3-11-2542/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Määruse tegemise aeg ja koht 22.11.2011 Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-11-2542 Haldusasi A. S’i kaebus Viru Vangla tegevuse (seoses isiklike asjade kaalumisega) õigusvastaseks tunnistamiseks. Menetlustoiming Eelmenetluses RESOLUTSIOON Tagastada kaebus. Määruse tõlge saata teadmiseks kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Kaebuse tagastamise kohta tehtud kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD 31.10.2011 saabus Tartu Halduskohtusse A. S’i 27.10.

1. a allkirjastatud kaebus. Kaebuse kohaselt toimus 20.10.2011 kaebaja asjade kaalumine. Esemete kaalumisel selgus, et isiklikke asju oli kokku 15 kg ja kohtudokumente oli 21 kg. Kaebaja ei usalda neid andmeid. Kaebaja väidab, et inspektor-kontaktisikule hakkas meeldima kaebaja sulejope ja kontaktisik sundis A. Si kirjutama avaldust jope ära andmiseks. Kaebaja leiab, et Viru Vangla ametniku käitumine on õigusvastane ning Viru Vangla saab kasu kinnipeetavate isiklike asjade arvelt. Kaebaja esitas taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Halduskohus on seisukohal, et kaebaja tuvastamiskaebus tuleb tagastada. 18.11.2011 esitas Viru Vangla vastuse kohtu päringule. Viru Vangla selgitas, et 20.10.2011 toimus P2 osakonna kambrites kinnipeetavate isiklike asjade kaalumine. Kuna kinnipeetav A. S’il oli lubatud 30-st kg-st rohkem isiklikke asju (38,85 kg), siis tehti kinnipeetavale suuliselt ettepanek asjade hävitamiseks või koju saatmiseks. Kinnipeetav A. S otsustas ise, et hävitab oma halli jope, millest võttis välja sooja voodri. Vastusele lisas vangla kõik toimingu juures viibinud ametnike õiendid (tl 11-12) ja kinnipeetava taotluse isikliku jope hävitamiseks (tl 13). HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seega on halduskohtusse pöördumise esmaseks eelduseks isiku subjektiivsete õiguste rikkumine. Sama lõike teise lause kohaselt võib kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Seega lähtub Eesti haldusprotsessiõigus üldjuhul subjektiivse õiguskaitse põhimõttest ning kaebeõigus on üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab ning, kui vaidlustatud haldusakt või toiming kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi tegelikult ei riku või kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla kaebuses märgitud põhjendatud huvi, puudub isikul kaebeõigus. Vastavalt HKMS § 11 lg 31 p-le 5 halduskohus tagastab kaebuse, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. HKMS § 11 lg 31 p 5 järgi saab kaebuse nimetatud alusel tagastada juhul, kui kaevatav haldusakt või toiming ei saa ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi ning juhul, kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu (vt.
2. novembri
3. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-64-11 (OÜ Sulevimägi määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu
4. mai
5. a määruse peale haldusasjas nr 3-11-560). Kaebust saab Riigikohtu praktika kohaselt pidada ilmselgelt perspektiivituks eelkõige siis, kui soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik (halduskolleegiumi
6. juuni
7. a määrus asjas nr 3-3-1-20-10, p-d 9 ja 10). Tulenevalt VSKE §-st 57 lg 3 ei või kinnipeetava enda juures olevate ja laos olevate asjade kaal kokku ületada 30 kg. VSKE § 62 lg 2 kohaselt, kui kinnipeetava asjade kaal ületab 30 kg, tehakse kinnipeetavale ettepanek saata piirkaalu ületav kogus asju lähedastele või muudele isikutele väljaspool vanglat. Kui kinnipeetav sellest keeldub, hävitatakse piirkogust ületavad asjad, arvestades võimaluse korral kinnipeetava soovi. Haldustoimiku materjalide järgi andis kaebaja A. S ise nõusoleku oma jope hävitamiseks, kuid enne seda võttis jopest välja sooja voodri. Viru Vangla arvestas kinnipeetava sooviga ning seetõttu pole Viru Vangla ametniku käitumine õigusvastane ning Viru Vangla ei saa kasu kinnipeetavate isiklike asjade arvelt. Halduskohtu arvates ei saa praegusel juhul olla kaebajal põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks ning tuvastamiskaebus on ilmselgelt perspektiivitu, kuna soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik. A. S’i tuvastamiskaebus Viru Vangla vastu kuulub tagastamisele HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel ning seetõttu jätab halduskohus kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks läbi vaatamata. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik