← Eesti

3-11-282/24

3-11-282 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht 31.10.2011, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-11-282 Haldusasi S. F´i kaebus Viru Vanglalt varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes (seoses dressipluusi hävitamisega ja arsti vastuvõtule mittelubamisega) Menetlusosalised kaebuse esitaja: S. F, vastustaja: Viru Vangla Menetlusvorm kirjalik menetlus RESOLUTSIOON jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks päevaks on 31.11.2011 Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. 18.10.2010 saabus S. F Viru Vanglasse. Vanglasse saabumisel teostasid vanglaametnikud S. F´i läbiotsimise ning ühtlasi koostati kaebajal kaasas olevate isiklike asjade nimekirja. Osa asju võeti kaebajalt ära, osa anti kambrisse kasutamiseks. Mõne aja pärast taotles kaebaja väidetavalt temalt äravõetud dressipluusi väljaandmist, kuid talle teatati, et dressipluusi vangla laos ei ole. 27.12.2010 esitas S. F Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles soovis seoses dressipluusi hävitamisega tekitatud varalise kahju hüvitamist summas 900 krooni ehk 57.52 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamist summas 3 000 krooni ehk 191.73 eurot seoses meditsiinilise abi osutamata jätmisega. 26.01.2011 jättis Viru Vangla kaebaja kahjunõude täies ulatuses rahuldamata.
  2. 02.02.2011 esitas S. F Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse, milles 1 3-11-282 palus kohtul välja mõista Viru Vanglalt varaline ja mittevaraline kahju seoses dressipluusi hävitamisega ja meditsiinilise abi osutamata jätmisega summas 3900 krooni ehk 249.25 eurot. Samuti taotles kaebaja kohtult riigilõivu tasumisest vabastamist seoses tema maksejõuetusega.
  3. 30.03.2011 tegi kohus kindlaks, et kaebusega koos ei ole esitatud riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti ega kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamise kohta. Eeltoodu tõttu kohustati kaebajat kõrvaldama kaebuses esinenud puudused. Esitatud vastuses kohtumäärusele taotles kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamist seoses oma püsiva maksejõuetusega ning teatas kohtule, et soovib asja läbivaatamist kirjalikus menetluses.
  4. 15.04.2011 vabastas kohus kohtumäärusega S. F´i riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel halduskohtusse ning võttis esitatud kaebuse menetlusse.
  5. 12.07.2011 esitas kaebaja taotluse tunnistaja D. D´i ärakuulamiseks kohtuistungil. Kaebaja kinnitab, et antud tunnistaja saaks tõendada vangla poolt kaebaja dressipluusi hävitamise fakti. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS
  6. Kaebaja väidab, et Viru Vanglasse saabudes oli tal kaks dressipluusi, millest üks võeti temalt ära. Seoses spordipluusi äravõtmisega ei ole esitatud kaebajale mingeid pabereid selle kohta, et vangla kavatseb kaebaja dressipluusi hävitada. Hiljem nägi kaebaja endine kambrikaaslane Roman Ostrovski, et kaebajalt äravõetud dressipluus visati prügikasti. Kaebaja sõnul võib tõendada asjaolu, et tal oli ka teine dressipluus kinnipeetav D. D., kuna nad viibisid koos temaga enne vanglasse saabumist ühes arestimajas. Kaebaja hindab tekitatud varalist kahju hävitatud spordipluusi eest summas 900 krooni ehk 57.52 eurot.
  7. Seoses sellega, et kaebajalt võeti ära spordipluus ja see hävitati, ei olnud kaebajal võimalik end soojalt riietada. Kaebaja külmetas ning tal hakkas hammas valutama. Tema sõnul ei võimaldatud tal kolme kuu jooksul arsti juurde pääseda, kuna vangla ei võimaldanud tal seda. Eeltoodu tõttu palub kaebaja välja mõista tema kasuks Viru Vanglalt mittevaraline kahju summas 3000 krooni ehk 191.73 eurot. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
  8. Vastustaja Viru Vangla peab kaebust on põhjendamatuks ning selgitab, et S. F saabus esmakordselt Viru Vanglasse 18.10.
