← Eesti

3-11-1053/15

Obsah (5)§ 56§ 4§ 57§ 54§ 63

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht 28. november 2011, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-11-1053 Haldusasi E. K´e kaebus Kohtla-J

) § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

§ 56lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud.

Sama paragrahvi teise lõike kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus.

-i § 56 lg 3 2

(8)3-11-1053 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Seega on haldusakti motiveerimine haldusakti õiguspärasuse oluline eeldus. Riigikohtu halduskolleegium on oma otsuses haldusasjas nr 3-3-1-54-03 motiveerimise vajadust põhjendanud järgnevalt: Kirjaliku motiveerimise eesmärk ei ole ainult tagantjärele otsuse kontrollimine, vaid ka haldusorgani enesekontrolli tagamine. Just kaalutlusotsuse tegemisel sunnib kirjaliku põhjendamise nõue haldusorganit otsuse positiivseid ja negatiivseid mõjusid ning tehtavat valikut põhjalikumalt läbi mõtlema. Kohustust esitada kaalutlused haldusaktis on Riigikohtu halduskolleegium selgitanud ka oma lahendis 3-3-1-49-08, millises asus kolleegium seisukohale, et Haldusakti põhjendamine on üldine nõue, mis peab tagama põhiseaduse §-s 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse (vt Riigikohtu 22.05.2000 otsust asjas nr 3-3-1-14-00). Kui haldusakti adressaat ei tea, millised olid haldusakti andmise põhjused selle andmise hetkel, siis ei ole tal võimalik efektiivselt ja argumenteeritult vaidlustada haldusakti andmise asjaolusid. Isik mõistab haldusakti õigusliku ja faktilise aluse kaudu, miks selline haldusakt tema suhtes anti. Vastasel korral kanduks haldusakti õigusliku ja faktilise aluse selgumine üle kohtumenetlusse. Sellisel juhul ei kontrollita enam haldusorgani tegevust, vaid otsitakse põhjendusi haldusakti kehtima jäämiseks. Ühtlasi ei ole kirjaliku põhjendamise eesmärk ainult tagantjärele otsuse kontrollimine, vaid ka haldusorgani enesekontrolli tagamine (vt Riigikohtu 14.10.2003 otsuse asjas nr 3-3-1-54-03, p-i 36). Haldusorgani enesekontrolli kaudu peab haldusorgan jõudma selgusele otsuse õigsuses.

§ 4

lg 1 sätestab, et kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Koolide kui kohaliku omavalitsuse asutuste ümberkorraldamine on vaieldamatult kaalutlusotsus, kuna kohaliku omavalitsuse volikogu pädevuses on otsustada, kas on vajalik ümberkorraldamine läbi viia või mitte. Vastustaja ei ole vaidlustatud haldusaktis välja toonud otsuse tegemise aluseks olevaid kaalutlusi.

§ 4

lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Vaidlustatud otsusest ei selgu, miks ja millisel konkreetsel põhjusel on vajalik Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumi tegutsemise vorm ümber korraldada. Vaidlustatud otsusest ei nähtu ning selles pole ka viidatud, kas kolme gümnaasiumi ümberkorraldamisega seonduvat on põhjendatud mõnes muus menetlusosalistele kättesaadavas dokumendis. Antud juhul ei võimalda vaidlustatud otsus ei menetlusosalistel ega kohtul üheselt aru saada, millised olid haldusakti andja kaalutlused, kui otsustati ümber korraldada Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumi tegutsemise vorm alates 01.09.2011.a. Kaebuse esitaja märgib, et võimalike kaalutluste esitamine kohtumenetluses ei muuda haldusakti õiguspäraseks. Kaebaja viitab Riigikohtu lahendile 3-3-1-57-07, kus on muuhulgas märgitud, et Kaalutlusotsuse motiivide esitamine kohtumenetluse käigus ei ole piisav ega saa asendada haldusorgani seadusest tulenevat motiveerimise kohustust. Põhjenduste hilisem esitamine ei muuda akti tagantjärele tõhusalt kontrollitavaks ning pole võimalik tõendada, kas kohtumenetluse jooksul esitatud põhjendused on samad, millest tegelikult lähtuti. Sisuliselt analoogset seisukohta on Riigikohus väljendanud ka oma lahendis 3-3-1-62-07. Seega ei muuda ka kaalutluste hilisem esitamine vaidlustatud haldusakti õiguspäraseks.

