puudutas Eestist 100 uue töötaja värbamist õmbleja ametikohale (I. Polozov ei otsinud tööd õmblejana), mistõttu leping ei ole asjakohane tõend ja ringkonnakohus tagastas selle kaebuse 5

(6)3-10-2781 esitajale. Seega ei ole halduskohus rikkunud kohtumenetluse norme asja sisulise lahendamisega ilma kaebuse esitaja osavõtuta ja kaebuse esitajal on olnud halduskohtumenetluses enne kohtuotsuse tegemist piisavalt võimalusi esitada avaldused, väited ja tõendid kõigi asjas tähtsust omavate asjaolude kohta.
  1. Halduskohus ei ole eksinud TTTS § 12 lg 2 tõlgendamisel ja kohaldamisel. TTTS § 12 lg 1 näeb ette, et töövahendus on töötule ja tööotsijale sobiva töö ning tööandjale sobiva töötaja leidmine. Halduskohus leidis õigesti, et töövahendusega on tegemist juhul, kui vahendaja viib omavahel kokku tööd otsiva töötaja ja töötajat otsiva tööandja. Tööotsija ja vabade töökohtade andmete kogumine ja edastamine on iseloomulik töövahendusele. Konsultatsioonide andmine, teiste sobivate vahendajate ja tööandjate otsimine, reisi ja tööintervjuu korraldamine, asjaajamisteenused, mis kaebuse esitaja esitatud dokumendi „Programmitasu „Töö Inglismaal““ kohaselt on kliendilt 4000 krooni kasseerimise aluseks, on töövahenduse tavalised komponendid. Töövahendus on teenuste kompleks ning seaduse mõttega oleks vastuolus selle üksikute komponentide eest tasu võtmine, pidamata komponente nende kogumis töövahendusteenuseks. TTTS § 12 lg 2 kohaselt ei tohi eraõiguslik juriidiline isik ja füüsilisest isikust ettevõtja nõuda tema poole tööleidmise sooviga pöördunud isikult tasu töövahendusteenuse eest. Töövahendusteenuse eest võib tasu nõuda üksnes tööandjalt või teiselt eraõiguslikult juriidiliselt isikult või füüsilisest isikust ettevõtjalt. Halduskohus leidis õigesti, et see, kuidas kaebaja ja tema klient on omavahelises lepingus teenuse nimetuses kokku leppinud, ei ole määrav. Oluline on, kas sisuliselt, eeskätt tööotsija jaoks, on tegemist töövahendusega. Halduskohus järeldas põhjendatult, et kaebuse esitaja poolt Ilja Polozovile osutatud teenus on kvalifitseeritav töövahendusena TTTS § 12 tähenduses, mille osutamise eest kaebuse esitaja füüsilisest isikust ettevõtjana ei tohtinud TTTS § 12 lg 2 kohaselt tasu võtta. Asjaolu, et kaebuse esitaja on 26.09.2010 maksekorraldusega I. Polozovile lepingu nr 10 alusel tasutud 4000 krooni tagastanud, ei muuda kaebuse esitaja poolt toime pandud TTTS § 12 lg 2 rikkumise fakti olematuks.
  2. Tulenevalt eeltoodust on kaebuse esitaja kinnitades Sotsiaalministeeriumile, et tema tegevus vastab TTTS § 12 lg 2 nõuetele, esitanud Sotsiaalministeeriumile töövahendusteenuse osutamise kohta valeandmeid. Ka ringkonnakohtu arvates on antud juhul registreeringu kustutamise korrektseks õiguslikuks aluseks MTRS § 24 lg 1 p 1, mille kohaselt haldusorgan teeb registreeringu kustutamise otsuse ja seda kajastava kande viie tööpäeva jooksul, kui ettevõtja on esitanud taotluses valeandmeid, millel oli registreeringu tegemisel oluline tähtsus, selle tuvastamise päevast arvates. Säte sisaldab määratlemata õigusmõistet „oluline tähtsus“ ning otsuse tegemisel oleks vastustaja pidanud põhjendama, miks on töövahendusteenuse tasuta osutamine oluline. Kuigi vaidlustatud Sotsiaalministeeriumi otsus vastavat põhjendust ei sisalda, ei ole see viinud õigusvastase otsuse tegemiseni, sest töövahenduse eest tasu võtmine on äratuntavalt oluline seaduserikkumine, mille puhul poleks tohtinud isikut majandustegevuse registrisse vastava teenuse osutajana kanda.
  3. Neil põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
  4. Kuna ringkonnakohus ei tee otsust kaebuse esitaja kasuks, jäävad kaebuse esitaja menetluskulud

§ 92lg 1 alusel tema enda kanda.

Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda. Oliver Kask Kaire Pikamäe Lilianne Aasma 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.