  10. Viru Vangla koostas S. F´i saabumise kohta saabuja isiklikest asjadest ühtse nimekirja kooskõlas Viru Vangla kodukorra p-ga 5.3, kuhu S. F andis ka oma allkirja. Koostatud nimekirja oli kantud muuhulgas kaebajale kuuluv dressipluus „Northbridge“ ja hall kampsun. Nimetatud dressipluus „Northbridge“ oli antud kaebaja kasutusse, mis on fikseeritud kinnipeetavate isiklike asjade liikumise registris 28.04.
  11. Antud nimekirja teist spordijopet, spordipluusi või spordijakki kantud ei ole. Kinnipeetavatelt või vahistatult esemete äravõtmise kohta koostatakse Viru Vanglas akt, mis antud juhul puudub. Seega on vangla seisukohal, et kaebajal ei olnud vanglasse saabumisel teist dressipluusi.
  12. S. F´i väitele, et ta haigestus dressipluusist ilmajäämise tõttu, esitas Viru Vangla järgmise selgituse. Vahistatu kasutuses oli nii kampsun kui ka dressipluus ning 05.11.2010 taotluse alusel väljastati talle jope. S. F´il oli võimalus vanglalt ka teisi 2 3-11-282 riietusesemeid taotleda. 20.12.2010 laekusid vanglasse kaebaja müts, kingad ja sall. Sellest tuleneb, et S. F´il oli piisavalt võimalusi end vastavalt vajadusele riietuda.
  13. Varaline kahju. Vastustaja väidab, et kooskõlas riigivastutuse seaduse § 7 lg-ga 1 kahju hüvitamise eelduseks on kannatanule kahju tekkimine. S. F´ile pole tekitanud vangla varalist kahju, kuna tema esemeid ei ole hävitatud. Seega puudub S. F´il õigus varalise kahju hüvitamiseks.
  14. Mittevaraline kahju. Kaebaja meditsiinilisest õiendist nähtub, et tal hakkas hammas valutama 20.12.
  15. Isegi kui isik oleks külmetanud, puudub põhjuslik seos vangla tegevuse ja haiguse vahel, kuna kaebajal olid kogu aeg soojad riided olemas, sh alates 05.11.2010 jope (samuti võimalus teisi esemeid vanglalt küsida). Seega puudub põhjuslik seos vangla tegevuse ja kaebaja haigestumise vahel. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
  16. 18.10.2010 Viru Vanglasse saabumisel võeti väidetavalt kaebajalt ära dressipluus ning vastuseks kaebaja palvele tagastada dressipluus teatati, et dressipluusi vanglas ei ole. Kaebaja arvab, et temalt äravõetud dressipluus hävitati ning tal ei olnud sooja riietust, et ennast külma eest kaitsta. Antud tegevusega tekitati S. F´ile varalist ja mittevaralist kahju kokku summas 249.25 eurot.
  17. Varaline kahju Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada. 18.10.2010 saabus kaebaja Viru Vanglasse. Kinnipeetava vastuvõtmist vanglas reguleerib vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 14 ja Viru Vangla kodukorra punkt
  18. Kooskõlas VangS § 14 lg-ga 1 otsitakse vanglasse saabumisel kinnipeetav ja tema isiklikud asjad läbi. Läbiotsimise eesmärk on temaga kaasasolevate asjade väljaselgitamine ning nende vanglas hoidmise lubatavuse küsimuse otsustamine. Viru Vangla kodukorra punkti 5.3 kohaselt koostab vanglateenistuja vanglas lubatud asjadest ühtse nimekirja kahes eksemplaris, mille õigsust kinnitavad nimekirja koostanud teenistuja ning kinni peetav isik oma allkirjadega. Üks eksemplar nimekirjast jääb lao eest vastutavale ametnikule ning teine kinni peetavale isikule.