§ 57

lg 1 sätestab, et haldusaktis peab olema viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta. Vaidlustatud haldusaktis vaidlustamisviide puudub. Eeltoodu kinnitab, et vaidlustatud haldusakt ei vasta haldusaktile esitatavatele nõuetele, mistõttu on vaidlustatav otsus õigusvastane 3

(8)3-11-1053 Kaebuse esitaja on seisukohal, et vastustaja ei ole viidanud korrektsele õiguslikule alusele. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 22 lg 1 p 37 sätestab, et volikogu ainupädevusse kuuluvad muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. Viide KOKS § 22 lg 1 p-le 37 jääb arusaamatuks, kuna asutuste ümberkorraldamist reguleerib KOKS § 22 lg 1 p 34, milline sätestab, et volikogu ainupädevuses on valla või linna ametiasutuse ja valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine ning KOKS § 35 lg 2 sätestab, et valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu kinnitamine ning muutmine toimub volikogu poolt kehtestatud korras. Valla või linna ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. Vastustaja ei ole õigusliku alusena viidanud Eesti Vabariigi haridusseaduse § 7 lg 2 p- le 2, mille kohaselt kohalikud omavalitsused asutavad, reorganiseerivad ja sulgevad õigusaktides ettenähtud korras munitsipaalharidusasutusi ning registreerivad oma halduspiirkonnas asutatud haridusasutusi. Eeltoodut arvesse võttes on kaebuse esitaja põhjendatult seisukohal, et vaidlustatud otsus põhineb ebaõigel õiguslikul alusel. Kaebuse esitaja poolt osundatud puudused haldusaktis kinnitavad, et tegemist on õigusvastase haldusaktiga ning vastustaja 30.03.2011.a. otsus nr 143 tuleb tühistada. Kaebuse esitaja selgitab, et Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumi prognoosi kohaselt oleks 2011/2012 õppeaastal Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumi
  1. klassi astujaid
  2. Prognoos põhineb teabel, et Tammiku Gümnaasiumi
  3. klassi õpilased on avaldanud soovi jätkata hariduse omandamist Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumi
  4. klassis. Täpset arvu ei saa kaebuse esitaja nimetada, kuna tal puudub vastavalt seni kehtivale Kohtla-Järve Linnavolikogu otsusele õigus võtta vastu avaldusi
  5. klassi astumiseks. Kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatud otsuse kehtima jäämise korral tekib olukord, kus nii tema tütrelt kui ka teistelt õpilastelt, kes soovivad astuda Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumi
  6. klassi, võetakse ära õigus valida endale hariduse omandamiseks meelepärane gümnaasium. Juhul, kui vaidlustatud haldusakti kehtivust ei peatata, siis peavad Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumi õpilased vahetama kooli ning astuma
  7. klassi kas Ahtme Gümnaasiumis, Kohtla-Järve Järve linnaosas asuvas Järve Gümnaasiumis või Jõhvi Gümnaasiumis. Keelekümblusklassi õpilastel on ainsaks võimaluseks jätkata oma õpinguid Jõhvi Gümnaasiumis, kuna varase keelekümblusega koole Kohtla-Järvel ei ole. Kaebuse esitaja selgitab, et suurem osa Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumi õpilastest on avaldanud, et kooli sulgemise korral kavatsevad nad astuda Jõhvi Gümnaasiumisse (lisatud 09.04.2011.a. ajalehes Põhjarannik ilmunud artikkel „Kohtla-Järve gümnasistid kaaluvad Jõhvi minekut.“). Sellisel juhul tooks Kohtla-Järve Linnavolikogu otsuse kehtivuse peatamata jätmine kaasa olukorra, kus õpilastelt võetakse võimalus jätkata hariduse omandamist nende elukoha lähipiirkonnas. Kaebuse esitaja leiab, et õpilastele ning nende vanematele ebamugavuste ning täiendavate kulude tekitamine ei ole avalikes huvides. Kaebuse esitaja selgitab, et kümnenda klassi avamata jätmine mõjutab oluliselt ka KohtlaJärve Ühisgümnaasiumi majanduslikku olukorda ning majanduslik olukord mõjutab omakorda pakutava hariduse taset allesjäävates klassides. Vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel oleva tabeli alusel tehtud arvutusele on ühe gümnaasiumiõpilase pearaha suuruseks 948.00 eurot. Kaebuse esitaja lisab ka täidetud tabeli, millise puhul on arvesse võetud hetkel kujunenud olukorda, st tabel on täidetud arvestusega, et
  8. klassi vastuvõttu ei toimu. Kaebuse esitaja märgib, et
