KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht
- november 2011, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-10-3212 Haldusasi J. R kaebus Viru Vangla toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev
- november 2011, Jõhvi Menetlusosalised kaebuse esitaja J. R, vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD J. R esitas Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Viru Vangla toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebuse kohaselt paigutati kaebaja Viru Vanglas kambrisse, kus puudus WC poti istelaud ja kaas. Kaebaja pöördus korduvalt kontaktisiku poole, et lahendada seoses WC-potiga tekkinud probleem. Kaebaja esitas 16.09.2010 Viru Vanglale taotluse, milles avaldas soovi puuduvate WC poti osade paigaldamiseks. Viru Vangla 15.10.2010 vastuses taotlusele jäeti kaebaja taotlus rahuldamata. Vastustaja Viru Vangla leiab, et kaebus on põhjendamatu ning vaidleb esitatud kaebusele vastu. 3-10-3212 J. R esitas 16.09.2010 märgukirja/taotluse, milles juhtis tähelepanu, et kambris, kus ta asub, puudub WC potil kaas ning istelaud on purunenud. Viru Vangla vastas J. R pöördumisele 15.10.2010 ning selgitas, et purunenud istelaudu ei vahetata. J. R esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks. Tartu Halduskohus võttis 23.03.2011 määrusega haldusasjas 3-10-3212 kaebuse menetlusse. Vastavalt vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 7 lg 2 on kinnipeetavate majutamiseks kinnises vanglas kambrid, mis võimaldavad kinnipeetavate pideva visuaalse või elektroonilise jälgimise. VangS § 45 lg 1 kohaselt kinnipeetava kamber peab vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Kambri suuruse ja kambri sisustusse kuuluvate esemete kehtestab justiitsminister vangla sisekorraeeskirjas (edaspidi VSkE). Vastavalt vangla VSkE § 7 lg 1 kuuluvad kambri sisustusse: 1) ühe- või kahekordsed voodid; 2) isiklike asjade hoiukoht; 3) laud; 4) istekoht igale kinnipeetavale; 5) võimaluse korral valjuhääldi; 6) riidenagi; 7) võimaluse korral pesemiskoht: 8) võimaluse korral WC. Riigi Kinnisvara AS-ile (edaspidi RKAS) kuulub kinnistu Jõhvi linnas Ülesõidu 1, mida koos oluliste osade ja päraldistega kasutab üürilepingu alusel Viru Vangla. RKAS-i poolt paigaldati kõikidesse kambritesse keraamiline WC pott ja istelaud. Kinnipeetavate poolt on massiliselt lõhutud nii WC poti istelaudu kui ka WC poti kaasi, mille väljavahetamisega kaasnevad olulised kulutused. Kuna vanglas lõhutakse kinnipeetavate poolt väga palju erinevaid sisustuse elemente ning vanglale kuuluvaid esemeid, siis esemete parandamisel ja nende välja vahetamisel arvestatakse konkreetse eseme vajalikkusega. WC poti kaas ei ole hädavajalik sisustuselement ning kuna WC poti istelauda on võimalik üles tõsta, siis ei pea WC poti kasutamisel ilmtingimata sellel istuma. Olukorras, kus WC poti kaante ja istelaudade lõhkumine on massiline, siis ei ole nende väljavahetamine otstarbekas, vaid mõistlikum on kasutada rahalisi vahendeid hädavajalike esemete asendamiseks ja remontimiseks. Vanglas kasutatakse rikete fikseerimiseks vastavat elektroonilist programmi ning vastustaja esitab väljatrüki hoone S8, kus viibis ka J. R, 2010.aastal fikseeritud rikkeid seoses WC-dega. Vastustaja rõhutab, et tegemist on ainult ühe hoone kohta fikseeritud riketega, mis seonduvad WC-ga, seejuures ei pruugi ka antud väljatrükk olla ammendav, sest ei saa välistada, et kõiki rikkeid ei ole programmi sisestatud. Seega on lõhkumiste ja rikete arv vanglas oluliselt suurem ning väljatrükk näitab ilmekalt, et WC poti kaante ja istelaudade lõhkumised ei ole üksikjuhtumid, vaid tegemist on sagedaste juhtumistega. J. R viibis ajavahemikul 15.09.2010-22.09.2010 ja 25.09.2010-26.10.2010 kambris nr 8210 ning ajavahemikul 19.11.2010-28.02.2011 viibis J. R kambris nr
