KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Viive Ligi, Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 29.11.2011, Tallinn Haldusasja number 3-10-2704 Haldusasi Rosneft Partners OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 15.09.2010 otsuse nr 6-2/1430 tühistamiseks Tallinna Halduskohtu 31.05.2011 otsus Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus Vaidlustatav lahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise aeg Menetlusosalised 17.11.2011 Kaebuse esitaja: OÜ Rosneft Partners, seaduslik esindaja Teet Raatsin Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet RESOLUTSIOON
- Rahuldada Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus.
- Tühistada Tallinna Halduskohtu 31.05.2011 kohtuotsus haldusasjas 3-10-2704 ning teha asjas uus otsus.
- Jätta Rosneft Partners OÜ kaebus rahuldamata.
- Menetluskulud jätta Rosneft Partners OÜ kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates ringkonnakohtu otsuse teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 29.12.
- ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Rosneft Partners OÜ esitas vaide Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 14.05.2010 korraldusele nr 9-1.1/
- Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus esitas Rosneft Partners OÜ-le teatise vaides sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks. Teatise kohaselt ei vastanud vaie MKS §-s 139 lg 2 p 7 sätestatud nõuetele. 3-10-2704 Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 28.06.2010 otsusega nr 6-2/969 tagastati vaie selle esitajale, kuna vaide esitaja tähtaegselt puudusi ei kõrvaldanud. Rosneft Partners OÜ esitas otsusele vaide. 04.08.2010 kirjaga nr 6-1/421-2 teavitas Maksu- ja Tolliamet kaebuse esitajat puudustest tema poolt esitatud vaides. Paberkandjal esitatud vaie Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 28.06.2010 otsuse peale on jäetud allkirjastamata. Vaide lõpus tehtud kujutis „+..+“ ei vasta Eesti õiguskorras kehtivatele allkirja nõuetele. Kaebaja puudusi ei kõrvaldanud. Maksu- ja Tolliameti 15.09.2010 otsusega nr 6-2/1430 tagastati Rosneft Partners OÜ 28.07.2010 vaie põhjusel, et paberkandjal saadetud vaie ei olnud seadusliku esindaja Teet Raatsini poolt nõuetekohaselt allkirjastatud.
- Rosneft Partners OÜ esitas halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti 15.09.2010 otsuse nr 6-2/1430 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused: 1) Maksu- ja Tolliamet on analoogilises küsimuses aktsepteerinud osaühingu juhataja Teet Raatsini poolt esitatud vaiet, millel on allkirjatähisena kujutis „+..+“; 2) Teet Raatsinile on väljastatud ID-kaart, millel on kaebaja allkirjatähisena märgitud „+..+“; 3) keelatud on teha analoogilistes asjades erineva lõppjäreldusega lahendeid. Kaebaja suhtes tuleb kohaldada maksuhalduri seisukohta, mis peab lubatavaks aktsepteerida Eesti Vabariigis väljastatud isikutunnistusele kantud allkirjatähise kasutamise vaide esitamisel haldusorganile.
- Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebuse rahuldamata.