  9. klassi avamise korral oleks koolil prognoositavalt täiendavaid finantsvahendeid summas 51,192.00 eurot, milline summa 4
(8)3-11-1053 võimaldaks eraldada rohkem rahalisi vahendeid õppevahenditeks, juhtimiskuludeks, investeeringuteks, seega üldiselt tõsta pakutava hariduse kvaliteeti Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumis. Käesoleval juhul jääks eelnevalt välja toodud summa kaebuse esitaja poolt vaidlustatud akti tõttu Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumil saamata, mille tagajärjeks on muu hulgas õpetajate palkade langus ning hariduse andmiseks vajalike vahendite soetamise võimaluse piiratus. Kaebuse esitaja on seisukohal, et hariduse kvaliteedi langus allesjäävate
  1. ja
  2. klassi õpilaste puhul, milline paratamatult kaasneb rahaliste vahendite vähenemisega, rikub teiste isikute (
  3. ja
  4. klassi õpilased ja nende vanemad) õigusi ning on ka vastuolus avalike huvidega. Eelnevalt viidatud Riigikohtu lahendi kohaselt on vajalik lisaks kaebaja väidetavalt rikutud õiguste, avalike huvide ja teiste isikute õiguste analüüsile anda eelhinnang ka kaebuse põhjendatusele. Kaebuse esitaja juhtis kaebuses kohtu tähelepanu asjaolule, et vaidlustatud 31.03.2011.a. otsuses puuduvad igasugused kaalutlused. Riigikohus on korduvalt rõhutanud (nt lahendites 3-3-1-57-07 ja 3-3-1-62-07), et kaalutlusotsuse motiivide esitamine kohtumenetluse käigus ei ole piisav ega saa asendada haldusorgani seadusest tulenevat motiveerimise kohustust. Põhjenduste hilisem esitamine ei muuda akti tagantjärele tõhusalt kontrollitavaks ning pole võimalik tõendada, kas kohtumenetluse jooksul esitatud põhjendused on samad, millest tegelikult lähtuti. Seega ei muuda ka kaalutluste hilisem esitamine vaidlustatud haldusakti õiguspäraseks. Kaebuse esitaja on viidanud kaebuses just vaidlustatud haldusakti motiveerimatusele - vaidlustatud haldusaktis puuduvad akti andmise aluseks olevad kaalutlused täielikult. Riigikohus on analoogsete juhtumite osas oma seisukohta erinevates lahendites väljendanud, leides, et sellised aktid tuleb tühistada. Seetõttu leiab kaebuse esitaja, et kaebus ei ole ilmselt perspektiivitu ning kaebuse rahuldamine ning Kohtla-Järve Linnavolikogu 31.03.2011.a. otsuse nr 143 halduskohtu poolt tühistamine on võimalik. Kaebuse esitaja palub välja mõista vastustajalt tema poolt kantud menetluskulud 1 320 eurot. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes HKMS § 16 lg-st 1, § 26 lg 1 p-dest 1 ja 3 ning § 93 lgst 1 ning TsMS § 236 lg-test 1 ja 3 palub kaebaja tühistada Kohtla-Järve Linnavolikogu 30.03.2011.a. otsus nr 143 Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumi osas ja jätta menetluskulud Kohtla-Järve Linnavolikogu kanda. Vastustaja Kohtla-Järve Linnavolikogu vastusest kaebusele nähtub, et E. K taotleb KohtlaJärve Linnavolikogu 30.03.2011 otsuse nr 143 „Kohtla-Järve Kesklinna Gümnaasiumi, Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumi ja Kohtla-Järve Tammiku Gümnaasiumi ümberkorraldamine“ tühistamist Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumi osas. Kohtla-Järve Linnavolikogu on seisukohal, et E. K´e kaebus ei ole põhjendatud ja kaebaja poolt kirjeldatud asjaolud on ebaõiged ja moonutatud, samuti ei ole kaebuses esitatud faktiline ja õiguslik alus omavahel seotud. Eeltoodut arvestades ei pea vastustaja kaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning põhjendab oma vastuväiteid alljärgnevalt: Kohtla-Järve Linnavolikogu on seisukohal, et Kohtla-Järve Linnavolikogu 30.03.
  5. a otsus nr 143 „Kohtla-Järve Kesklinna Gümnaasiumi, Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumi ja KohtlaJärve Tammiku Gümnaasiumi ümberkorraldamine" vastab haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetele, sh ka vaidlustatud osas. 5
(8)3-11-1053 Kohtla-Järve Linnavolikogu 30.03.2011 otsusega nr 143 otsustas Kohtla-Järve Linnavolikogu korraldada ümber Kohtla-Järve Kesklinna Gümnaasiumi, Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumi ja Kohtla-Järve Tammiku Gümnaasiumi tegutsemise vormi alates 01.09.2011 ning lõpetada koolitustegevus gümnaasiumiastmel järk-järguliselt. Vastavalt

