) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist saama õigustatud isikuks laps, seega on hagiavalduses õigesti märgitud hagejana alaealine E. P. , kuid kuna tal puudub tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 202 lg 2 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 tsiviilkohtumenetlusteovõime, esindab teda
M. . Kohus leiab, et hagi on võimalik tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõigete 1 ja 3 alusel rahuldada, sest kostja, kellele kohus on asja menetlusse võtmise määruses (tl.1-2) määranud hagile vastamise tähtaja ning on selgitatud vastamata jätmise tagajärgi, ei ole hagile vastanud. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha TsMS §-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. Tulenevalt TsMS § 444 lg 4 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa või piirduda põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Elatise väljamõistmisel juhindub kohus alates 01.07.2010 kehtiva perekonnaseaduse (
) §-dest 96, 97, 100, 101 ja 108. 2
kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased,
p 1 kohaselt on alaealine laps ülalpidamist saama õigustatud isikuks.
lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt
lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Osundatud paragrahvi 2.lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusega nr.90 (muudetud 23.08.2011.a. määrusega nr.118 seoses euro kasutusevõtmisega) on töötasu alammäär 2011.a. 278,02 eurot.
alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Sünnitunnistusega (tl.9) on tõendatud, et E. P. sündinud x.xxxxxxxx xxxx.a. ning tema vanemad on E. P. V. M. . Kuna kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud, tuleb temalt vastavalt hagiavalduses taotletule E. P. alates 01.veebruarist 2011 elatis välja mõista
139,01 eurot kuus. Elatise maksmise kohustus on vanemal kuni lapse täisealiseks saamiseni või kui laps täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist, siis
p 2 alusel ka nimetatud hariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kohtu poolt väljamõistetud elatist tuleb suurendada, kui muutub töötasu alammäär, selliselt, et elatis oleks pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Hagi tagamise korras on kostja E. P. kohustatud maksma tsiviilasja menetluse ajal alates hagi esitamisest, s.o 7.aprillist 2011 iga kuu 30.kuupäevaks E. P. elatist
139,01 eurot kuus. Kui kostja on nimetatud kohustust täitnud, siis on tema tagasiulatuv elatise maksmise kohustus makstud elatise summa võrra väiksem. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas menetluskulud jätta täielikult kostja kanda. RLS § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Kui hagejal esineb seoses hagi esitamisega menetluskulusid, tuleb avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks vastavalt TsMS § 174 lg 1 esitada kohtulahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi (s.o. käesoleva kohtulahendi) jõustumisest. Epp Tombak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.