3-10-2098 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht 28. november 2011. a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-10-2098 Haldusasi A. D`i ka

§ 67

p-s 1 ja Viru Vangla kodukorra p-s 8.1.5 sätestatud nõuetega, mistõttu oli tegemist distsipliinirikkumisega, mille eest võis karistada distsiplinaarkorras. Karistuse määramisel on arvestatud nii rikkumise raskusega, kaebaja varasema karistatusega, kui ka eesmärgiga mõjutada kaebajat edaspidi õiguskuulekalt käituma ja seega oli kaebajale distsiplinaarkaristuse määramine õiguspärane. Vastustaja märgib, et kuna kaebaja rikkumine tuvastati videosalvestist vaadates, ei olnud võimalik tagantjärgi kaaluda kaebaja väljastatud toiduportsjonit. Samas oli videosalvestiselt tuvastatav, et kaebaja andis ühele kinnipeetavale kaks kulbitäit suppi, aga teisele neli kulbitäit. Seega on tuvastatud, et kaebaja ületas toidujagamisel ette nähtud toidunormi ning ilmselgelt ei saa kaks kulbitäit kaaluda võrdselt nelja kulbitäiega. 2

§ 67

p-s 1 ja Viru Vangla kodukorra p-s 8.1.5 sätestatud nõuete rikkumise eest töölt eemaldamisega kaheks nädalaks. Distsiplinaarmenetluse materjalidest tulenevalt seisnes kaebaja rikkumine selles, et kaebaja ei täitnud tööülesandeid kohusetundlikult, kuna andis õhtusöögi jagamise ajal ühel kinnipeetavale suurema portsu suppi kui on ette nähtud.

§ 67

p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Antud juhul ei täitnud A. D oma tööülesandeid kohusetundlikult.

§ 63

lg 1 kohaselt on distsipliinirikkumine vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine, mille eest võib distsiplinaarkaristusena kohaldada noomitust, ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamist, töölt eemaldamist üheks kuuks või kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks. A. D on määratud kööki majandustöödele söögijagajana Viru Vangla 17.10.2008 käskkirjaga nr 1598-KP (t.lk.113). Kinnipeetavat on tutvustatud vangistust reguleerivate õigusaktidega, mistõttu ta pidi olema teadlik, et kinnipeetav peab oma tööülesandeid täitma kohusetundlikult. Nähtuvalt valvur Igor Zotov`i videosalvestise põhjal tehtud ettekandest (t.lk.120) andis A. D 04.08.2009 õhtusöögi jagamise ajal ühele kinnipeetavale, kellele oli määratud taimetoit, 4 kulbitäit suppi, kuid teisele kinnipeetavale, kellele oli määratud tavaline toit, andis 2 kulbitäit suppi. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt on tuvastatud, et varem oli toimunud kinnipeetav A. D`i ja julgeolekuosakonna töötaja vahel selleteemaline vestlus, et on keelatud panna teistele kinnipeetavatele rohkem toitu, kui on Viru Vangla menüüs ette nähtud. Siinkohal nõustub kohus vastustaja vastuses märgituga, et kuna kaebaja rikkumine tuvastati videosalvestist vaadates, siis ei olnud võimalik tagantjärgi kaaluda kaebaja väljastatud toidu portsjoni suurust. Küll aga on eeltooduga tuvastatud, et kaebaja ületas toidujagamisel ettenähtud toidunormi. Arvestades kaebaja pikaajalist kogemust abitöölisena ja asjaolu, et kaebajale oli selgitatud, et kinnipeetavatele on keelatud panna rohkem toitu, kui menüüs ette nähtud, siis oli kaebaja teadlik, et lisaportsjoni väljastamine on lubamatu ja sellega rikub ta oma tööülesannete täitmise juhendit. 3

§ 67

p-s 1 ja Viru Vangla p-s 8.1.5 sätestatud nõuetega, mistõttu oli tegemist distsipliinirikkumisega, mille eest võis karistada distsiplinaarkorras. 10. Distsiplinaarmenetluse läbiviimise ja karistuse määramise kord ja tingimused on kehtestatud

§ 64lg 1, 2, 3, 4 ja 41.

A. D`i puhul ei ole neid nõudeid rikutud. Talle on teatatud menetluse alustamisest (t.lk.122) ja võimaldatud end seletuste andmise läbi kaitsta (t.lk.121), menetluse käik on protokollitud (t.lk.119), distsiplinaarkaristuse määras pädev ametnik, see vormistati käskkirjana (t.lk.116-117), karistuse valikut on põhjendatud ja on välja toodud kaalutlused (

§ 64lg 4).

Distsiplinaarkaristus määrati

§ 64lg-s 41 toodud tähtaja jooksul.

11. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et vaidlustatud haldusakt on õiguspärane, motiveeritud ning tugineb tuvastatud faktilistele ja õiguslikele asjaoludele. Seega jätab kohus kaebuse HKMS § 26 lg 1 p 6 alusel rahuldamata. Mare Krull kohtunik 4