§ 54

on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatav haldusakt vastab

§ 54sätestatud kriteeriumitele ning on vastu võetud ja kehtestatud tulenevalt Eesti Vabariigi haridusseaduse (Ha

S) § 7 lg 2 p-st 2, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lg 1 p-st 34, põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele (PGS) § 80 lg-st 1, lg 2 p-st 5 ja lg-st

  1. Kohtla-Järve Linnavolikogu 30.03.
  2. a otsuse nr 143 vastuvõtmise vajadust on selgitatud nii nimetatud haldusaktis kui ka selle seletuskirjas, kus on põhjalikult ja ammendatavalt märgitud nii akti andmise faktiline alus ja õiguslikud põhjendused kui ka kõik võimalikud kaalutlused. Nimetatud seletuskiri oli ette kantud nii Kohtla-Järve Linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni koosolekul kui ka linnavolikogu eestseisusel, mis toimusid enne 30.03.
  3. a Kohtla-Järve Linnavolikogu istungit. Vastustaja peab oluliseks rõhutada, et gümnaasiumide ümberkorraldamise alused ja põhistus on menetluse algusest arvates ühesed ning kajastuvad ammendavalt seletuskirjas. Haldusakti adressaatidel kui ka kõikidel huvilistel oli võimalus tutvuda haldusakti andmise asjaoludega (haldusakti eelnõuga, haldusakti seletuskirjaga ja Kohtla-Järve Linnavolikogu alatise hariduse-ja kultuurikomisjoni istungite protokollidega) nii Kohtla-Järve Linnavolikogu kantseleis kui ka Kohtla-Järve linna ametlikul veebilehel. Samuti ei näe Kohtla-Järve Linnavolikogu alust haldusakti tühistamiseks arvestades

§ 63lg 2, kuna ei ole täidetud ühtki haldusakti tühistamist võimaldavat kriteeriumi.

Haldusaktist selgub otsuse nr 143 andnud haldusorgan ehk Kohtla-Järve Linnavolikogu, kohalike omavalitsuste volikogude pädevuses on muuhulgas ka kohaliku omavalitsuse ametiasutuse (ehk Kohtla-Järve Linnavalitsuse) hallatavate asutuste moodustamine ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine vastavalt KOKS § 22 lg 1 p 34 ja HaS § 7 lg 2 p 2, mille kohaselt kohalikud omavalitsused asutavad, reorganiseerivad ja sulevad õigusaktides ettenähtud korras munitsipaalharidusasutusi ning registreerivad oma halduspiirkonnas asutatud haridusasutusi. Siinkohal peame vajalikuks rõhutada, et

§ 57

lg 2 kohaselt vaidlustamisviite puudumine ei mõjuta haldusakti kehtivust, vaidlustamise tähtaega ega too kaasa muid õiguslikke tagajärgi. Võrdselt teiste Kohtla-Järve Linnavolikogu otsuses nr 143 nimetatud gümnaasiumidele korraldatakse gümnaasiume ümber järk-järguliselt ja koolide lõpliku ümberkorraldamise tähtajaks on

