3-11-1322/28

(8)3-11-1322 Tartu Halduskohtu 29.06.2011 määrusega nr 3-11-1322 tagastati V. T´i kaebus osaliselt Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes osas HKMS § 11 lg 31 alusel. Määrus jõustus 19.07.2011. Kaebusest nähtuvalt ei saanud kaebaja 24.04.2011 arsti poolt määratud ravimit, kuna vangla korrapidaja Mare Pihlak keeldus neid kaebajale andmast ning rääkis häbematusi. Nimelt väljastas 23.04.2011 hommikul vanglaametnik Mare Pihlak kaebajale retroviirustabletid ja kõrgvererõhu tabletid ning ütles kaebajale käskival toonil, et ta manustaks kõik tabletid korraga. Kaebaja selgitab, et HIV infektsiooni rohtu võtab ta vastavalt nakkusarsti poolt määratud aegadel, aga vererõhu tabletti võtab ta tavaliselt koheselt pärast nende kätte saamist. Kaebaja sai korrapidajalt talle määratud tabletid ja palus ka vett, kuid korrapidaja talle vett ei andnud. Korrapidaja Mare Pihlak soovitas kaebajal tabletid alla neelata ja ähvardas, et kui kaebaja seda ei tee, siis ta tablette rohkem ei saa. Kaebaja selgituse kohaselt järgmisel hommikul 24.04.2011 ei antud talle kõrgvererõhu tablette, mida ta igapäevaselt manustab. Kaebaja leiab, et kõrgvererõhu tablette ei saanud ta vanglaametnik Mare Pihlak´u süül, kes ilma igasuguse põhjenduseta katkestas kaebaja ravi. vastasel juhul ta võetakse ravilt maha. Kuna kaebaja ei saanud määratud ravimit, tõusis tal vererõhk. Tallinna Vangla reglemendi kohaselt on vanglaametnikul õigus kinnipeetavat või uurimise all olevat isikut ravilt maha võtta, kui ta keeldub ravimit võtmast. Kaebaja väitel ei keeldunud ta rohtu võtmast, vaid vajas ainult vett, sest ta pidi võtma korraga 5 tabletti ( kolm suurt ja üks väike tablett) kuivalt, kuid ta ei ole seda puhtfüüsiliselt võimeline tegema. Vanglaametnik nägi, et ta jõi koos veega oma tabletid ära. 24.04.2011 hommikul ei antud kaebajale tema ravimit ja pealegi rääkis vangalaametnik Mare Pihlak häbematusi ja käitus ebakorrektselt, kuigi kaebaja väitel ta Mare Pihlak´uga ei rääkinud. Täpsustavalt kaebaja märgib, et vanglaametnik Mare Pihlak võttis ta ravilt maha ning vererõhutablette talle ei antud. 24.04.2011 pöördus kaebaja arsti poole seose kõrge vererõhuga. Kaebaja palub tunnistada vanglaametnik Mare Pihlak´u tegevus õigusvastaseks. Seega on kaebaja taotluseks Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine. Kaebaja põhjendatud huvi on tulevikus kahju hüvitamise taotluse esitamine. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vanglateenistuse ametniku M.Pihlak´u (Pihlak) 23.04.2011 poolt koostatud ettekandest nr 864 nähtub, et kinni peetav V.T ei allunud vanglateenistuse ametniku korraldusele manustada ravimid ametniku nähes. Ettekandest nähtub, et isikuga on 05.05.2011 läbi viidud vestlus, mille raames on isikule selgitatud kohustust järgida kehtivat korda ning alluda ametnike poolt antud korraldustele. 25.04.2011 registreeriti Tallinna Vanglas V.T´i võõrkeelne vaie (tõlge laekus 03.05.2011), milles kinni peetav isik märgib, et 24.04.2011 jäi ta vanglateenistuse ametniku tegevuse tõttu ilma arsti poolt määratud ravimist. Kaebaja selgitab, et vanglateenistuse ametnik M.Pihlak andis talle korralduse manustada tabletid koheselt, andmata seejuures võimalust juua vett peale. Väidetavalt ähvardas vanglateenistuse ametnik kinni peetavat isikut ravilt ilma jätta, kui viimane korraldust ei täida. Kaebaja taotleb vaidega probleemi lahendamist ning selgituste 2

