3-11-1116/42

3-11-1116 Kohtuotsus Eesti Vabariigi nimel Pärnus,

1. detsembril
2. a ,Tallinna Halduskohtu kohtunik Aivar Koppel, vaatas kirjalikus menetluses arvamuse andjateks kaasatud Sotsiaalkindlustusameti (esindaja Silvia Azojan) osavõtul läbi Z. A`i (esindaja advokaat Eve Grass) nõude tuvastada avalikõiguslik suhe – tema töötamine K Väikelastekodus alates 02.01.2002 soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval ametikohal loetelu nr 2 järgi. Z. A märgib, et Vabariigi Valitsuse 16.07.1992.a. määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade l o e t e l u nr. 2“ XV osa p 3 kohaselt on soodustingimustel vanaduspensionile õigus psühhiaatriahaiglate ja –osakondade hooldusõdedel ja sanitaridel, väikelastekodude õdedel, hooldusõdedel, sanitaridel ja hoidjatel, kes vahetult põetavad ja hooldavad haigeid. Kaebaja on alates 02.01.2002 töötanud K väikelastekodus täistööajaga hooldades ja põetades vahetult lapsi. Tööraamatusse on kantud küll andmed töölevõtmise aja ja töölevõtnud asutuse kohta kuid mitte sellest, kellena kaebuse esitaja töötab. Ka töölepingus ei kajastu vajaliku täpsusega andmed töö iseloomu kohta. Kuigi Z. Ai ja K Väikelastekodu vahel 02.01.2002 sõlmitud töölepingu nr 97 järgi on avaldaja ametinimetuseks sotsiaalhooldaja ja alates 01.01.2007 on kaebuse esitaja ametinimetuseks abikasvataja tema töö sisu muutunud ei ole. Väikelastekodus viibivad raske ja sügava vaimse ja füüsilise puudega lapsed. Kaebaja tööülesanneteks on I ja III rühma laste hooldamine ja vajadusel ka põetamine. 02.04.2003 kinnitatud sotsiaalhooldaja, kasvataja ja meditsiiniõe ametijuhendi kohaselt on sotsiaaltöötaja üheks töökohustuseks muuhulgas lapse elu ja tervise eest vastutamine, vajalike ravimite andmine ja lihtsamate protseduuride teostamine. 31.03.2004 kinnitatud abikasvajata ametijuhendi järgi vastutab abikasvataja lapse elu ja tervise eest ning korraldab lapse igapäevaelu. 01.01.2011 kinnitatud abikasvataja ametijuhend määratleb abikasvataja ametikoha eesmärgiks soodsa kasvukeskkonna loomise peres, laste igakülgse toetamise, hooldamise, arendamise ning ettevalmistamise iseseisvaks eluks. Ametijuhendi p-d 4.1, 4.8 ja 4.11 järgi on abikasvataja tööülesanneteks muuhulgas hoolitseda laste eest ning osaleda majapidamise korraldamises, hoolitsedes ühtlasi ka laste tervise eest, tagada nõuetekohane arstiabi ja õigeaegsed vaktsineerimised ning kindlustada peres kord ja puhtus, majapidamise hügieeninõuetele vastavus ja laste riietuse puhtus ning korralikus. Rühmas, kellega Z. A tegeleb, on 12-13 last vanuses 3-18 aastat, nendest 7 ratastoolis, kes iseseisvalt ei istu ega liigu. Avaldaja töö sisuks on laste pesemine, riietamine, mähkmete 1 vahetamine, söögi valmistamine, laste söötmine, nendega jalutamas käimine, laste magama panemine. Täielikult liikumisvõimetutele lastele tuleb avaldaja paigaldama ortopeedilised abivahendid ning need ära võtta, tõsta lapsed ratastoolidesse ja vooditesse; teostada vajadusel asendiravi ja kontraktuur profülaktikat. Samuti on abikasvataja ülesandeks vältida lastel epilepsiahoogu esinemist ning vajadusel anda neile esmaabi hoogude kergendamiseks, mõningatel juhtudel manustada lastele rahusteid. Ka koristab S. A rühma ruumid ja peseb pesu. Tema tegeliku töö sisu kajastab