3-11-1356/55

3-11-1356 Kohtuotsus Eesti Vabariigi nimel Pärnus,

1. detsembril 2011.a ,Tallinna Halduskohtu kohtunik Aivar Koppel vaatas kirjalikus menetluses arvamuse andmiseks kaasatud Sotsiaalkindlustusameti (esindaja Silvia Azojan) osavõtul läbi S. G`i tuvastamiskaebuse nõudega teha kindlaks S. Gi soodustingimustel vanaduspensionile õigust andev tööstaaž Vabariigi Valitsuse kinnitatud soodustingimustel vanadusepensionile õigust andvate tervist kahjustavate ja raskete töötingimusega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 XX peatükis märgitud erialal koodiga 19859 - kaablielektrik, kes püsivalt joodab plii-, polüetüleen – ja polükloorvinüükattega kaableid ajavahemikel: 1) 21.06.1982 – 30.04.2000 P E.E.T.P. Es ja perioodil ja 2) 01.05.2000 – 12.08.2005 AS-s S. S. Gi Lõuna Pensioniametile soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks esitatud avalduse läbivaatamisel ilmnes, et dokumentaalsetest tõenditest ei nähtu pensionitaotleja töötamine kaablielektrikuna, kes püsivalt joodab plii-, polüetüleen- ja polükloorvinüülkattega kaableid, mistõttu asutus peatas S. Gi 14.12.2010 avalduse menetlemise seoses soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks nõutava staaži tõendamisega kohtus. Pensioniameti seisukohas (tl 46) leiti, et soodustingimustel vanaduspensionile õigustandva staaži hulka ei saa arvata kaebaja töötamist perioodil 21.06.1982 kuni 01.05.2000 P-s, kuna tööraamatu (välja antud 27.10.1996) kannete nr 23 -26 ning E 17.12.2010 arhiiviteatisest nr BUR-19/170, 07.03.2011 tõendist nr KA-PEO-7/2077 ning 25.03.2011 tõendile nr KA-PEO7/2077 lisatud dokumentide põhjal nähtub kaebaja töötamine nimetatud ajavahemikul kaablielektrikuna, remondielektrikuna ja E AS (AS S õigusjärglane) 11.02.2011 teatisest nr 1000-1.17/524-2 töötamine kaabelliinide remondielektrikuna ja vanemeletrikuna P-s alates 21.06.1982 kuni 31.04.2000, mis aga ei kuulu loetelu nr 2 järgi soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva soodusstaaži hulka. Kaebaja kohtumenetluses antud kirjalike seletuste kohaselt töötas ta P E.E.T.P Es (alates 17.03.1998 E AS Põhja Elektrivõrgud) ajavahemikul 21.06.1982 kuni 30.04.2000 algul V kategooria kaablielektrikuna ning seejärel pärast üleviimist alates 01.07.1987 IV kategooria kaabelliinide remondielektrikuna. Kaabelliinide remondielektrikuna jätkas S. G töötamist ka üleviiduna 01.05.2000 AS-i S ja seda kuni 12.08.