- Tallinna Halduskohtu 31.05.2011 otsusega rahuldati Rosneft Partners OÜ kaebus ja tühistati Maksu- ja Tolliameti 15.09.2010 otsus nr 6-2/
- Kohtu põhjendused: 1) maksukorralduse seaduse (MKS) § 139 lg 3 kohaselt kirjutab vaidele alla selle esitaja või tema esindaja. Täpsemaid nõudeid allkirjale ehk detailset kirjeldust, kuidas maksuhalduri poolt aktsepteeritav allkiri peaks välja nägema, kehtiv MKS ette ei näe. Kaebaja seaduslik esindaja esitas maksuhaldurile ka isikut tõendava dokumendi koopia, millel oli tema allkirjana kujutis „+..+“; 2) vastustajal puudub pädevus allkirjatähise, st allkirjatähisele esitatavate nõuete õiguspärasuse hindamiseks. Vastustaja saab vaid kontrollida, kas vaide on allkirjastanud selle esitaja või esitaja esindaja, kas vaide esitaja on allkirjaõiguslik isik ning selles kahtluse tekkimisel, kas allkiri vaidel vastab isikut tõendaval dokumendil märgitud allkirja kujutisele; 3) vastustaja ei ole lisaks lähtunud menetlusökonoomika põhimõttest, tagastades vaide olukorras, kus vaide on allkirjastanud vastustajale eelnevalt teada olev pädev isik; 4) kaebaja allkirjatähis ei ole vastuolus õigusnormidega ning seda aktsepteerivad Politsei- ja Piirivalveameti Kodakondsus- ja migratsiooniosakond, samuti kohtud ja pangad ning varasemalt ka vastustaja ise. Kahtluse tekkimisel oleks vastustajal tulnud lisaks allkirjatähisele hinnata ka vaidele lisatud ID-kaardi koopial olevat allkirjatähist, mis on täpselt sama kujutisega allkiri, ning asjaolu, kui suur on tõenäosus, et sellele konkreetsele äriühingule maksuhalduri poolt antud korralduse vaidlustab kõrvaline isik; 5) õiguskindluse ja hea halduse põhimõttega kooskõlas ei ole olukord, kus amet võtab analoogilises situatsioonis erinevad seisukohad. Maksuhaldur ei saa aktsepteerida kaebaja esindaja poolt allkirjastatud dokumente valikuliselt ja oma suva järgi. Kaebaja on õigustatud eeldama, et kui ühel korral on maksuhaldur selliselt allkirjastatud dokumendi vastu võtnud, siis aktsepteeritakse samamoodi allkirjastatud dokumenti ka edaspidi; 2
(6)3-10-2704 6) õigusaktidega ei ole kinnitatud allkirja mõistet ega nõudeid allkirja kujunemisele. Politsei- ja Piirivalveameti Kodakondsus- ja migratsiooniosakond lähtub allkirjade aktsepteerimisel tavakäsitlusest – allkiri on isiku omakäeliselt kirjutatud nimi või nime asendav märk või tähis. Märgi või märkide allkirjana kasutamisel veendutakse, et allkirjakujutise on andnud taotleja ning juhitakse tähelepanu asjaolule, et isikul võib sellise allkirja kasutamisel esineda probleeme. AS Swedbank, SEB Pank ja Nordea Pank on selgitanud, et aktsepteerivad allkirjana kujutist „+..+“, kui kliendi identifitseerimiseks on kasutatud isikut tõendavat dokumenti, millest nähtub sarnane allkiri; 7) isik peab ise hindama ja arvestama riskidega, mis võivad kaasneda ühe või teise allkirja kujutise kasutamisel. Isiku valikuvabadust oma allkirja kujutamisel ei saa piirata muidu, kui seaduse alusel ja selles sätestatud tingimustel. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5. Maksu ja Tolliameti apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu 31.05.2011 otsus tühistada. Apellatsioonkaebuse põhiväited: 1) olukorras, kus allkirja legaaldefinitsiooni ega allkirjale esitatud üldisi nõudeid ei ole õigusaktides kehtestatud, on allkirja mõiste sisustamisel ning ka MKS § 139 lg 3 tõlgendamisel abiks Vabariigi Valitsuse 26.11.2002 määruse nr 361 „Isikutunnistuse, elamisloakaardi, digitaalse isikutunnistuse, Eesti kodaniku passi, meremehe teenistusraamatu, välismaalase passi, ajutise reisidokumendi, pagulase reisidokumendi või meresõidutunnistuse väljaandmise taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu ning väljaandmise tähtajad“ (määrus) sätted. Määruse § 3 lg 1 sätestab, et taotluse allkirjaväljale tuleb kirjutada allkiri tumedas kirjas, mille tähtede joone läbimõõt on soovitavalt 0,8-1,5 mm. Eeltoodust tuleneb, et allkiri peab koosnema tähtedest ning kaebaja allkiri sellele nõudele ei vasta; 2) maksuhaldur nõustub Tallinna Halduskohtu 05.05.2009 otsuses haldusasjas nr 3-08-1783 avaldatud seisukohtadega, viidates nimetatud otsuse p-dele 12 ja 20; 3) tähis „+..+“ ei võimalda identifitseerida allkirja andjat ega väljenda mingilgi viisil Teet Raatsini käekirja eripära. Tähis ei võimalda tagantjärgi kindlaks teha, kes dokumendi tegelikult allkirjastas; 4) maksuhalduril on õigus kontrollida, kas vaide on allkirjastanud selle esitaja. Nimetatud pädevuse realiseerimiseks saab maksuhaldur hinnata, kas allkiri võimaldab selle esitaja identifitseerida. Selleks tuleb aga hinnata, kas kasutatav tähis vastab allkirja nõuetele; 5) ekslik on kohtu seisukoht, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et vastustaja pidas vaide esitanud ja allkirjastanud isikut pädevaks. Vaide tagastamise tingis asjaolu, et maksuhaldur ei saanud vaide esitaja isikut identifitseerida ning puudus kindlus, et vaide on esitanud Teet Raatsin. Vaide esitajale anti võimalus puuduse kõrvaldamiseks, kuid vaide esitaja seda võimalust ei kasutanud; 6) ID-kaardi järgi isikusamasuse tuvastamine ning vaidemenetluses kirjaliku vaide allkirjastaja kindlakstegemine ei ole samadel tingimustel toimuv tegevus. Allkiri ei ole ainuvõimalik isiku tuvastamise viis. Kirjaliku vaide esitamisel on aga isiku allkiri ainsaks vaide esitaja identifitseerimist võimaldavaks elemendiks. Isikutunnistuse koopia vaidele lisamine ei võimalda isikut identifitseerida, sest isikutunnistust kasutab isik ise kohal olles, tema isikusamasust on võimalik tuvastada isikutunnistusel oleva foto abil ning juba seetõttu on isikutunnistusele kantud allkirja tähendus isikutunnistuse kui dokumendi seisukohast teisejärguline; 7) vaidemenetluses on allkirja nõudega seoses oluline see, et isik oleks tuvastatav vaide esitamise tähtaja jooksul. Asjaolu, et hilisemas kohtumenetluses on tuvastatav, et vaie on esitatud konkreetse isiku poolt, ei saa muuta maksuhalduri varasemat seisukohta; 3
(6)3-10-2704 8) kohus on jätnud analüüsimata Politsei- ja Piirivalveameti Kodakondsus- ja migratsiooniosakonna 10.12.2010 vastuse, mille kohaselt on identifitseerimiseks ja isikusamasuse kindlaks tegemiseks oluline piisava arvu isikule iseloomulike tunnuste esitamine võrreldavates andmetes (sõrmejälg, foto, allkiri vm); 9) allkirja aktsepteerimine saab olla siduv üksnes konkreetse dokumendi osas. Nõue, et isiku allkiri oleks identifitseeritav, tagab kaitse nii haldusorganitele endale kui ka allkirjastajatele. Kaebaja ei saa tugineda õigustatud ootuse ja õiguskindluse nõudele; 10) vaideorgan lähtus otsuse tegemisel ka asjaolust, et isik on varasemalt andnud teistsugust allkirja. Kui isikule antakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, siis on isikul endal kohustus astuda samme, et tagada vaide nõuetele vastavus. Maksuhalduril ei ole kohustust isikut vaide puuduste kõrvaldamiseks, sh isikusamasuse tuvastamiseks kohale kutsuda, vaid selles osas oleks isikul endal tulnud aktiivsust üles näidata.
