KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtuasja number 2-06-22117 Määruse kuupäev 08. juulil 2011.a. Tallinnas Kohtunik Ann Meriluht Kohtuasi OÜ SW(pankrotis) pankrotiasi Menetlustoimin

§ 150

lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud alljärgnevad : • kohtukulud- puuduvad ; • ajutise halduri tasu- summas 17 100 krooni, väljamaksmata. • ajutise halduri kulu AB Kraavi ja Partnerid summas 1062 krooni, väljamaksmata. • halduri tasu- puuduvad vahendid taotlemiseks; • OÜ Konkurss menetluskulu – puuduvad vahendid taotlemiseks.

1. Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa VÕLAUSALDAJA
5. Kokku TUNNUSTATUD NÕUE JA NÕUDE JÄRK VÄLJAMAKS RAHULDAMATA NÕUDE JÄÄK (euro) 23 015, 47
6. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Käesolevas pankrotimenetluses pandiga tagatud vara, mida realiseerida, puudub.
7. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta Puudub müümata vara ja ka teistelt isikutelt midagi enam saada ei ole.
8. Andmed pankrotihalduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Haldur esitab lühikokkuvõtte vara valitsemisest, kajastades vara valitsemisega seonduvaid olulisemat informatsiooni ja sündmusi. Võlgnikul toimus 2005 aastal aktiivne äritegevus ajavahemikus 14.02.2005 kuni juuni
9. Nimetatud ajavahemikus laekus kontole kokku rahalisi vahendeid summas 3 592 921 krooni. Juhatuse liikme poolt on sularahas väljavõetud kontolt summas 1 484 100 krooni, deebetkaardiga on kontolt väljavõetud summas 1 189 975 krooni, 106 650 krooni on kulunud 2 VCT S puiesteel, 17 000 krooni on juhatuse liige tagasi maksnud kontole, ca 733 233 krooni eest on toimunud arveldusi seoses äritegevusega metsamaterjali ostmiseks, ca 61 962 krooni eest muud erinevad väljaminekud ja panga teenustasud. Antud juhul on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks juhatuse liikme tegevus, raha väljavõtmine kontolt ja kasiinos mängimine, kuna laekunud vahendid on lihtsalt välja võetud ja sellega tekitatud maksejõuetus. Mingit raamatupidamist pole, mille tulemusena puudub ülevaade rahaliste vahendite kasutamise kohta. Selge on see, et kasiinosse makstud raha summas ca 106 650 krooni ei ole seotud majandustegevusega. Sularahana ja deebetkaardi alusel välja võetud rahaliste vahendite kohta, summas 2 674 075 krooni. Juhatuse liige on selgitanud, et on andnud suulise kokkuleppe alusel laenu ca 2 500 000 krooni, osa sularaha kasutas metsamaterjali ostmiseks ja vahendamiseks. Ütlusi tõendavaid dokumente esitanud ei ole. Seega võib eeldada, et rahaliste vahendite kasutamine äritegevuse väliselt on loonud olukorra, et pole võimalik tasuda olemasolevaid kohustusi. 12.06.2007 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati nõudeid alljärgnevalt : - Maksu-ja Tolliamet , 7 000 krooni tunnustatud II järgu nõudena; - AS SEM (registrikood XXX) tunnustatud nõue summas 282 268,24 krooni II järgu nõudena; - 24.01.2007, RMK(registrikood XXX) tunnustatud nõue summas 70 845.84 II järgu nõudena. Kokku tunnustati nõudeid summas ca 360 113 krooni. Kokkuvõtvalt on võlgniku juhatuse liige tekitanud kahju oma tegevusega summas ca 360 113 krooni. Haldur on kohtunud mitu korda võlgniku esindajaga ja iga kord on võlgniku esindaja olnud valmis pakkuma kompromissi, kuid lubaduste täitmiseni pole jõudnud. Viimane kord oli kohtumine 2008 aasta lõpus. Edaspidi viibis võlgnik pidevalt väljaspool Eestit. Kahjuks tuleb asuda seisukohale, et võlgniku esindaja on haldurit eksitanud valelubadustega, mille eesmärk on ära hoida nõude esitamine või kriminaalasja algatamine. Haldur on võlgniku esindajale selgitanud veel 2009 aasta detsembris 2010 aasta juunis telefoni teel ja kohtumistel, et taolisel viisil võlgniku maksjõuetuse tekitamine, raamatupidamise mittepidamine on majanduskuriteod. Haldur on konsulteerinud politseiuurijatega asja algatamise osas, viimast korda detsembris
10. Konsulteerimise käigus selgus, et ainult kontoväljavõtted pole piisav alus kriminaalasja algatamiseks ja võib lõppeda lõpetamisega tõendamatuse tõttu või isegi algatamata jätmisega. Kui võlgnik korrastab kasvõi tagantjärgi dokumendid, vähendab see oluliselt karistuse määramise aluseid. Samuti puudub võlgnikul igasugune vara, mille tulemusena rahuldust võlausaldajatele pakkuda ei saa. 12.05.2011 üldkoosolekul tegi haldur ettepaneku võlausaldajatele lõpetada võlgniku tegevus pankrotimenetlus raugemisega, kuna puudub pankrotivara masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks väljamaksete tegemiseks. 12.05.2011 võlausaldajate üldkoosolek nõustus menetluse raugemisega

§ 158alusel (t/l 179).