2. S. Gi põhitööks oli hooldada ja remontida El kuuluvaid kaableid Pärnu Linnavõrgurajoonis. Ette tuli ka tööde teostamist Pärnu Maavõrgurajoonis. Kuna tööde tegemine üheisikuliselt polnud lubatud töötati brigaadides, algusaastatel oli brigaadis 2-4, hiljem 2 inimest. Kaablid 1 olid AAБ ja AСБ tüüpi arvestatuna pingele 6 ja 10 kV. Peale põhitöö tegeldi erandkorras veel alajaamade avariide likvideerimisega. Töö sisuks oli AAБ ja AСБ tüüpi 6 ja 10 kV kaablitele otsa ja jätkumuhvide tegemine. Oli veel 0,4 kV kaableid, mis omakorda jagunesid kolmesoonelisteks AAБ tüüpi ja neljasoonelisteks AСБ kaabliteks. Jätkumuhvid tehti pliiga jootmise teel. Tööd tuli teha kaabli ümber kaevatud kaevikus, niiske ilmaga üle kaeviku pandud telgis umbses keskkonnas, sest isolatsioon ei kannatanud sademeid ega suurt niiskust. Muhv monteeriti paljaste kätega (tuues kaasa kokkupuute sula plii massiga). Kaabli pliikesta puhastamiseks kasutati põletit ja bensiinis immutatud lappi, misjärel tehti tulise parafiiniga niiskusproov. Vajadusel tuli kaabli otsad katta A-joodise ning pliiga; peale soonte ühendamist pidi jätku katma pliitoruga, täitma selle bituumenmastiksiga, millest niiskus eelnevalt välja keedetud ning jootma jätkutoru pliiga hermeetiliselt kaabliotste külge. Suure töökoormuse tõttu tuli tihti teha ületunde. Tervistkahjustava töö eest oli algusaastatel ette nähtud 10 päeva ja normeerimata tööaja eest 3 päeva lisapuhkust. Kuna piim oli pliiga töötamise puhul vastunäidustatud said kaablielektrikud tasuta lõunasöögi. Sotsiaalkindlustusamet oma kirjalikus vastuses (tl 57) leidis, et soodustingimustel vanaduspensionile on õigus tervistkahjustavate ja raskete töötingimuse tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 XX osas „Ühiskutsed” koodi nr 19859 all nimetatud kaablielektrikul, kes püsivalt joodab plii-, polüetüleen – ja polükloor -vinüükattega kaableid. Asja materjalidest nähtuvalt on S. G küll kaablielektrikuna töötanud kuid dokumente, mis näitaksid, et joodetavad kaablid olid plii-, polüetüleen- ja polükloorvinüülkattega, säilinud pole. 23.11.2011 täiendavas seisukohas (tl 108) pärast tutvumist tunnistajate ütlustega, märgib arvamuse andja, et tunnistustest nähtuvalt tegi S. G tööpäeva jooksul lisaks jootmisele mitmesuguseid töid, mis ei ole käsitletavad jootmistööde tegemisel abistava tegevusena. Tunnistajate F. Vi (tl 86-87) ja H. P (tl 90) ütlustest nähtub, et jootmine moodustas 1/3 kuni ½ osa tööajast. Tunnistajad A. P (tl 93) ja L. K ei osanud määratleda, kui suure osa tööpäevast S. G jootmisega tegeles. Kõik tunnistajad on loetlenud hulgaliselt töid ja tööoperatsioone millega avaldaja tegeles lisaks jootmisele ja mis on käsitletavad iseseisvate töödena. Lisaks nähtub kõigi tunnistajate ütlustest, et avaldaja jootis lisaks plii-, polüetüleen- ja polükloorvinüülkattega kaablitele ka paber-, alumiinium- ja vaskkattega kaableid. Tulenevalt eeltoodust, leidis Sotsiaalkindlustusamet, ei ole tõendatud avaldaja töötamine kaablielektrikuna, kes püsivalt joodab plii-, polüetüleen- ja polükloorvinüülkattega kaableid. Vastuseks Sotsiaalkindlustusameti seisukohale selgitas S. G (tl 111), et jootmine on vaid üks osa tööprotsessist ning kaablielektrikku, kes joodab 8 tundi päevas, ei ole olemas. Samuti pidas avaldaja eksitavaks Sotsiaalkindlustusameti seisukohta paber-, alumiinium- ja vaskkattega kaablite osas. S. G selgitas, et paber on vaid kaablite isolatsioonmaterjal ning ka vaskekraaniga kaablid on kaetud polükloorvinüülkattega ning alumiiniumkestaga õlikaableid katab kas džuut-, polüetüleen- või polükloorvinüül kusjuures parandustööd kõigil neil kaablitel toimuvad ikkagi pliiga jootmise teel, mis kuulub eriala 19804, 19859 alla. Kokkuvõttes märkis S. G, iseloomustamaks Sotsiaalkindlustusameti positsiooni, et tunnustatakse küll tema töötamist kaablielektrikuna, kes pidevalt joodab plii-, polüetüleen- ja polükloorvinüülkattega kaableid kuid küsimuse alla on pandud jootmise kui ühe kaabliremonti puudutava tööülesande ajaline kestus. 