KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Määruse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2011.a. Tallinn Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-08-55535 Menetlustoiming Menetluse

§ 60

lg-st 1 kostja kanda, s.t kostja on juba kandnud sama nõude menetlusega seotud kulud. On ebaõiglane jätta menetluskulud käesolevas tsiviilasjas kostja kanda olukorras, kus sama nõue on lahendatud teises tsiviilasjas tehtud kohtulahendiga ja kostja on juba teises tsiviilasjas kandnud sama nõude menetlemisega seotud hageja menetluskulud. Olukorras, kus hageja algatab igaks juhuks uue menetluse sama nõude suhtes põhjusel, et ta ei ole kindel, kas tsiviilasjas nr. 2-041159 tema nõue rahuldatakse, ei ole õiglane panna hageja menetluskulude kandmise riski kostjale ja jätta hageja menetluskulud kostja kanda, kuna nõuet ei ole kohtuväliselt rahuldatud hageja poolt käesolevas tsiviilasjas hagi esitamise tõttu, kostja ei ole oma käitumisega tekitanud käesolevas tsiviilasjas hagi esitamise vajadust. 9.Kostja ei nõustu hageja õigusabikulude koosseisuga. Selliselt on Advokaadibüroo Glikman & Partnerid 31.10.2008 arve nr. TGP 000925 lisast nähtuvalt kostja vastusega hagile tutvunud eraldi kolm advokaati. Kostja leiab, et kolme advokaadi poolt vastusega tutvumine ja selle analüüsimine ei ole põhjendatud. Käesoleva tsiviilasjas raames esitatud hagi puhul oli tegemist tsiviilasjas nr. 2-04-1159 menetluses oleva üksikküsimusega. Hageja ei ole põhjendanud, milles seisnes käesoleva tsiviilasja keerukus sellisel tasemel, et see nõudis kolme lepingulise esindaja kasutamist hageja poolel. Samuti ei ole põhjendatud mitme lepingulise esindaja kaasamine hagist loobumise avalduse koostamiseks ja esitamiseks (Advokaadibüroo Glikman & Partnerid 31.08.2011 arve nr. TGP 001001). Kostja leiab, et hageja poolt kantud menetluskulud ei ole täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Juhul, kui kohus jätab hageja menetluskulud kostja kanda, tuleb hageja poolt taotletud menetluskulusid vähendada ning need välja mõista üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 10.Kostja leiab, et tal ei ole kohustustus hüvitada hageja menetluskulusid ja palub jätta kostja menetluskulud hageja kanda. 11.Kostja palub hagejalt välja mõista tsiviilasja nr. 2-08-55535 raames kantud õigusabikulud summas 425,01 eurot ja 1 852,61 eurot (mõlemad ilma käibemaksuta), millele lisandub viivis VÕS § 113 lg 1 alusel. Kostja kinnitab, et ta on käibemaksukohustuslane (EE100826184). III Kohtu põhjendused Hagist loobumise vastuvõtmine, menetluskulud 13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 3

§ 429

lg 1 tähenduses loobunud ning asjas ei esine

§ 429

lg 4 toodud loobumist välistavaid asjaolusid, tuleb loobumine vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada. 15.

§ 168

lg 2 sätestab üldpõhimõtte, mille kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega.

§ 168

lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 1741

lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. 16.Kohtule esitatud Tallinna Ringkonnakohtu 14.01.2011 otsusest tsiviilajas nr. 2-04-1159 nähtub, et selle otsusega mõisteti kostjalt hagejale välja võlg 7 637 223,60 eurot ja viivis 6 878 598,64 eurot ja menetluskulude katteks 562 354,31 eurot. Otsuse järgi loeti rahuldatud nõudest raudtee infrastruktuuri kasutustasu perioodi 06.12.2004-28.05.2005 eest summas 5 140 560,09 eurot ja viivis 4 381 935,73 eurot, so kokku 9 522 496,42 eurot hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitiseks. Viidatud kohtuotsus jõustus 23.05.2011. Sama otsuse p 6 nähtub, et AS ER(kirjeldav osa tõendab eelduslikult menetlusosalise avaldusi