(8)3-11-1322 saamist. 11.05.2011 vastuskirjaga nr 1-13/17887-3 andis vangla kaebajale vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kaebajale selgitati, et vaidest peab esmalt nähtuma, millist haldusakti või toimingut isik vaidlustab. Samuti peab olema märgitud haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-s 72 sätestatud taotlus, mis võimaldab ka vaidemenetlust läbi viia. Vaie on küll esitatud vaide blanketil, mis aga oma sisu poolest vaidele ei vasta. Pöördumise sisust lähtuvalt soovib isik vanglalt saada selgitusi, mistõttu on tegemist selgitustaotlusega. Kaebajal tuli selgitada, millist toimingut ta vaidlustab (HMS § 71) ning mida vaidlustamisega taotleb (HMS § 72). Ühtlasi juhtis vangla tähelepanu asjaolule, et kui isiku eesmärgiks on toimingu õigusvastasuse tuvastamine, siis seda eraldiseisva nõudena vaidemenetluses lahendada ei ole võimalik, kuna selle tuvastamise pädevus kuulub vaid halduskohtule. 26.05.2010 esitas V.T võõrkeelse vaide täpsustuse (tõlge laekus 08.06.2011), milles märgib, et soovib kaebuse menetlusse võtmist. Ühtlasi taotleb isik kahju hüvitamist seoses tervise kahjustamisega. 14.06.2011 vastuskirjaga nr 1-13/17887-7 andis vangla kaebajale teistkordse puuduste kõrvaldamise tähtaja ning selgitas, et kuna vaide täpsustuses on isik esitanud uusi andmed, siis on jätkuvalt vajalik tuvastada tegelik olukord. Vangla selgitas, et kahju hüvitamise nõude esitamine vaidemenetluses ei ole võimalik. Kaebajal paluti puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja jooksul vanglat teavitada, kas tema eesmärgiks on kahju hüvitamise nõude esitamine, toimingu õigusvastasuse tuvastamine või mõni muu taotlus. Tartu Halduskohtu 29.06.2011 määrusega võeti V.T kaebus (Tallinna Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks) menetlusse. Kaebus tagastati kahju hüvitamise nõude osas kohustusliku eelmenetluse läbimata jätmise tõttu. Kaebaja märgib oma kaebuses kohtule, et 24.04.2011 ei saanud ta arsti poolt määratud ravimeid, kuna vangla korrapidaja (lugeda õigeks ametikohaks järelevalveosakonna valvur) M.Pihlak keeldus neid kaebajale andmast ning rääkis häbematusi. Väidetavalt oli 23.04.2011 hommikul (ravimite jagamise ajal) korrapidajaks vanglateenistuse ametnik M.Pihlak. Kaebaja sai ametnikult temale määratud tabletid ja palus ka vett, kuid ametnik ei lubanud seda. Väidetavalt soovitas vanglateenistuse ametnik võtta kaebajal vastu tabletid koheselt ning märkis, et kui viimane seda ei tee, siis enam ta neid tablette ei saa. Järgmisel päeval, s.o 24.04.2011 ei saanud kaebaja ametnikult temale arsti poolt määratud ravimit (vererõhu vastu). Kuna kaebaja ei saanud määratud ravimit, tõusis tal vererõhk ning ta vajas meditsiinilist abi. Väidetavalt rääkis ametnik kaebajaga ebaviisakalt. Tallinna Vangla ei nõustu kaebaja seisukohtadega ning vaidleb neile vastu. Esmalt peab vangla vajalikuks selgitada ravimite jagamise korda. Tallinna Vangla kodukorra punkti 9.6 kohaselt jagatakse igapäevaselt ravimeid arsti otsuse alusel vanglaametnike poolt. Punkti 9.8 kohaselt fikseeritakse tervishoiuteenusest keeldumine kinni peetava isiku tervisekaardis