K Väikelastekodu direktori poolt 19.04.2011 koostatud seletuskiri (tl 25). Nimetatud seletuskirja järgi on töötaja põhiliseks tööülesandeks tagada lapsele soodne keskkond (füüsiline, vaimne ja psüühiline heaolu). Selleks töötaja paneb lapsed kuivaks, riietab, söödab, jälgib ravimite andmist ja laste tervislikku seisundit, vajadusel teostab asendiravi ja kontraktuur profülaktikat, osaleb hommikuringi töös, koristab ja desinfitseerib ruumid peseb nõud, jalutab lastega, vannitab nad ja paneb unele. Need tegevused parandavad lapse tervislikku seisundit ja toetavad tema igapäevaelul toiminguid, tagades talle puhta ja tervisliku kodu, mis ongi sotsiaalhooldaja ja abikasvataja peamine tööülesanne. Kuna kaebuse esitaja leiab, et tal on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni loetelu nr 2 XV osa p-i 3 järgi ning ta on saavutanud soodustingimustel vanadusepensioni vanuse on temal avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemiseks põhjendatud huvi. Sotsiaalkindlustusamet kaebust ei toeta (tl 35). Z. Ai töötamise kohta on säilinud dokumentaalseid tõendid – töölepingud ja ametijuhendid kuigi kaebuse kohaselt nende järgi ei ole tema töö tegelikku iseloomu tuvastada võimalik. Samuti on kaebaja märkinud, et K Väikelastekodu koosseisus puudusid nimekirjas nr 2 loetletud ametikohad. Samas nähtub aga avaldaja ametijuhendist, et tema vahetuks ülemuseks kuni 2011 aastani oli meditsiiniõde ja asendajaks (puhkuse, haiguse jmt perioodil) lapsehoidja. Riigikohus on 21.04.2008 otsuses nr 3-3-1-10-08 leidnud, et soodustingimustel vanaduspensioni eesmärk on tavapärasemast soodsamatel tingimustel (üldisest pensionieast varem) maksta vanaduspensioni isikutele, kelle puhul on tõendatud seaduses ette nähtud perioodi vältel töötamine tervist kahjustavates tingimustes ja kokkupuude ohuteguritega. Tallinna Halduskohus 30.08.2010 otsuse (jõustunud Riigikohtu 15.03.2011 määrusega nr 3-71-3-25-11) p-s 15 aga osundatakse, et soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade määratlemise ainupädevus on tulenevalt SVPS § 1 lg-st 1 ja §-st 6 Vabariigi Valitsusel. Tööde ja ametikohtade täiendamiseks on ette nähtud eraldi haldusemenetluse SVPS §-s 6 ning Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määruse nr 206 p-i 3 alap-s
3. Kohus juhtis tähelepanu ka asjaolule, et nimekirja koostamise eesmärk ei olnud loetleda võimalikult täpselt üles kõikvõimalikud tervistkahjustavad tööd, vaid selekteerida, missuguste tööde ja ametikohtade puhul on soodustingimustel vanaduspensioni määramine õigustatud ning asjaolu, et teatud tööd või ametikohad ei anna soodusstaaži, ei ole nende isikute õiguste rikkumine, kuna neile on tagatud vanaduspension üldises korras. Seega tuleb soodustingimustel vanaduspensioni määramisel rangelt lähtuda Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirjadest, neid mitte laiendades. Soodustingimustel vanadusepensionide seaduse kohaselt ei ole nimekirja 2 alusel õigust soodustingimustel vanaduspensionile väikelastekodu sotsiaalhooldajal ega abikasvatajal. 