lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlausaldaja nõude aluseks on poolte vahel 24.05.2006. a sõlmitud põlevkivi tarneleping nr 8PÕ/06, mille p 5.1. kohaselt kohustus võlgnik tasuma temale üle antud kauba eest 20 kalendripäeva jooksul arvates arve esitamisest. Võlgnik on tasumata jätnud arveid summas 11 838 935.64 krooni.
Võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ei kuuluta kohus pankrotti välja, kui esineb käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus. Võlgniku varade väärtus on ajutise halduri hinnangul 59 706.40 krooni. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 11 842 572.64 krooni ulatuses. Võlgniku kohustus võlausaldajate ees on suurem kui
lg 2 p 3 sätestatud nõude alampiir.
3 Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Pankrotiseadus § 85 lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga, lg 2 kohaselt võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Sama paragrahvi lg 3 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe andmise kohustus on ka võlgniku töötajal, samuti endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. Eeltoodust tulenevalt tuleb AP ja Vairo-Virkko Ruhnol esitada pankrotihaldurile kogu osaühingut V puudutav raamatupidamisdokumentatsioon. Ajutine pankrotihaldur Indrek Lepsoo on esitanud tasunõude 12 töötunni eest kokku summas 9 600 krooni ja kulutuste katteks 982 krooni. Võlausaldaja ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle.
lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks brutosumma 9 600 krooni ja hüvitiseks tehtud kulutuste katteks 982 krooni.
lg 2 alusel kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.
lg 2 kohaselt kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja muudest nõuetest kolmandate isikute vastu, võib kohus nõuda avalduse esitajalt pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa maksmist kohtu deposiiti. Võlausaldaja on nõustunud jätma kohtu tagatiste kontole ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tasutud 25 000 krooni
MS § 162 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. OÜ V kuulub väljamõistmisele AS NE kasuks menetluskulu (s.h. riigilõiv summas 1 600 krooni) täies ulatuses. Karin Sonntak Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.