ja kinni peetav isik kinnitab keeldumist oma allkirjaga. Vastavalt Tallinna Vangla direktori 27.08.2010 kinnitatud ravimite tellimise, käitlemise ja väljastamise korra punktile 4.3 (koopia vastavast dokumendist on edastatud vaid kohtule, kuna tegemist on juurdepääsupiirangut omava asutusesisese dokumendiga) jagab õe poolt valmis pandud ravimeid igapäevaselt kinni peetavale isikule valvur, veendudes, et ravim valvuri juuresolekul koheselt manustatakse. Punkti 4.4 kohaselt peab valvur olema veendunud, et kinni peetav isik on talle määratud ravimi manustanud koheselt. Kinni peetavalt isikult tuleb nõuda manustamiseks vajaliku joogi olemasolu, et tagada ravimi kohene manustamine (allaneelamine). Punkti 4.5 kohaselt, kui kinni peetav isik ei manusta talle arsti poolt määratud ravimit või keeldub tegema seda punktides 4.3-4.4 kirjeldatud viisil, 3

(8)3-11-1322 teeb valvur selle kohta vastavasisulise ettekande ning informeerib sellest koheselt elektronkirja teel ka meditsiiniosakonna juhatajat. Hilisemaks manustamiseks kinni peetavale isikule ravimeid ei anta, samuti ei anta ravimeid kolmandatele isikutele. Punkti 4.6 kohaselt, kui kinni peetav isik keeldub talle arsti poolt väljastatud ravimit/ravimeid manustamast, siis on kinni peetav isik kohustatud seda kinnitama oma tervisekaardis või valgel paberil oma nime, allkirja ja kuupäevaga. Kui kinni peetav isik keeldub ravimi/ravimite manustamisest keeldumise kohta allkirja andmisest, siis fikseerib nii ravimi/ravimite manustamisest kui allkirja andmisest keeldumise tunnistajate juuresolekul kirjalikult meditsiiniõde. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et kaebajale oli tervishoiutöötaja poolt määratud kõrgvererõhu vastane ravim ning et vanglateenistuse ametnik M.Pihlak seda jagas. Samuti puudub vaidlus selles, et vanglateenistuse ametnik andis kaebajale korralduse ravimid koheselt manustada. Käesoleva vastuse koostamise raames on pöördutud meditsiiniosakonna juhataja poole, kes on tutvunud kaebaja isikliku tervisekaardiga (väljavõte perioodist 08.01.2010 -15.06.2011). Tervisekaardist nähtub, et kaebajale on 15.06.2010 määratud ravimi Atacand (16 mg) manustamine. Kaebaja ravimikaardilt nähtub märge, et vastavat ravimit väljastatakse kaebajale pidevalt. 07.04.2011 on ravimikaardi nimekirja värskendatud. Vaidlus seisneb selles, kas 23.04.2011 antud korraldus ravimi koheseks manustamiseks ning 24.04.2011 vanglateenistuse ametniku tegevus (ravimist ilmajätmine) oli õigusvastane. Vangla peab vajalikuks juhtida tähelepanu vangistusseaduse § 67 p-le 1, millest tulenevalt lasub kinni peetaval isikul kohustus täita vanglateenistuse ametniku poolt antud korraldusi. Seega, kui ametnik andis kaebajale korralduse manustada ravimid koheselt ametniku juuresolekul, siis oli kaebajal kohustus seda teha. Selliste korralduste andmise eesmärgiks on vältida olukordi, kus kinni peetav isik saab ametniku käest ravimid ning lahkub nendega ametniku vahetust lähedusest nt põhjendusega, et tal on vajalik võtta ravimid koos joogiga. Kinni peetava isiku sellise tegevusega kaob järelevalve vangla poolt väljastatud ravimite üle, st kas neid manustab selleks ettenähtud isik ning kas neid manustatakse selleks ettenähtud koguses (vältida ravimite kogumist). Kaebaja enese