§ 457

lg 3 järgi) palus juhuks, kui kohus leiab, et hageja nõuet on võimalik rahuldada vaid lepingulisel alusel kuni 05.12.2004 (st enne 06.12.2004-28.05.2005) ja hagi tagamisega tekitatud kahju ei ole võimalik selles menetluses (so nr. 2-04-1159) välja mõista, siis tuleks jätta tasunõue perioodi eest 06.12.2004-28.05.2005 läbi vaatamata, sest siis saab hageja seda nõuda hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude raames teises menetluses. Seega saab järeldada, et hageja nõudis viidatud perioodi eest tasu lepingulisel alusel ja alternatiivselt hagi tagamise kahjuna. 17.Viidatud Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr. 2-04-1159 on täidetud. AS S kandis 14.07.2011 hageja tütarettevõttele üle 4 653 600 eurot, 19.07.2011 kandis täituri arvele üle 5 132 692,06 eurot ja täitur kandis sellel samal päeval üle hageja tütarühingule. AS Swedbank tasus 08.06.2011 hageja tütarettevõttele 5 291 884,50 eurot garantiikohustuse raames. Seega on täidetud ka hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamise nõue. Samas ei nõustu kohus hagejaga, et kostja oleks hageja nõude rahuldanud käesoleva asja raames. Nimelt tuvastas Ringkonnakohus sisuliselt hageja teise alternatiivse nõude aluse, lahendas selle otsusega, kostja täitis otsuse ning asjaolu, et viidatud Ringkonnakohtu otsustuse täitmisega langes ära hageja huvi käesoleva tsiviilasja sisulise lahendamise vastu, ei ole kohtu arvates nõude rahuldamine sama asja raames

§ 1684. lõike lause viimase osa ja 5.

lõike järgi. Asjaolu, et hageja pidi esitama seoses AS S poolt hagist loobumisega asjas nr. 2-04-1159 (vt määrus 27.04.2008, t lk 34) hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude käesolevas tsiviilasjas (

§ 391lg 2), on hageja risk.

Õige on hageja seisukoht ja viide maakohtu 05.01.2009 menetluse peatamise määruse nr 2-08-55535 põhjenduste III osale, küll aga ei tähenda märgitud põhjendus seda, et hagi esitamise õiguse enda realiseerimisega seotud kulud jäävad alati vastaspoole kanda. Eelduslikult jäävad

§ 168

lg 2 kohaselt menetluse lõpetamise korral kulud hageja kanda ning seega on reeglina menetluse lõpetamise korral kulude kandmise risk just hagejal. Kuna AS ER õigused hagi tagamisega tekitatud kahju osas said tegelikult kaitstud tsiviilajas nr. 2-04-1159 tehtud lahendiga ja kuna Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga ei muudetud maakohtu 01.02.2010 otsust nr. 2-04-1159 osas, millega jäid AS ER menetluskulud AS S kanda, siis selle lahendi raames pidi saama kaitstud ka AS ER menetluskulude hüvitamise õigus. 4

§ 168

lg 4 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui ta loobub hagist, va siis kui kostja on pärast hagi esitamist nõude rahuldanud. Kuna käesoleval juhul tuvastas kohus, et kostja ei ole nõuet rahuldanud käesoleva tsiviilasja raames, siis jäävad kostja menetluskulud hageja kanda

§ 1682. lõike ja 4.

lõike lause I poole järgi. 20.Hagi esitati kohtule 23.08.2008, kohus võttis hagi menetlusse 02.09.2008, toimetas kostjale kätte 08.09.2008 (vt t lk 61). Kostja esitas hagile vastuse kohtule 09.10.