  19. S. F´i Viru Vanglasse saabumisel koostati temaga kaasas-olevate ja vanglas lubatud asjade nimekiri, millele kaebaja andis ka oma allkirja (t.lk 7). Nimekirjast on näha, et vanglasse saabumisel oli S. F´il isiklike asjade hulgas ka hall kampsun ja must dressipluus „Northbridge“. Teist dressipluusi antud nimekirja ei ole kantud. Sama isiklike asjade nimekiri koostati ka 28.04.2011 (t.lk 47), kui kaebaja saabus vanglasse viimast korda. 28.04.2011 koostatud nimekirjas olid samad kaebaja riided- hall kampsun ja must dressipluus „Northbridge“. 3 3-11-282
  20. Läbiotsimise käigus avastatud keelatud esemetega talitatakse vastavalt VangS-es ja vangla sissekorraeeskirjades sätestatule (edaspidi VSKE). VSKE § 63 lg 2 sätestab, et kinni peetava isiku vanglasse saabumisel keelatud esemete äravõtmisel koostatakse äravõtmise akt kahes eksemplaris, milles üks antakse kinnipeetavale allkirja vastu. Kohus leiab, et 18.10.2010 ja 28.04.2011 vanglasse saabumise ajal ei ole vastustaja poolt toimunud S. F´i isiklike asjade äravõtmist, kuna kaebaja ega vastustaja ei ole esitanud kohtule kaebaja isiklike asjade äravõtmise või hävitamise fakti kohta tõendeid. Muu hulgas vanglas 28.04.2011 koostatud kaebaja isiklike asjade nimekirjadest nähtub, et 28.04.2011 kaebaja vanglasse saabumisel olid seljas samad kampsun ja dressipluus, mis olid registreeritud 18.10.
  21. Seega on kohus seisukohal, et Viru Vanglasse saabumisel 18.10.2010 ei olnud kaebajal teist spordipluusi peale musta spordipluusi „Northbridge“. Samuti ei vasta tõele kaebaja väide, et vastustaja võttis temalt teise spordipluusi ja hävitas selle, kuna kinnipeetavatelt isiklike asjade äravõtmise protseduur fikseeritakse äravõtmise aktis ning äravõtmise akti üks eksemplar antakse kinnipeetavale kätte allkirja vastu. Juhul, kui vangla otsustab läbiotsimise käigus kaebajalt midagi ära võtta, siis esmakordselt fikseeritakse see ka üldises nimekirjas vanglas keelatud asjana ning see võetakse kinnipeetavalt hiljem ära seaduses ettenähtud korras 18.10.2010 koostatud kaebaja isiklike asjade nimekirjas olid küll vanglas keelatud asjad (tulemasin, rahakott, kontokaart, telefonipangakaart, album). Kõik need esemed, mis kuuluvad kinnipeetavalt äravõtmisele on kantud mainitud nimekirja vanglas keelatud esemetena, kuid nende hulgas puudub kaebaja poolt mainitud dressipluus (t.lk 7). Kaebaja teise spordipluusi äravõtmine ja hävitamine vastustaja poolt ei ole antud olukorras loogiline, kuna vangla tööd reguleerivates õigusaktides ei ole keelatud omada teist pluusi kampsunit j. n. e kui see ei ohusta teiste kinnipeetavate julgeolekut, need ei võimalda kahjustada vara ega vangla julgeolekut ning ei ületa lubatud kinnipeetava isiklike asjade kaalu vastavalt VangS §-le 15 ja VSKE § 57 lg-le
  22. Vanglasse saabumisel oli S. F´i isiklike asjade kaal normis.
  23. RVastS § 8 lg 1 sätestab, et varaline kahju hüvitatakse rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Seega teeb kohus järelduse, et 18.10.2010 S. F´il oli küll dressipluus, mille vangla fikseeris kaebaja isiklike asjade nimekirjas ja andis kaebajale kambrisse kasutamiseks. Tuginedes kogutud asja materjalidele, ei leidnud kohtus tõendamist kaebaja väide talle tekitatud varalise kahju kohta, kuna vastustaja ei ole kahjustanud kaebaja vara. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et kaebaja nõue vastustajalt tekitatud varalise kahju summas 57.52 eurot väljamõistmise kohta on alusetu ega ei kuulu rahuldamisele.