2 Kohtu seisukoht SVPS § 1 p 2 alusel on õigus soodustingimusele vanaduspensionile isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel. Selles punktis nimetatud isikutel on õigus pensionile viis aastat enne riiklikku pensionikindlustuse seaduse § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanusesse jõudmist. Seega on SVPS riikliku pensioni saamise õiguse sidunud Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud üksikjuhuliste tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtadega, millel töötamine on riigi hinnangul tervistkahjustav või toimub rasketes töötingimustes, kusjuures nimetatud tööde puhul tuleneb nende tervistkahjustav olemus või nendega kaasnevad rasked töötingimused konkreetse töö spetsiifilisest eripärast, mida ei ole võimalik välistada ning mis igal juhul ja alati selle tööga kaasuvad. Soodustingimustel vanaduspensioni eesmärk on tavapärasest soodsamatel tingimustel (üldisest pensionieast varem) maksta vanaduspensioni isikutele, kelle puhul on tõendatud seaduses ette nähtud perioodi vältel töötamine tervist kahjustavates tingimustes ning kokkupuude ohuteguritega. Seega kompenseeritakse soodustingimustel vanaduspensioni maksmisega riigi poolt isikule pikaajaline kokkupuude tervistkahjustavate faktoritega. Vanaduspensionile soodustingimustel on õigus ka loetelu nr 2 XX ptk „Ühiskutsed” koodide 19804, 19859 all märgitud kaablivõrgu elektrimontööril, kaablielektrikul, kes püsivalt joodab plii-, polüetüleen- ja polükloorvinüülkattega kaableid. Kaebuse esitaja S. G on ajavahemikul 21.06.1982 – 30.04.2000 tööraamatu kannetest, E 17.12.2010 arhiiviteatisest nr BUR-19/170, 07.03.2011 tõendist nr KA-PEO-7/2077 ning 25.03.2011 tõendile nr KA-PEO-7/2077 lisatud dokumentidest nähtuvalt töötanud P-s algul V kategooria kaabelelekrikuna ning alates 01.07.1987 kaabelliinide remondielektrikuna, mis aga ei kuulu nimekirja nr 2 järgi soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate kutsealade hulka. Samuti ei anna soodustingimustele vanaduspensionile õigust töötamine perioodil 01.05.2000 – 12.08.2005 AS-s S vanemelektrikuna lisaks varemnimetatud elektriku elukutsetele. Kaebaja poolt kohtule esitatud Rahvusarhiivi Riigiarhiivi 19.08.2011 väljastatud arhiiviteatise nr 18-7-3.6/4819TT kohaselt oli P tootmisvõimsusteks
3. 35, 20, 10,6 ja alla 0,5 kilovatise pingega kaabelvõrgud. Samas arhiivifondis säilitatavates P 1982, 1984, 1986, 1988 ja 1990 kollektiivlepingutes on märgitud, et kaablielektrikutele tinamuhvide montaažil anti lisapuhkust 12 päeva tervistkahjustavates töötingimustes töötamise eest tingimusel, et töötamine neis tingimustes kestis 50% tööajast. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 27 lõike 3 kohaselt kehtestab pensioniõigusliku staaži tõendamise korra Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsuse 10.01.2002 määrusega nr 6 kehtestatud tõendamise korra § 1 lg 2 sätestab, et pensioniõigusliku staaži hulka arvatav tegevuse aeg tehakse kindlaks pensioniõigusliku staaži tõendamiseks esitatud dokumentide alusel. Paragrahv 2 lg 2 järgi võib tööraamatus vastavate kannete puudumisel või ebaõigete kannete puhul pensioniõigusliku staaži tõendada muu dokumendiga, milles on andmed töötamise aja kohta. Tõendamise korra § 21 kohaselt võib pensioniõiguslikku staaži tõendada arhiiviteatisega, arhivaali ärakirjaga või väljavõttega arhivaalist; § 28 kohaselt juhul, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud, on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse. 3 Soodustingimustel vanaduspensioni saajaks muude tingimuse olemasolul on nimekirjas nr 2 ühiskutsete peatükis koodi 19859 all nimetatud kaablielektrik, kes püsivalt joodab plii-, polüetüleen – ja polükloorvinüülkattega kaableid. S. Gi ametinimetusteks vaadeldaval perioodil 21.06.1982 – 12.08.2005 on olnud kaablielektrik, kaabelliinide remondielektrik, ja vanemelektrik ning põhitööks kaablivõrgu hooldamine ja ehitamine (põhiliselt Pärnu linnavõrgurajoonis) ning erakorraliste tööülesannetena alajaamade avariide likvideerimine. Seejuures hõlmas alajaamade remont tunnistajate andmetel ca1/6 (F. V) üldisest tööajast. Jootmine kaablitöödel seostub peamiselt muhvide tegemisega kaablite ühendamiseks omavahel (jätkumuhvid) või seadmete külge (otsamuhvid). Jätkumuhvi tegemiseks kaevatakse avariiline kaabel kõigepealt lahti, maandatakse, leitakse täpne rikkekoht, saetakse kaabel läbi ning teostatakse kuuma parafiiniga niiskuse kontroll, eemaldatakse vajalikus ulatuses soomus, mantel ja soonte isolatsioon, ühendatakse sooned ning isoleeritakse, kaetakse jätk pliitoruga ning joodetakse see pliiga kaabliotste külge ja täidetakse muhv kuuma kaablipigiga. Alajaamades tegeleti põhiliselt otsamuhvide remondiga (tunnistajad A. P ja I. P). Jätkumuhvi tegemine võttis tunnistaja F. Vi andmetel aega keskmiselt ühe tööpäeva kusjuures ainult jootmisele kulus ca 1/3 ajast või ½ tööpäevast (tunnistaja H. P): A. Pa järgi kaablielektriku tööpäeva moodustaski plii- ja vahel ka plastkattega kaablite jootmine. Kaablite, millega elektrikud töötasid, kest ehk mantel oli valmistatud pliist, plastmassist (polüvinüülkloriid, polükloorvinüül) või alumiiniumist (tunnistajad F. V, I. P), õlipaber oli vaid täiendavaks isolatsiooniks (avaldaja S. G), eraldi on isoleeritud kaabli sooned (n polüetüleenist kattega). Tervistkahjustava töö eest said kaablielektrikud 12 päeva lisapuhkust. Eeltoodust järelduvalt oli S. Gi tööks elektrikuna kaablite remont kusjuures otsa- ja jätkumuhve tuli teha iga päev kuivõrd osa kaabelliine oli pidevalt rivist väljas. Pealegi oli brigaadi koosseisus oligi ainult kaks töötajat (kaablielektrikku, kes omasid õigust muhve teha). Olenevalt avarii suurusest, kohapealsetest oludest ja konkreetsete kaablite markidest võis muhvi tegemiseks kuluda alates 3 tunnist kuni erandjuhul mitme tööpäevani, millega on seletatav ka tunnistajate ütluste varieeruvus vastava aja määratlemisel. Üksnes jootmiseks mineva aja kindlakstegemisel on aga oluline mõista, et jootmistöödele eelnes pikk ettevalmistusaeg, mis kulus, nagu eespool kirjeldatud rikkekoha leidmisele, kaablile niiskuseproovi tegemisele ja vajadusel kaabli kuivatamisele, kesta koorimisele ja soonte isolatsiooni eemaldamisele. Pärast jootmist tuli muhv täita kuuma kaabli pigiga (lõpetusaeg). Seega väidab avaldaja S. G sisuliselt õigesti, et „kaablielektrikku, kes 8 tundi päevas joodab ei ole olemas“. Arvestades pikka ettevalmistus-lõpetusaega tuleb otseselt jootmisele kuluvat aega 1/3 kuni ½ tööpäevast pidada tavaliseks ning S. Gi tööd vastavaks erialale koodiga 19859 (kaablielektrik, kes püsivalt joodab plii-, polüetüleen- ja polükloorvinüülkattega kaableid). S. Gi poolt brigaadi auto juhtimine sõiduks objektile täitis vaid põhitööd teenindavat funktsiooni. Kohtukulude nõuded asjas puuduvad. Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 5 kohus o t s u s t a s: 4
4. Tuvastada juriidiline fakt – S. Gi töötamine P E.E.T.P. Es alates 21.06.1982 kuni 30.04.2000 ja S AS perioodil 01.05.2000 kuni 12.08.2005 kaablielektrikuna, kes püsivalt joodab plii-, polüetüleen- ja polükloorvinüülkattega kaableid (kood 19859). Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates selle avalikust teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonis ei taotleta selle lahendamist istungil. Aivar Koppel, halduskohtunik 5