2. Õigusabile kulutatud aeg on tollase ärinimega Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl ja Borenius OÜ arvete ja aruannete kohaselt järgmine: - arve 282535 lisale: 11.09.2008 hagi analüüs 00.25, 30.09.2008 hagi analüüs ja vastuse 3.00, kokku 3.25, - arve 282821 lisale: 06.10.08 hagile vastuse koostamine 4.00, 07.10.2008 hagile vastuse täiendamine 00.50, 08.10.2008 hagile vastamine, suhtlus, telefoniside 1.50 ühikut, kokku 6.40 (6h 40 min). Seega on seega tollase ärinimega Advokaadibürool Luiga Mody Hääl ja Borenius OÜ kulunud hagile vastamiseks koos analüüsiga 10 h ja 5 min (3.25+6.40). - arve 290169 lisale: 27.01.2009 peatamise määruse analüüs 1.00, - arve 292546 lisale 01.10.09 kohtumääruse analüüs 00.
4. Õigusabile kulutatud aeg on tollase ärinimega Advokaadibüroo Paul Varul AS-l arvete ja aruannete kohaselt järgmine: - arve 81626 kuluaruanne: 07.10.2008 hagimaterjalide analüüs, vastuse koostamine 3,10 h, - arve 90440 kuluaruanne: 03.03.2009 0,10 h e-kirjavahetus M. Häälega, 17.02.2009 0,30 h vastuväite esitamine kohtu tegevusele. Seega kulus kokku aega Advokaadibürool Paul Varul AS 3 h ja 50 min. 23.Hageja leidis, et kohtumääruse analüüs arve 292546 järgi ei ole põhjendatud ja tasu selle eest ei ole õigustatud, küll aga nähtub taotluse allmärkusest nr 1, et selle arve 292545 lisa p 4 eest tasu ei nõuta. Seega ei ole õige hageja väide nagu nõuaks kostja tasu arve 292545 lisa p 4 märgitud kohtumäärusega seonduvalt. Lisaks leidis hageja, et põhjendatud ei ole tasu arve 292546 lisa kohaselt 01.10.2009 kohtumääruse analüüsile, kuivõrd kohus tegi asjas kaks määrust ning lisaks oli menetlus 05.01.2009 -29.08.2011 peatatud, millisel ajal ei saanud kohus toiminguid teha; samuti ei ole põhjendatud kostja taotlus hüvitada õigusabikulud seoses vastuväitega kohtu tegevusele. Veel leidis hageja, et kostja nõuab kulusid mõlema advokaadi tasu (kulud mis tasutud AB-le Paul Varul) eest, mis ei ole põhjendatud. 24.Kohus leiab, et hagile vastuse koostamisega seotud kulud nagu analüüs, vastuse koostamine, täiendamine ja selle esitamine kohtule eelmärgitud 10 h ja 5 min ulatuses, mida on teinud tollase ärinimega Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl ja Borenius OÜ, on põhjendatud ja

§ 175

lg 1 ja 2 mõttes piisav, sõltumata menetluses osalenud lepinguliste esindajate arvust. Märgitud ulatuses on tasu seega kokku käibemaksuta 19 137,50 krooni e. 1223,16 eurot. 25.Lisaks on kostja kulud arve 290169 lisa järgi (27.01.2009 peatamise määruse analüüs) kohtu arvates põhjendatud aeg, kuivõrd kohus sellise peatamise määruse tegi ning kostjal oli 5

§ 168

lg 2, 4 lause I poole alusel hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskuluna lepingulise esindaja tasu 1285,47 eurot käibemaksuta. Kooskõlas

§ 177

lg 2 mõistab kohus hagejalt kostja taotluse alusel välja menetluskulude tasumisega viivitamise korral viivise menetluskuludelt 1285,47 eurot alates lahendi jõusutmisest VÕS §113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni menetluskulude hüvitamiseni. 27.Kuivõrd hageja loobus hagist, tuleb talle tagastada

§ 150lg 2 p 2 alusel pool menetluses tasutud lõivust.

Hageja maksis lõivu 25.08.2009 m/k 50277 750 000 krooni kontole 221023778606, viitenumber 2900072123, selgitus hagiavalduse esitamine AS S vastu. Seega tuleb talle tagastada talle lõiv 23 966,87 eurot. Vastuväite lahendamine 28.

§ 333

lg 1 alusel võib menetlusosalisena esitada vastuväite kohtu tegevusele menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Kohus võttis asja menetlusse 02.09.2008, peatas menetluse 05.01.2009. Kostja esitas pärast 17.02.2009 vastuväite menetluse peatamise kohta. Kostja määruskaebust ei esitanud. Kostja leidis vastuväites, et menetlust ei saanud peatada, kuna asja ei saanud menetlusse võtta ja hagi tulnuks hoopis jätta läbi vaatamata. Kohus vastuväidet ei saanud menetluse peatamise ajal lahendada (

§ 358lg 1, 2).

Käesolevaga leiab kohus, et kostja vastuväide tuleb jätta rahuldamata, kuna kohus on lahendanud menetluse peatamise kirjaliku määrusega (

§ 360lg 1, 464 lg 2 II lause) ega ole selles osa menetlust rikkunud.

Peatamise aluste kontrollimine saab aga toimuda määruskaebusmenetluses, kuid kostja ei ole määruskaebust maakohtule menetluse peatamise määruse peale esitanud. 29.Seega jääb kostja 17.02.2009 esitatud vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata. Mai Grauberg Kohtunik 6