  24. Mittevaraline kahju Esitatud kaebuses palub kaebaja välja mõista Viru Vanglalt mittevaraline kahju summas 191.73 eurot seoses külmetusega ja meditsiinilise abi mittevõimaldamisega. Kaebaja sõnul ei 4 3-11-282 jäänud talle hävitatud dressipluusi tõttu sooja riietust, et ennast külma eest kaitsta. Kaebaja külmetas ja kolme kuu jooksul piinles hambavalu käes, kuna tema sõnul ei võimaldanud vangla arsti juurde pääseda. Kooskõlas RVastS § 9 lg-ga 1 võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. 27.12.2010 Viru Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses väidab S. F, et Viru Vanglasse saabumisel 18.10.2010 oli tal kaks dressipluusi, millest üks registreeriti kaebaja isiklike asjade nimekirjas, kuid teine väidetavalt võeti temalt ära ja hävitati (t.lk 5). 02.02.2011 kohtusse saabunud kaebuses kinnitab kaebaja talle tekitatud mittevaralist kahju summas 191.73 eurot just sellega, et seoses spordipluusi äravõtmisega ei jäänud talle enam sooja riietust. Samal ajal esitab kaebaja kohtule tõendid, mis tõendavad spordipluusi ja kampsuni olemasolu, mida saab kaebaja vajadusel kasutada (t.lk 7), kuna nad on S. F´il kambris alates 28.04.2011 (t.lk 45). Samuti vastustaja vastusest nähtub, et 05.11.2011 kaebaja taotlusel väljastati talle jope ja 20.12.2011 saabusid S. F´ile maksikirjana müts, kindad ning sall. Eeltoodust tuleneb, et kaebaja varjab tahtlikult kohtu eest tegelikke fakte ja üritab kohut eksitusse viia, väites seda, et tal ei olnud sooja riietust. Seega on kohus seisukohal, et kaebaja väidetav külmetumine võis olla põhjustatud erinevatest asjaoludest, samuti ka vähese-riietuse poolest, kuid kaebaja väide, et ta külmetas dressipluusi puuduse tõttu, on paljasõnaline, kuna kaebajal alates oli 18.10.2010 kambris nii spordipluus kui ka kampsun ja kaebaja oleks saanud teisi sooje riideid vastustajalt taotleda. (t.lk 45).
  25. Kaebaja kinnitab, et seoses saadud külmatusega piinles ta hambavalu käes ning talle ei võimaldanud arstile minekut. Vastavalt VSKE § 91 lg-le 1 kinnipeetava kohta peetakse tervisekaarti. Vastuses esitatud kaebusele esitas vastustaja meditsiinilise õiendi, mis oli koostatud S. F´i tervisekaardil sisalduvatest andmetest. Esitatud meditsiinilisest õiendist on näha, et alates 08.12.2010 kuni 04.04.2011 oli kaebaja arsti vastuvõtul 13 korda seoses tekkinud hambavaluga, neist 1 kord hambaarsti juures. Igal arsti vastuvõtul sai kaebaja erinevaid hambavalu vastaseid rohtusid. Seega on kohus seisukohal, et kaebajale oli piisavalt osutatud meditsiinilist abi seoses tekkinud hambavaluga ning tema väide, et ta piinles hambavaluga, kuna vangla ei võimaldanud arstile minekut, on tõele mittevastav. Kohus leiab, et sellisel juhul sai kaebaja vajaliku ravi õigeaegselt ja vastustaja poolt ei ole tehtud mingeid takistusi hambaravi saamiseks. Sellest tuleneb, et vastustaja oma tegevusega või tegevusetusega ei ole rikkunud S. F´i RVastS § 9 lg-s 1 kirjeldatud õigusi, mille eest saaks kaebaja nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Eeltoodust lähtudes jätab kohus S. F´i kaebuse Viru Vangla vastu esitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 249.25 eurot täies ulatuses rahuldamata. Mare Krull kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.