selgitustest vanglale nähtub (25.04.2011 vaie), et kaebaja sai ravimid kätte, peale mida soovis isik minna joogi järele. Kaebaja viibib kinnipidamisasutuses kuuendat korda, mistõttu on isik väga hästi teadlik kohustusest tarbida ravimeid nende kohesel väljastamisel ja seda ametniku nähes, st et isik peab ravimite järgi saabuma koos selleks vajaliku joogiga. Kuna kaebaja ei manustanud talle 23.04.2011 väljastatud ravimeid vanglateenistuse ametniku juuresolekul, vaid soovis kehtivat korda rikkudes minna joogi järele, siis koostati isiku kohta ka ettekanne nr 864. Eeltoodu on tõendatud ka kaebaja enda selgitustega, kuna kaebaja väidab, et soovis minna joogi järele pärast seda kui oli saanud ravimeid. Vangla ei nõustu kaebaja väitega, et 24.04.2011 ei väljastatud talle kõrgvererõhu vastast ravimit. Kaebaja tervisekaardist ei nähtu, et kaebajale määratud ravimi väljastamine oleks katkestatud või et kaebaja ise oleks keeldunud ravimi kasutamisest. Ravi katkestamise kohta teeb otsuse ning ka sellekohase sissekande isiku tervisekaarti tervishoiutöötaja, mitte aga vanglateenistuse ametnik (nagu väidab kaebaja). Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu ja alusetu kaebaja väide, nagu oleks vanglateenistuse ametnik jätnud ta ilma arsti poolt määratud ravimitest. Asjaolu, et kaebajal mõõdeti 24.04.2011 vererõhku, ei tõenda, et isik määratud ravimit ei saanud. Nimetatud tegevuse näol on tegemist meditsiinilise protseduuriga, millega 4

(8)3-11-1322 tervishoiuteenuse osutaja teostab isikute tervise üle kontrolli. Kaebajal on mõõdetud vererõhku ka 07.04.2011, millest ei saa automaatselt järeldada, et kaebaja ei saanud ka sellel päeval vajalikku ravimit. Samuti ei nähtu, et kaebaja oleks 24.04.2011 tervishoiutöötajale maininud, et tema pidev ravi on katkestatud ning et sellel päeval ta tabletti ei saanud. Sellist käitumist võiks eeldada, kui kaebajal esinesid kaebuses märgitud tervisekaebused, seda enam, et vastav protseduur (vererõhu mõõtmine) teostati kell 14.30, st pärast hommikust ravimite väljastamist (millest väidetavalt jäi kaebaja ilma). Kaebaja väidete alusetust tõendab vangla arvates ka kaebaja tervisekaarti 10.05.2011 tehtud kanne, millest nähtub, et Viru Vangla arsti vastuvõtul on kaebaja kinnitanud, et on pidevalt tarvitanud tablette Atacand. Kaebaja ei maini, et ravi oleks katkestatud. Eeltoodust tulenevalt peab vangla vajalikuks kokkuvõtvalt märkida, et vangla tegevus ravimite kätteandmisel ei ole olnud õigusvastane. 23.04.2011 andis vanglateenistuse ametnik kaebajale korralduse manustada väljastatud ravimid ametniku nähes. Kui kinni peetav isik soovib minna joogi järele, tuleb tal tagastada talle väljastatud ravimid, tuua vett ning manustada ravimid vanglateenistuse juureolekul. Samas on kinni peetavatele isikutele selgitatud, et kui isikule väljastatakse ravimid, siis peab ta tulema nende järele juba koos joogiga vältimaks põhjendamatut ajakulu. Ühtlasi peab kinni peetaval isikul vajalik jook olema endal, mille väljastamise eeldamine vanglateenistuse ametniku poolt on põhjendamatu. Kuna vanglateenistuse ametnik ei tee kinni peetava isiku ravi osas otsuseid (sh ravi katkestamine), on põhjendamatu kaebaja väide selle kohta, et vanglateenistuse ametnik võttis ta ravilt maha. Kaebaja tervisekaardist