1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-10-31274 Otsuse tegemise aeg ja koht
- september 2011, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi ME Holding OÜ hagi E. A. vastu 138,20 euro nõudes Hagihind 138,20 eurot Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised Kirjalikus menetluses Hageja: ME Holding OÜ (RK 10844029, asukoht: Võru tn 23 Põlva 63308) Hageja seaduslik esindaja: Margus Prantsus Kostja: E. A. (IK xxx, elukoht: xxx). Resolutsioon
- Jätta ME Holding OÜ hagi rahuldamata.
- Jätta menetluskulud ME Holding OÜ kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD Hageja ME Holding OÜ esitas 30.06.2010 Viru Maakohtule hagi E. A. vastu võlgnevuse summas 2150 krooni (138,20 eurot) ja viivise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt toimus 30.06.2007 Toila vallas liiklusavarii, milles osales kostjale kuuluv sõiduk Ford Mondeo (924 THI). Vastavalt Liiklusseaduse § 20² lg.3 sõiduki valvega hoiukohta paigutamise kohta koostatakse akt. Hageja ja 2 politsei vahel oli sõlmitud töövõtuleping., kuid vastavalt Liiklusseaduse § 20² lg.4 ja 7 peab selle teenuse eest tasuma sõiduki omanik, kasutaja või valdaja. Eelpool nimetatud punkti alusel on teenuse hinnaks kehtestatud 2150 krooni. Kostjat informeeris nii politsei kui ka hageja sõiduki sundteisaldamisest, kuid kostja ei ole oma maksekohustust täitnud. Hageja leiab, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping. Kostjal on vastavalt VÕS § 113 kohutus ka viivise tasumiseks summas 596,
- krooni. Kostja vastust hagile ei esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Maakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et hagi rahuldamiseks puudub alus. Hagi esemeks on hageja ja väidetavalt politsei vahel sõlmitud töövõtulepingust tulenev ja selle lepingu alusel sõiduki sundteisaldamise ja hoiuteenuse osutamisest tekkinud teenuse osutamise hüvitamise nõue summas 2150 krooni ning tasumisega viivitamise eest viivise nõue summas 596,28 krooni. Hageja viitab hagiavalduses kuni 01.07.2011 kehtinud Liiklusseaduse (LS) § 20². Maakohus on seisukohal, et kuni 01.07.2011 kehtinud LS § 20² viitamine on ekslik. Kostja sõiduauto paigutamisel hageja parklasse täitis riik LS §-s 59 (kuni 01.07.2011 kehtinud) sätestatud kohustust. See säte ei näinud ette sõiduauto omaniku kohustust hüvitada riigile või muule isikule sõiduauto tasulisse hoiukohta paigutamise ja hoidmise kulusid (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.novembri 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-06). Mootorsõiduki paigutamisel tasulisse parklasse võib riigil, vaatamata sellele, et ta täitis LS §st 59 tulenevat kohustust, ja parkla omanikul tekkida tsiviilõiguslik suhe hoiulepingu alusel. Hageja antud juhul viitabki, et on sõlminud riigiga (politseiasutuse kaudu) lepingu. Kuna hageja kohtule lepingut ei esitanud, siis ei pea kohus ka vajalikuks antud juhul hinnata, kas tegemist oli hoiulepingu või muu lepinguga. Kui kostja sõiduk paigutati parklasse hageja ja riigi vahel sõlmitud lepingu alusel, ei saa sellest lepingust tuleneda kohustusi kostjale. Hagejal võib-olla tasunõue teise lepingupoole vastu (hageja viitas hagiavalduses, et sõlmis lepingu politseiasutusega). Ekslik on hageja seisukoht, et ta on teenuse osutamisega sõlmunud lepingu kostjaga. Maakohus on seisukohal, et hagi rahuldamiseks alus puudub. MENETLUSKULUDE JAOTUS Vastavalt TsMS § 162 lg.1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Olev Mihkelson Kohtunik Digitaalselt allkirjastatud
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.