  1. september
  2. a, kusjuures koolid jätkavad 1.septembrist
  3. a oma tegevust põhikoolidena. Seega vastavalt PGS § 10 lg 1 säilib Kohtla-Järve linna kohustus tagada koolikohustuslikele isikutele, kelle elukoht asub Kohtla-Järve linna haldusterritooriumil, võimaluse omandada põhiharidust. Eeltoodut arvestades jääb vastustajale arusaamatuks, kuidas saab vaidlustatud otsus puutuda kaebaja õigustesse, kuna isik saab olla koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni (PGS § 9 lg 2) (1.september 2011.a seisuga kaebaja ei ole enam koolikohustuslik isik) ja kohalikul omavalitsusel ei ole kohustust võimaldada üldkeskhariduse omandamist ja seega ei ole kaebaja õigusi rikutud. Samuti on arusaamatu kaebaja väide tema vabaduse rikkumise kohta. Kohtla-Järve 6

(8)3-11-1053 Linnavolikogu on seisukohal, et üldkeskhariduse omandamist ei ole kaebajale takistatud, kuna puudub kohustatud isik. Kohtla-Järve Linnavolikogu otsus nr 143 on suunatud Kohtla-Järve linna koolivõrgu optimeerimisele alates järgnevast õppeaastast, selleks, et ka edaspidi Kohtla-Järvel säiliks koolivõrgu tasakaalustatud ja kvaliteetne arendamine. On selge, et olemasoleva ja tulevikus prognoositava õpilaste arvu juures ning lähtudes uuest põhikooli- ja gümnaasiumi seadusest ning uutest riiklikest õppekavadest tulenevatest õppeprotsessi arendamise suunistest ei ole mõistlik hoida Kohtla-Järvel koolivõrku sellise arvu gümnaasiumidega. Samas Kohtla-Järve linna kohustused põhihariduse võimaldamisel säilivad ka edaspidi vastavalt vaidlustatud otsusele, mis omakorda on kooskõlas põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega. Kohtla-Järve linnal ei ole kohustust korraldada üldkeskhariduse (seal hulgas ka kaebaja lapsele kes ei ole
  1. september
  2. a koolikohustuslik isik) omandamist, kõige olulisem on aga asjaolu, et kohaliku omavalitsuse pädevuses on kooli ümberkorraldamine, sest kohalik omavalitsus on kooli pidajaks nii vastavalt PGS § 80 lg 1 kui ka KOKS § 22 lg 1 p
  3. Tulenevalt ülaltoodust ja arvestades HaS § 7 lg 2 p 2, KOKS § 22 lg 1 p 34, PGS § 80 lg 1, lg 2 p 5 ja lg 4 palub vastustaja jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud kaebuse esitaja kanda KOHTU PÕHJENDUSED Kohtla-Järve Linnavolikogu 30.03.2011 otsusega nr 143 „Kohtla-Järve Kesklinna Gümnaasiumi, Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumi ja Kohtla-Järve Tammiku Gümnaasiumi ümberkorraldamine“ p-ga 1 otsustati korraldada ümber Kohtla-Järve Kesklinna Gümnaasiumi, Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumi ja Kohtla-Järve Tammiku Gümnaasiumi tegutsemise vorm alates 1.septembrist 2011.a ning lõpetada koolitustegevus gümnaasiumiastmel järk-järguliselt, kusjuures osades klassides ei toimu õppetööd juba enne kooli lõplikku ümberkorraldamist. Koolid jätkavad oma tegevust põhikoolidena alates
  4. septembrist 2013.a. Otsuse p-s 3 on märgitud, et otsus jõustub selle vastuvõtmisest. Otsuses puudub vaidlustamisviide, kuigi

§ 57

lg 1 sätestab, et haldusaktis peab olema viide haldusakti vaidlustamise võimaluse, koha, tähtaja ja korra kohta (t.lk 6). Kohus nõustub kaeba seisukohaga, et vaidlustatud haldusakt on jäetud täies ulatuses motiveerimata ning sellest ei selgu haldusakti andmise faktiline alus.