ei nähtu tema raviprotseduuris muudatusi, mistõttu väljastati isikule 24.04.2011 talle arsti poolt määratud ravimid selleks ettenähtud ajal ja koguses. Mis puudutab kaebaja väidet vanglateenistuse ametniku ebaviisaka käitumise kohta, siis nimetatud asjaolu ei ole vangla tuvastanud. Vanglateenistuse ametnik M.Pihlak on suulise vestluse käigus vanglale kinnitanud, et on teadlik kohasest suhtlemisviisist ning ei ole oma suhtlemisel kinni peetavate isikutega olnud ebaviisakas. Vanglal puudub alus kahelda vanglateenistuse ametniku poolt väidetus, ka ei ole kaebaja esitanud andmeid, mis seaksid need kahtluse alla. Kaebaja ei ole märkinud, milles väljendus ametniku väidetav ebaviisakas suhtlemine. Asjaolu, et kaebajale ei meeldinud vanglateenistuse ametniku poolt antud seaduslik korraldus ning sellele allumata jätmise tagajärjed, ei anna alust väita, et vanglateenistuse ametnik väljendas end ebaviisakalt. Lähtudes eeltoodust palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS V. T esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 24.04.2011 tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks (kaebaja jäi vanglaametniku tegevuse tõttu ilma ravimiteta) ja kaebajale põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Tartu Halduskohtu 29.06.2011 määrusega võeti menetlusse V.T’i kaebus Tallinna Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks ja kaebus tagastati osaliselt kahju hüvitamise nõude osas kohustusliku eelmenetluse läbimata jätmise tõttu. Kaebaja märgib oma kaebuses, et 24.04.2011 ei saanud ta arsti poolt määratud ravimeid, kuna vangla järelevalveosakonna valvur M.Pihlak keeldus neid kaebajale andmast ning rääkis talle 5

(8)3-11-1322 häbematusi. Väidetavalt oli 23.04.2011 hommikul ravimite jagamise ajal korrapidajaks vanglateenistuse ametnik M.Pihlak. Kaebaja sai ametnikult temale määratud tabletid ja palus ka vett, kuid ametnik ei lubanud seda. Väidetavalt soovitas vanglateenistuse ametnik võtta kaebajal tabletid vastu koheselt ning ta märkis, et kui viimane seda ei tee, siis enam ta neid tablette ei saa. Järgmisel päeval, s.o 24.04.2011 ei saanud kaebaja ametnikult talle arsti poolt määratud vererõhu ravimit, mille tõttu tõusis tal vererõhk ning ta vajas meditsiinilist abi. Väidetavalt rääkis ametnik kaebajaga ebaviisakalt. Tallinna Vangla kodukorra punkti 9.6 kohaselt jagatakse kinnipeetavatele igapäevaselt ravimeid arsti otsuse alusel vanglaametnike poolt. Punkti 9.8 kohaselt fikseeritakse tervishoiuteenusest keeldumine kinni peetava isiku tervisekaardis ja kinni peetav isik kinnitab keeldumist allkirjaga. Vastavalt Tallinna Vangla direktori poolt 27.08.2010 kinnitatud ravimite tellimise, käitlemise ja väljastamise korra punktile 4.3 jagab õe poolt valmis pandud ravimeid igapäevaselt kinni peetavale isikule valvur, veendudes, et ravim valvuri juuresolekul koheselt manustatakse. Punkti 4.4 kohaselt peab valvur olema veendunud, et kinni peetav isik on talle määratud ravimi manustanud koheselt ja kinni peetavalt isikult tuleb nõuda manustamiseks vajaliku joogi olemasolu, et tagada ravimi kohene manustamine (allaneelamine). Punkti 4.5 kohaselt kui kinni peetav isik ei manusta talle arsti poolt määratud ravimit või keeldub tegema seda punktides 4.3 - 4.4 kirjeldatud viisil, siis