- Rosneft Partners OÜ palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäädes varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Täiendavalt on vastuses märgitud järgmist: 1) kaebaja esindaja allkiri ei koosne ristidest ja punktidest, vaid tema allkiri tuleneb isiku eesnimest. Kuna äriühingu juhataja eesnimi on Teet, tuleb tema allkiri lugeda isiku eesnime omakäeliseks välja kirjutamiseks. Isegi kui eeldada, et allkirja näol on tegemist kujutisega, mis koosneb ristidest ja punktidest, sätestab isikut tõendava dokumendi seaduse § 2 lg 1 allkirjastamise legaalse vahendina ka allkirjakujutise. Määratlemata õigusmõiste kasutamine isiku kahjuks on eraldiseisev rikkumine; 2) põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, et halduskohtu otsus on vastuoluline. Maksuhalduri esindaja 04.05.2011 toimunud kohtuistungile ei ilmunud. Seega tuleb maksuhalduri viited, et temapoolseid argumente pole hinnatud, täielikult tähelepanuta jätta. RINGKONNAKOHTU PÕHENDUSED
- Ringkonnakohus on sarnases vaidluses oma seisukohta avaldanud 11.02.2010 otsuses haldusasjas 3-08-
- Ringkonnakohus jääb nimetatud lahendis toodud tõlgenduste ja järelduste juurde. Kuna kaebaja ei olnud nimetatud haldusasjas menetlusosaline, refereerib ringkonnakohus lühidalt selles asjas halduskohtu ja ringkonnakohtu poolt avaldatud seisukohti: 1) allkirja legaaldefinitsioon Eesti õiguses puudub. Vastustaja on põhjendamatult suurt rõhku pannud määrusele. See on antud isikut tõendavate dokumentide seaduse § 15 lg 1 alusel ega saa seetõttu reguleerida mistahes muid õigussuhteid. Määruse sätted saavad vaid olla abiks allkirja mõiste sisustamisel. Allkirja legaaldefinitsiooni puudumisel tuleb vaadata mõiste tähendust tavakeeles. Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu kohaselt on allkiri omakäeliselt kirjatähtedega kirjutatud nimi teksti all. Samas ei pea allkirjast tingimata nähtuma isiku nimekuju ja allkiri ei pea sisaldama tingimata vähemalt isiku perekonnanime väljakirjutust. Samas ei saa õiguslikult siduvana käsitleda mistahes omakäelist graafilist kujutist. Sõnaraamatu definitsioon rõhutab, et allkirjana kasutatavas kujutises peab väljenduma allkirja andjat iseloomustav käekiri. Üksnes sirgetest joontest koosnevas nelja risti kujutises ei väljendu mistahes moel isiku käekirja eripära; 2) allkirjas isikule ainuomase käekirja eripära väljendumine on vajalik allkirja eesmärki arvestades. Õiguslikult siduva allkirja andmise esmane ja tähtsaim eesmärk on võimaldada teistel isikutel veenduda ning vajadusel kontrollida, kas dokumendile on allkirja andnud isik, kelle nimel on dokument esitatud. Nelja risti kujutis ei saa täita allkirja eesmärki. Dokumendile allkirja andmine ei ole pelgalt formaalsus; 4
(6)3-10-2704 3) vaidlustatud otsust ei muuda õigusvastaseks see, et kaebajale on väljastatud isikutunnistus, mille allkirjaväljale on samuti kantud nelja risti kujutis. Isikutunnistuse kasutamisel on vaide esitamisega võrreldes see erinevus, et isikutunnistust kasutab isik ise kohal olles, tema isikusamasust on võimalik tuvastada isikutunnistusel oleva foto abil ning juba seetõttu on isikutunnistusele kantud allkirja tähendus isikutunnistuse kui dokumendi seisukohast teisejärguline; 4) vaidemenetlus on olemuselt kirjalik menetlus, erinedes selles osas tavapärasest kohtumenetlusest. Kohus võttis kaebuse menetlusse vaatamata sellele, et kaebusele antud allkiri ei vasta allkirja tunnustele, üksnes seetõttu, et halduskohtumenetluse seadustikust tulenevalt on kohtul täiendav võimalus veenduda kaebuse esitanud isiku isikusamasuses kohtuistungil, millist võimalust vaidemenetluses üldjuhul ei ole. Seetõttu on vaide käiguta jätmine ning nõuetekohase allkirja nõudmine igati mõistlik viis