2 07.10.2011 arvamuses sotsiaalkindlustusameti seisukohale märgib avaldaja, et vastustaja on ekslikult leidnud, nagu sooviks ta Vabariigi Valitsuse kehtestatud loetelu täiendada abikasvataja või sotsiaalhooldaja ametikohaga või võrdsustada mõnd nimekirjades nimetamata tööd või ametikohta soodusstaaži andva töö või ametikohaga. Tegelikult on kaebuse esitaja seisukohal, et lähtuda tuleb loetlus nr 2 nimetatud tööst, milleks loetelu 2 XV osa p 3 kohaselt on väikelaste kodudes haigete vahetu põetamine ja hooldamine, mitte kaebuse esitaja töötamist kajastavatel dokumentidel märgitud ametikohast. Avaldaja tööülesanneteks ei ole laste põetamiseks ja hooldamiseks korralduste ja juhtnööride andmine, vaid ta ise tegelebki laste igapäevase hooldamisega ja põetamisega. Sisuliselt täidab Z. A terve tööpäeva jooksul nii õe, hooldusõe, sanitari kui ka hoidja tööülesandeid ning kaebust rahuldades ei laienda kohus Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja. Kaebaja ongi märkinud, et dokumendid tema töötamise kohta ei kajasta adekvaatselt kaebuse esitaja tegelikku tööd ja selle sisu. Ametijuhendist lähtuvalt on kaebaja asendajaks teiste seas ka lapsehoidja, mis samuti pigem kinnitab asjaolu, et Z. Ai töö tegelik iseloom seisneb laste vahetus hooldamises ja põetamises. Juhiseid põetamiseks annab vastavalt ametijuhendile vahetuks juhiks olev vanemmeditsiiniõde. Hooldamise mõiste sisustamisel peab avaldaja esindaja õigeks lähtuda sotsiaalministri poolt 12.01.2005 vastu võetud määrusest nr 9 mis sätestab lapse perekonnas hooldamisele ja selle korraldamisele ning hooldamisel kasutatavatele ruumidele esitatavad nõuded. Määruse § 1 lg p-de 1-5 kohaselt perekonnas hooldaja peab last hooldama, vajadusel abistama teda söömisel, riietumisel ja isiklikus hügieenis, last kasvatama, sealhulgas kõlbeliselt arendama, kujundama lapse tööoskusi ja arendama tema võimeid, abistama teda kodus õppimisel ning võimaldama lapsel tegelda huvialadega, lapse järele valvama ja tagama tema turvalisuse, aitama lapsel säilitada tervist ning haiget last põetama, sealhulgas tegema koduseid raviprotseduure ning koostöös spetsialistidega korraldama lapse ravi ja rehabilitatsiooni, looma lapsele soodsa kasvukeskkonna ja lapsesõbraliku kodu, kus lapsele tagatakse arenguvõimalused ja võimaldatakse privaatsust. Kohtuistungil 02.11.2011 märkis sotsiaalkindlustusameti esindaja, et väikelastekodude töötajate ametinimetused on teisenenud seoses muutustega sotsiaalhoolekandeseaduses ja omavalitsuste reformiga ning hoolimata varasemalt antud arvamusest ei saa välistada olukorda, kus isik oli valesti tööle vormistatud ning tegelikult täitnud tööülesanded vastavad mõnele Loetelus nimetatud kutsealale. Kui Z. A oli väikelastekodus kasvandikele hoidjaks, siis tal võimalus taotleda pensioni soodustingimustel on. Kaebaja esindaja leidis, et kõik vahetult lastega rühmas töötanud isikud tegelesid nende hooldamise ja põetamisega, st nende töö sisu oli üks ning Z. Ai töö sisu vastas kõige enam hoidja ülesannetele kuid välistada ei saa ka samastamist sanitariga. Kohtu seisukoht SVPS § 1 punkti 2 alusel on õigus soodustingimustel vanaduspensionile isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus 3 kuud on töötatud nendel töödel. Selles punktis nimetatud isikul on õigus pensionile viis aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanusesse jõudmist. Vanaduspensionile soodustingimustel on loetelu nr 2 XV osa p 3 kohaselt ka väikelastekodude õdedel, hooldusõdedel, sanitaridel ja