teeb valvur selle kohta vastavasisulise ettekande ning informeerib sellest koheselt elektronkirja teel ka meditsiiniosakonna juhatajat. Hilisemaks manustamiseks kinni peetavale isikule ravimeid ei anta, samuti ei anta ravimeid kolmandatele isikutele. Punkti 4.6 kohaselt, kui kinni peetav isik keeldub talle arsti poolt väljastatud ravimit/ravimeid manustamast, siis on kinni peetav isik kohustatud seda kinnitama oma tervisekaardis või valgel paberil oma nime, allkirja ja kuupäevaga. Kui kinni peetav isik keeldub ravimi/ravimite manustamisest keeldumise kohta allkirja andmisest, siis fikseerib nii ravimi/ravimite manustamisest kui allkirja andmisest keeldumise tunnistajate juuresolekul kirjalikult meditsiiniõde. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et kaebajale oli tervishoiutöötaja poolt määratud kõrgvererõhu vastane ravim ning et vanglateenistuse ametnik M.Pihlak seda jagas. Samuti puudub vaidlus selles, et vanglateenistuse ametnik andis kaebajale korralduse ravimid koheselt manustada. Vastustaja vastusest kaebusele nähtub, et vangla on pöördunud teabe saamiseks meditsiiniosakonna juhataja poole, kes on tutvunud kaebaja isikliku tervisekaardiga (väljavõte perioodist 08.01.2010 -15.06.2011). Tervisekaardist nähtub, et kaebajale on 15.06.2010 määratud ravimi Atacand (16 mg) manustamine. Kaebaja ravimikaardilt nähtub, et vastavat ravimit väljastatakse kaebajale pidevalt. 07.04.2011 on ravimikaardi nimekirja värskendatud. Vaidlus seisneb selles, kas 23.04.2011 antud korraldus ravimi koheseks manustamiseks ning 24.04.2011 vanglateenistuse ametniku tegevus (ravimist ilmajätmine) oldi õigusvastane. Vangistusseaduse § 67 p-st 1 nähtuvalt lasub kinni peetaval isikul kohustus täita vanglateenistuse ametniku poolt antud korraldusi. Seega, kui ametnik andis kaebajale korralduse manustada ravimid koheselt ja ametnikule nähtavalt, lasus kaebajal selleks ka kohustus. Selliste korralduste andmise eesmärgiks on vältida olukordi, kus kinni peetav isik saab ametniku käest ravimid ning lahkub nendega ametniku vahetust lähedusest nt põhjendusega, et tal on vajalik võtta ravimid koos joogiga. Kinni peetava isiku sellise tegevusega kaob väljastatud ravimite üle pidev järelevalve, st kas neid manustab selleks 6

(8)3-11-1322 ettenähtud isik ning kas neid manustatakse selleks ettenähtud koguses (vältida ravimite kogumist). Kaebaja selgitustest vanglale nähtub (25.04.2011 vaie), et pärast ravimite kättesaamist soovis kaebaja minna joogi järele. Kaebaja viibib kinnipidamisasutuses kuuendat korda, mistõttu peab isik olema teadlik kohustusest tarbida ravimeid nende kohesel väljastamisel ja seda ametniku nähes, st et isik peab ravimite järgi tulema koos selleks vajaliku joogiga. Kuna kaebaja ei manustanud talle 23.04.2011 väljastatud ravimeid vanglateenistuse ametniku juuresolekul, vaid soovis kehtivat korda rikkudes minna joogi järele, siis koostati isiku kohta ka ettekanne nr 864 (t.lk.35). Eeltoodu on tõendatud ka kaebaja enda selgitustega, kuna kaebaja väidab, et soovis minna joogi järele pärast seda, kui oli saanud ravimeid. Ei saa nõustuda kaebaja väitega, et 24.04.2011 ei väljastatud talle kõrgvererõhu vastast ravimit. Kaebaja tervisekaardist ei nähtu, et vangla poolt oleks katkestatud kaebajale määratud ravimi väljastamine või et kaebaja ise oleks keeldunud ravimi kasutamisest. Ravi katkestamise kohta teeb otsuse ning ka sellekohase sissekande isiku tervisekaarti tervishoiutöötaja, mitte aga vanglateenistuse ametnik, nagu väidab kaebaja. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu ja alusetu kaebaja väide, nagu oleks vanglateenistuse ametnik jätnud ta ilma arsti poolt määratud ravimitest. Asjaolu, et kaebajal mõõdeti 24.04.2011 vererõhku ei tõenda, et isik määratud ravimit ei saanud. Nimetatud tegevuse näol on tegemist meditsiinilise protseduuriga, millega tervishoiuteenuse osutaja teostab isikute tervise üle kontrolli. Kaebajal on mõõdetud vererõhku ka 07.04.2011, millest ei saa automaatselt järeldada, et kaebaja ei saanud ka sellel päeval vajalikku ravimit. Samuti ei nähtu, et kaebaja oleks 24.04.2011 tervishoiutöötajale maininud, et tema pidev ravi on katkestatud ning et sellel päeval ta tabletti ei saanud. Sellist käitumist võiks eeldada, kui kaebajal esinesid kaebuses märgitud tervisekaebused, seda enam, et vastav protseduur (vererõhu mõõtmine) teostati kell 14.30, st pärast hommikust ravimite väljastamist (millest väidetavalt jäi kaebaja ilma). Kaebaja väidete alusetust tõendab vangla arvates ka kaebaja tervisekaarti 10.05.2011 tehtud kanne, millest nähtub, et Viru Vangla arsti vastuvõtul on kaebaja kinnitanud, et on pidevalt tarvitanud tablette Atacand. Kaebaja ei maini, et ravi oleks katkestatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vangla tegevus ravimite kätteandmisel ei ole olnud õigusvastane. 23.04.2011 andis vanglateenistuse ametnik kaebajale korralduse manustada väljastatud ravimid ametniku nähes. Kui kinni peetav isik soovib minna joogi järele, tuleb tal tagastada talle väljastatud ravimid, tuua vett ning manustada ravimid vanglateenistuse juureolekul. Samas on kinni peetavatele isikutele selgitatud, et kui isikule väljastatakse ravimid, siis peab ta tulema nende järele juba koos joogiga vältimaks põhjendamatut ajakulu. Seega peab kinni peetaval isikul vajalik jook olema endal, mille väljastamise eeldamine vanglateenistuse ametniku poolt on põhjendamatu. Kuna vanglateenistuse ametnik ei tee kinni peetava isiku ravi osas otsuseid (sh ravi katkestamine), on põhjendamatu kaebaja väide selle kohta, et vanglateenistuse ametnik katkestas tema ravi. Kaebaja tervisekaardist ei nähtu muudatusi, mistõttu väljastati isikule 24.04.2011 temale arsti poolt määratud ravimid selleks ettenähtud ajal ja koguses. Mis puudutab kaebaja väidet vanglateenistuse ametniku ebaviisaka käitumise kohta, siis nimetatud asjaolu ei ole vangla tuvastanud. Vanglateenistuse ametnik M.Pihlak on suulise vestluse käigus vanglale kinnitanud, et on teadlik kohasest suhtlemisviisist ning ei ole oma suhtlemisel kinni peetavate isikutega olnud ebaviisakas. Vanglal puudub alus kahelda 7

(8)3-11-1322 vanglateenistuse ametniku poolt öeldus, ka ei ole kaebaja esitanud andmeid, mis seaksid vangalaametniku ütlused kahtluse alla. Kaebaja ei ole märkinud, milles väljendus ametniku väidetav ebaviisakas suhtlemine. Asjaolu, et kaebajale ei meeldinud vanglateenistuse ametniku seaduslik korraldus manustada ravimid koheselt, ei anna alust väita, et vanglateenistuse ametnik väljendas end ebaviisakalt. Mare Krull kohtunik 8