§ 54

sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Tulenevalt

§ 56lg-st 1 peab kirjalik haldusakt olema ka kirjalikult põhjendatud.

Antud juhul puuduvad Kohtla-Järve Linnavolikogu 30.03.2011 otsuses nr 143 põhjendused, millest vastustaja haldusakti andmisel lähtus. Kuna haldusakt on jäetud motiveerimata, siis ei ole ta kontrollitav ja kohtul puudub võimalus anda sellisele haldusaktile sisulist hinnangut. Kuna tegemist on kaalutlusotsusega, mille puhul tuleb põhjendada, millistele asjaoludele ja kaalutlustele tuginedes konkreeetne haldusakt vastu võeti, siis peaksid otsuses sisalduma ka otsuse vastuvõtja seisukohad. Siinkohal kaebaja esindaja viitab põhjendatult Riigikohtu halduskolleegiumi lahendile 3-3-1-49-08, milles asus kolleegium seisukohale, et Haldusakti põhjendamine on üldine nõue, mis peab tagama põhiseaduse §-s 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse (Riigikohtu 22.05.2000 otsust asjas nr 3-3-1-14-00). Kui haldusakti adressaat ei tea, millised olid haldusakti andmise põhjused selle andmise hetkel, siis ei ole ka võimalik efektiivselt ja argumenteeritult vaidlustada haldusakti andmise asjaolusid. 7

(8)3-11-1053 Kuna vaidlustatud otsusest ei nähtu, millistest konkreetsetest kaalutlustest lähtudes oli vaja Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumi tegutsemise vorm ümber korraldada, siis on vaidlustatud haldusakt jäetud täielikult motiveerimata. Vastustaja ei ole viidanud ka ühelegi teisele dokumendile, kust nähtuks, miks vastustaja just sellise konkreetse otsuse vastu võttis. Kaebaja E. K selgitas kohtuistungil, et ta on korduvalt pöördunud Kohtla-Järve Linnavalitsuse poole, kus talle väideti, et õpilaste arv on langenud, kuid kaebaja sellega ei nõustu. Kaebaja esindaja esitas kohtule K-Järve Ühisgümnaasiumi
  1. klassi õpilaste nimekirja 2011/2012 õppeaastal, millest nähtub üheselt, et nimekirjas on 57 õpilast (t.lk 91). Kaebaja väidab, et kui linnavalitsus ei oleks augustikuu alguses ära keelanud
  2. klassi avamist, siis oleks õpilaste arv olnud veelgi suurem, kuna osa lapsi läks Jõhvi Gümnaasiumisse. Eeltoodu tõendab, et õpilast arvu vähenemist ei toimunud. Samuti selgitas kaebaja, et eesmärgiga teha kindlaks, kui otstarbekas on selles regioonis panna kinni kakskeelne kool, paluti linnavalitsusel määrata sõltumatu komisjon, kes otsustaks, milline konkreetne kool võiks jääda püsima. Kaebaja väitel saatis Haridus- ja Teadusministeerium kirja, kus palutakse tõsiselt kaaluda, kas on õige sulgeda Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumi gümnaasiumiaste. Haridus- ja Teadusministeeriumi 25.04.2011 kirjas nr 3.1-3/2976 on märgitud, et selles regioonis on Kohtla-Järve Ühisgümnaasium ainuke kool, kus on olemas vajalik õpetajate kaader. Samuti mõjutab oluliselt Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumi gümnaasiumiosa sulgemine Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumi majanduslikku olukorda. Eeltoodut aluseks võttes leiab kaebaja põhjendatult, et tema kui lapsevanema õigusi (ka teiste lapsevanemate õigusi) on rikutud (t.lk1-3, 44-45 ). Kohus on seisukohal, et kuna Kohtla-Järve Linnavolikogu 30.03.2011 otsus nr 143 „KohtlaJärve Kesklinna Gümnaasiumi, Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumi ja Kohtla-Järve Tammiku Gümnaasiumi ümberkorraldamine“ on jäetud täielikult motiveerimata, siis ei ole võimalik anda hinnangut nimetatud haldusakti õiguspärasuse kohta, mistõttu tuleb vaidlustatud haldusakt tühistada. Mare Krull kohtunik 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.