hoidjatel, kes vahetult põetavad ja hooldavad haigeid. Soodustingimustel vanaduspensioni eesmärk on tavapäraselt soodsamatel tingimustel (üldisest pensionieast varem) maksta vanaduspensioni isikutele, kelle puhul on tõendatud seaduses ette nähtud perioodi vältel töötamine tervist kahjustavates tingimustes ning kokkupuude ohuteguritega. Seega kompenseeritakse soodustingimustel vanaduspensioni maksmisega riigi poolt isikule pikaajaline kokkupuude tervistkahjustavate faktoritega. Konkreetselt on SVPS § 1 p 2 alusel õigus riiklikule pensionile isikul, kes on töötanud Eesti Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirjas nr 2 loetletud töödel. Seega on SVPS riikliku pensioni saamise õiguse sidunud Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud üksikjuhuliste tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtadega, millel töötamine on riigi hinnangul tervistkahjustav või toimub rasketest töötingimustes, kusjuures nimetatud tööde puhul tuleneb nende tervistkahjustav olemus või nendega kaasnevat rasked töötingimused konkreetse töö spetsiifilisest eripärast, mida ei ole võimalik välistada ning mis igal juhul ja alati selle tööga kaasuvad. Antud asjas kinnitab väikelastekodu direktori asetäitja tunnistaja L. T, et K väikelastekodus pole kunagi olnud sanitari ega hooldusõe ametikohta ja kuigi mõnda aega eksisteeris lapsehoidja koht võidi Z. A vormistada sotsiaalhooldajaks tema haridustaset arvestades. Tunnistaja ütluste kohaselt tegeles Z. A puuetega lastega ning hooldaja ja hoidja töös erinevusi polnud. Konkreetselt tuli Z. Ail pesta põrandaid, vahetama mähkmeid ja teha muud taolist. Ka tunnistaja I. L kinnitas, et töö sisu nii kasvatajal kui hoidjal oli üks ja sama – tegelda tuli laste pesemise ja mähkimisega, tõsta neid ratastooli, sööta. Tunnistaja M. T ütluste järgi lapsehoidja, abikasvataja ja sotsiaalhooldaja tööülesanded rühmas olid praktiliselt samad. Z. Ai seletuse kohaselt olid tema rühmas sügava puudega lapsed, keda pidi pesema, mähkima, söötma, jootma, riidesse panema, ratastooli tõstma, jalutuskäigule viima, ravimeid andma, sondiga toitma, haigushoogusid ennetama (epilepsia) kontraktuur profülaktikat teostama ja peale selle veel ruume koristama. K Väikelastekodu lapsehoidja tööülesannete järgi aastast 1994 on lapsehoidja tööülesannetena märgitud ruumide koristamine, toidunõude pesemine, laste riiete korrastamine ja pisiremont, pesu pesemine, laste hooldamine (söötmine, pesemine) jne. Seega saab Z. Ai poolt täidetud tööülesandeid hoolimata talle omistatud sotsiaalhooldaja ja abikasvataja ametinimetustest samastada hoidja tööga, kuivõrd selles töös olid olulisel kohal nii laste vahetu hooldamine (riietamine, pesemine , toitmine jmt), ruumide koristamine aga ka oma puuetega rühma laste põetamine (toitmine, hügieenitoimingud, ravimite andmine, tugede panemine). Kohtukulude nõuded asjas puuduvad. Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 5 kohus 4 o t s u s t a s:
4. Tuvastada Z. A`i töötamine K Väikelastekodus alates 02.01.2002 hoidjana, kes vahetult põetas ja hooldas haigeid. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates selle avalikust teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonis ei taotleta selle lahendamist istungil. Aivar Koppel, halduskohtunik 5