← Eesti

2-11-44317/10

Obsah (7)§ 22§ 110§ 29§ 31§ 30§ 23§ 11

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-11-44317 Määruse tegemise aeg ja koht 02. detsember 2011. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi OÜ TTK Ehitused avaldus pankroti väljakuulutami

§ 22

lg 2 p 2 hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et OÜ TTK Ehitused on püsivalt maksejõuetu, kuna tema olemasolev vara ei kata olemasolevaid kohustusi ning äriühingu majandustegevus on lõppenud. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et OÜ TTK Ehitused püsiv maksejõuetus saabus kõige hiljem 2011 aasta juulis, kui OÜ Kantele Trade registrist kustutati ja võlgnik minetas igasugused võimalused oma enam kui 12 000 euro suuruse nõude rahuldamiseks. Kuna võlgnik on väike äriühing, siis mõjus eelnimetatud summa saamata jäämine talle selliselt, et juhatus pidi esitama avalduse pankrotimenetluse algatamiseks. OÜ Kantele Trade poolt kohustuse (sh kasvõi 50% mahus) täitmisel oleks võlgnik olnud suuteline rahuldama kõik võlausaldajate nõuded. Küll aga oleks juhatuse liige võinud olla aktiivsem võlgnevuse sissenõudmisel. Kokkuvõtvalt asub pankrotihaldur seisukohale, et äriühing muutus lõplikult maksejõuetuks

  1. a juuli keskel, kui OÜ Kantele Trade kustutati äriregistrist ja võlgnik minetas enam kui 12 000 euro suuruse summa saamise lõplikult. Ajutine pankrotihaldur nõustub võlgniku poolt esitatud selgitustega maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Käesolevaks ajaks on äriühingu tegevus seiskunud ning puuduvad võimalused äriühingu saneerimiseks ja/või tegevuse taastamiseks selliselt, et selle tegevuse tulemusena saaksid rahuldatud kõigi võlausaldajate nõuded. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et arvestades eeltoodud asjaolusid ei ole olemasoleva informatsiooni alusel alust pidada rasketeks juhtimisvigadeks Pankrotiseaduse § 28 lg. 2 tähenduses, kuna ei ole võimalik tuvastada juhatuse liikmete kohustuse tahtlikku rikkumist või rasket hooletust ja sellest tulenevat pankrotisituatsiooni tekkimist. Ajutine pankrotihaldur asub seisukohale, et võlgniku juhatus on esitanud pankrotiavalduse väikese viivitusega (ca kuu), kuid see ei ole avaldanud olulist mõju võlgnevuste kasvule. Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku majandustegevuse raskused, maksejõuetus ning pankrotimenetluse algatamine on eelkõige tinginud OÜ Kantele Trade poolt oma võlgniku ees olevate kohustuste täitmata jätmisest. Äriühing muutus lõplikult maksejõuetuks
  2. a juulikuus. Ajutine pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. 6.
  3. Muud tähelepanekud 7 Ajutine haldur ei ole ajutises pankrotimenetluses tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise võimalusi tulenevalt

§ 110

-114 ega tagasinõude võimalusi, kuid ajutine haldur ei välista selliste võimaluste tekkimist pankrotimenetluse käigus. 6.6. KOKKUVÕTE Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu, kuna võlgniku suutmatus võlausaldaja nõudeid rahuldada ei ole ajutise iseloomuga ning äriühingu tegevus on seiskunud ning vara praktiliselt puudub.

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Vastavalt

§ 29

lg 2 võib kohus lõpetada pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele ka siis, kui vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning võlausaldaja ei maksa kohtu deposiiti

§ 31lg 2 nimetatud summat.

Kuna äriühingul puuduvad rahalised vahendid ja olemasolevast varast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks ning juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik ei soovi tasuda deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks 2 000,00 eurot, siis palub ajutine pankrotihaldur käesoleva pankrotimenetluse lõpetada pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu.

  1. Kohtuistungil võlgniku esindaja selgitas, et äriühing on maksejõuetu.
  2. Kohtuistungil palus ajutine pankrotihaldur anda võlausaldajatele tähtaeg pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi tasumiseks ning tasumise korral kuulutada välja võlgniku pankrot, deposiidi tasumata jätmisel lõpetada pankrotimenetlus raugemisega. 9.

§ 30

lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus käesoleva seadusse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest või muudest nõuetest kolmandate isikute vastu, võib kohus nõuda avalduse esitajalt pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa maksmist kohtudeposiiti.

  1. Kohus tegi 03.11.
  2. a kohtumääruses võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele ettepaneku pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi tasumise 2 000 eurot hiljemalt 21.11.
  3. a Kohtumääruse resolutsioon avaldati 09.11.
  4. a Ametlikes Teadaannetes. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 8
  5. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada

§ 29lg 1 ja lg 2 alusel.

12. Kohus lõpetab pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt

§ 29

lg 1, kuna ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks ning haldur ei näe võimalust ka äriühingu tervendamiseks.

  1. Kohus on teavitanud võlausaldajaid käimasolevast pankrotimenetlusest ning teinud ettepaneku pankrotimenetluse kulude katmiseks. Ükski võlausaldaja kohtule vastanud ega oma nõusolekust pankrotimenetluse kulude katmiseks teatanud ei ole.
  2. Vastavalt

§ 29

lg 2 võib kohus lõpetada pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele ka siis, kui vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on ebatõenäoline.

  1. Alates 01.01.
  2. a kehtiva pankrotiseaduse redaktsiooni kohaselt kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja ning kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu, kui võlgnik võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa (

§ 30lg 1 ja § 29 lg 3).

Ajutise halduri tasu 16. Vastavalt

§ 23lg 1 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu.

  1. Haldur on teinud pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks pankrotimenetluses tööd 10 tundi (tunnitasu 85 eurot) ning on kandnud kulutusi 71,16 euro suuruses summas.
  2. Ajutine pankrotihaldur taotleb tasu määramist ja kulutuste hüvitamist vastavalt

§ 23

.

§ 11

sätestatust tuleneb, et pankrotivarast või võlausaldaja deponeeritud vahenditest tasutakse ajutise halduriga seotud kulud. Käesoleval juhul on pankrotiavalduse esitanud võlgnik. Ajutine haldur on esitanud taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Pankr § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).

§ 23

lg 5 kohaselt, kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa.

§ 29

lg 8 kohaselt, kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Keegi võlausaldajatest pole deposiiti maksnud ning võlgnikul puudub sellises 9 väärtuses vara, mille müügist saadud vahenditest oleks võimalik saavutada ajutise halduri kogu tasu ja kulude hüvitamist. Eeltoodu alusel mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused kokku summas 397 eurot välja riigi vahenditest. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.