Vara ei ole ja laekumisi oodata ka rohkem ei ole. Pankrotihaldur leiab, et on põhjendatud menetlus lõpetada raugemisega pärast pankroti välja kuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks (

§ 158). 7.

Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Pankrotimenetluses puuduvad esitatud hagid ja haldur ei kavatse hagi esitada. 3 8. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Nagu juba punktis 3, alapunktis 4 märgitud on pankrotimenetluse kulud

§ 150

alusel : Pankrotimenetluse kulud –

§ 150

) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega.

§ 158

lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohus, arvestades eeltoodut ja tutvunud asja materjalidega, leiab, et kuna võlgnikul puudub massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks vara, tuleb menetlus lõpetada raugemise tõttu

§ 157p 2 alusel.

Halduri aruande kohaselt on ebatõenäoline, et laekub täiendavalt vahendeid pankrotivarasse. Seega puuduvad vahendid

§ 146nimetatud väljamakseteks ja pankrotimenetluse jätkamiseks.

Kohus avaldas väljaandes Ametlikud Teadanded pankrotimenetluse teate, millise kohaselt tehti OÜ SW(pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) ettepanek tasuda pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 2 000 eurot hiljemalt 06.07.2011.a. (t/l 195,196). Ükski võlausaldaja ei ole kohut informeerinud soovist edasist pankrotimenetlust 4 finantseerida. Samuti ei nähtu nimetatu Harju Maakohtu deposiitkonto väljavõttest (t/l 201202). Kohus pole tuvastanud pankrotimenetluse raugemisega lõpetamist välistavaid asjaolusid. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võib olla võlgniku juhatuse liikme kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Antud juhul on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks juhatuse liikme tegevus, raha väljavõtmine kontolt ja kasiinos mängimine, kuna laekunud vahendid on lihtsalt välja võetud ja sellega tekitatud äriühingu maksejõuetus. Mingit raamatupidamist pole, mille tulemusena puudub ülevaade rahaliste vahendite kasutamise kohta. Kohus leiab, et dokumentatsiooni puudumine viitab võlgniku juhatuse liikme raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumisele. ÄS § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. Raamatupidamise seaduse (RpS) § 2 lg 2 kohaselt on raamatupidamiskohustuslaseks iga Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik. RpS § 4 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud: korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest; dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras; säilitama raamatupidamise dokumente. Kuna võlgniku pankrotihaldurile ei ole võlgniku raamatupidamise dokumentatsiooni, siis järeldub sellest, et võlgniku juhatuse liige ei ole raamatupidamise korraldamise kohustust nõuetekohaselt täitnud. Karistusseadustiku (KarS) § 3811 kohaselt on raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine süütegu. Kohus leiab, et kuna võlgniku juhatuse liige ei ole täitnud nõuetekohaselt raamatupidamise korraldamise kohustust, millest tulenevalt ei ole võimalik tuvastada võlgniku vara ja kohustuste koosseisu, samuti välja selgitada vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalusi, siis on võlgniku juhatuse liige toime pannud raske juhtimisvea, kuna on jätnud täitmata raamatupidamise korraldamise kohustuse, mille tulemusel puudub ülevaade võlgniku majanduslikust seisundist.

§ 150

lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

§ 65lg 1 järgi halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Sama paragrahvi lõike 2 järgi arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust.

§ 66

kohaselt on halduril õigus lisaks tasule oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamisele. Käesoleval juhul on pankrotihaldur palunud kohtul jätta halduri tasu ja kulud määramata, kuivõrd pankrotipesas puuduvad selleks vahendid. TsÜS § 41 lg 1 järgi juriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotimenetluses toimub juriidilise isiku likvideerimine pankrotimenetluses sätestatud korras.

§ 130

lg 3 sätestab, et kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks.

165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 165

lg 3 järgi tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Urmas Tross halduri ülesannete täitmisest. Kuivõrd OÜ SW(pankrotis) pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele raugemise tõttu, tuleb osaühing likvideerida ja kustutada registrist. Nimetatu 5 tuleb ülesandeks teha pankrotihaldurile. Pärast osaühingu registrist kustutamist tuleb haldur vabastada halduri kohustustest. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt antakse likvideeritud juriidilise isiku dokumendid hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse 10 aastat kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotihaldur palub OÜ SW(pankrotis) dokumentide hoidja jätta määramata, kuivõrd äriühingul dokumendid puuduvad. Juhindudes

§ 158

lg 4 ning võttes aluseks halduri vastavasisulise ettepaneku, asub kohus seisukohale, et OÜ SW(pankrotis) pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele raugemise tõttu, kuna kohus on tuvastanud, et pankrotiavarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Ann Meriluht Kohtunik 6