vaides esitanud puuduse likvideerimiseks; 5) asjaolu, et maksuhaldur on varem aktsepteerinud kaebaja esindaja poolt nelja risti kujutisega allkirjastatud dokumente, ei seo vastustajat etteulatuvalt tulevikus esitatavate dokumentide osas. Nelja risti kujutise allkirjana aktsepteerimine saab siduv olla üksnes konkreetse dokumendi osas; 6) ID-kaardi allkirjaväljale kantud kujutisega sarnase kujutise allkirjana mitteaktsepteerimine maksuhalduri poolt ei riku põhiseadusest tulenevaid õigusi. Ühestki normist ei tulene isikule absoluutset õigust esitada haldusorganitele avaldusi või dokumente, milles isik ennast kontrollimist võimaldaval moel ei tutvusta või kasutab enda identifitseerimiseks vahendeid, mis ilmselgelt seda ei võimalda. Isiku poolt soovitud kujutise kandmine isikutunnistuse allkirjaväljale ei ole vaadeldav avaliku võimu poolse üldise nõustumisena, et isik võib end edaspidi avaliku võimu ees sarnase kujutise kaudu identifitseerida. Isik võib erinevaid dokumente allkirjastada erineval moel, ent seda eeldusel, et iga allkirjana kasutatav kujutis kannab isiku käekirjaeripära ning peaks võimaldama isikut hiljem vaidluse korral tuvastada; 7) isikule ei saa anda täielikku kindlust selles, et tema poolt antud allkiri võimaldab kindlasti tema isikut tuvastada, kuid see ei anna põhjust kanda dokumendile allkirja asemel kujutist, mis kindlasti isiku tuvastamist käekirja kaudu ei võimalda; 8) kaebuse rahuldamiseks ei anna alust kaebaja arvamus, et tegelikult ei olnud maksuhalduril kahtlust selles, kes äriühingu nimel vaidele allkirja kohale ristid pani. Väide maksuhalduri kahtluse puudumisest on oletuslik. Maksuhaldur on oma käitumisega väljendanud, et soovib kindlust selles, et vaide esitajaks on kaebuse esitaja seaduslik esindaja. Kaebajalt ei ole nõutud midagi ebamõistlikku või koormavat. Kaebuse esitaja seaduslik esindaja ei ole kirjaoskamatu, allkirja kirjutamine ei valmista talle ületamatuid raskusi, samuti on asjaoludest ja esitatud dokumentidest näha, et kaebaja esindajal on olemas arvestatav allkiri; 9) maksuhalduril on õigus seaduse nõuetele mittevastav vaie tagastada, kui isik ei kõrvalda maksuhalduri poolt antud tähtaja jooksul vaides esinenud puudusi. Kaebaja talle antud tähtajaks puudusi ei kõrvaldanud. Haldusorgan ei tohi käituda isikut eksitavalt ega luua oma käitumisega seadusi eirates ebaõiget praktikat, mis võiks isikutele ebaõigeid ootusi anda või anda põhjust kahelda haldusorgani tegevuse õiguspärasuses. 8. Ringkonnakohus märgib täiendavalt üksnes seda, et märkide „+...+“ näol pole samuti tegemist allkirjaga tavatähenduses, vaid kujutisega, mis mingilgi moel ei väljenda kaebaja seadusliku esindaja Teet Raatsini käekirja eripära. Ei saa välistada, et kaebaja esindaja on soovinud kujutisega väljendada oma eesnime Teet, kuid sel juhul on nimekuju stiliseeritud nii 5
(6)3-10-2704 suures ulatuses, et see ei vasta enam allkirja tunnustele ning ei võimalda isiku identifitseerimist. Ka ID-kaardi koopia edastamine maksuhaldurile ei võimalda identifitseerimist. Nimetatud dokument laseb maksuhalduril tuvastada üksnes seda, et kaebaja seaduslik esindaja kasutab samuti kujundit „+..+“, kuid eeltoodud varasemas kohtuasjas toodud põhjendustest tulenevalt ei ole võimalik kontrollida, et identifitseerimist mittevõimaldava kujundi on vaidele kirjutanud just Teet Raatsin. ID-kaart võimaldab isikusamasust tuvastada üksnes koos isiku isikliku kohaleilmumisega. 9. Eeltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus esitatud apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu otsuse ning teeb asjas uue otsuse, millega jätab Rosneft Partners OÜ kaebuse rahuldamata. Menetluskulud jäävad kaebuse esitaja kanda. Kaire Pikamäe Viive Ligi Oliver Kask 6
(6)