- Vanemvalvur A. Kauril on koostanud 01.10.2010 ettekande kaheksanda eluhoone osakonnas S9 kambrite inventari kontrollimise kohta ning ettekandest nähtub, et kambris nr 8210 on WC poti istelaud katki ning WC potil kaas puudub. Vanemvalvur R. Nagel 21.04.2010 ettekande kohaselt teatasid kambris nr 8210 viibivad kinnipeetavad, et WC poti istelaud purunes täielikult ning andsid purunenud istelaua vanglaametnikele üle. 2
(5)3-10-3212 Vanemvalvur on ettekandes märkinud, et istelaud oli juba enne mõraline, kuid selle täpset olukorda ajal, kui kaebaja viibis kambris nr 8210 tagantjärgi tuvastada ei ole võimalik. Samas annab asjaolu, et peale kaebajat said seda kasutada ka teised kinnipeetavad, alust arvata, et istelaud ei olnud täielikult purunenud ja ei olnud kasutuskõlbmatu. Kambri nr 8252 kohta on 20.05.2010 fikseeritud, et WC poti kaas on puudu ning istelaud katki. Istelaua täpset seisukorda fikseeritud ei ole ning käesolevaks ajaks on see kambrist eemaldatud. Vastustaja esitab ka fotod kambrite 8210 ja 8252 käesoleva seisukorra kohta (t.lk94-97). Kaebaja leiab, et nimetatud kambrites viibimine on olnud alandav. Vastustaja möönab, et kaebajal võis olla ebamugav, kuid kaebajat ei ole hoitud alandavates tingimustes. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni artikkel 3 keelab piinamise, ebainimliku ja alandava kohtlemise. Ka põhiseaduse § 18 kohaselt ei tohi kedagi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. Inimväärikuse olulisust rõhutab ka VangS § 41, mille kohaselt kinnipeetavat, arestialust ja vahistatut tuleb kohelda inimväärikalt ning kindlustada, et vanglas või arestimajas viibimisel ei põhjustaks isikule rohkem kannatusi ega ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad kinni pidamisega. Samas (tulenevalt Kriminaalhooldusseaduse, vangistusseaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast) ei ole nimetatud sätte eesmärk mitte ainult inimväärikuse olulisuse rõhutamine vaid ka tähelepanu juhtimine, et iga ebameeldivustunne, mida isik kogeb, ei ole veel inimväärikuse rikkumine. Kvalifitseerimaks teguviisi väärkohtlemisena (sh ka inimväärikuse alandamisena) peab väärkohtlemine ületama teatud minimaalse raskustaseme. EIÕK on nentinud, et vangistusega kaasneb niikuinii teatud paratamatu ebamugavustunne, kuid kvalifitseerimaks inimväärikuse alandamisena, peab olema tegemist minimaalse raskusastme ületamisega. Nimetatud taseme tuvastamine on aga konkreetse kaasuse fakti ja asjaolude küsimus ning arvesse võetakse kohtlemise kestvust, füüsilist ja vaimset mõju isikule ning teatud juhtudel ka ohvri sugu, vanust ning tervislikku seisundit. Samuti on EIÖK leidnud, et hinnates minimaalse raskusastme kriteeriumi hindamisel tuleb arvestada asjaolude kumulatiivset efekti, mis tuleneb nii kinnipidamistingimustest ning kinnipidamise ajast. Inimväärikuse mõistel ei ole ühest definitsiooni. Inimväärikuse alandamisena on kvalifitseerinud näiteks alljärgnevad olukorrad: täielik sotsiaalne isolatsioon; halvad sanitaartingimused kogumina; invaliidist kinnipeetavate erivajaduste ignoreerimine; arstiabi andmata jätmine, millega kaasnevad rasked vigastused või isiku surm ning põhjendamatu jõu kasutamine kinnipeetava vastu; kinnipeetava sundtoitlustamine, kui selleks puudub meditsiiniline vajadus; kinnipidamisasutuste ülerahvastatus; alasti läbiotsimised vastassoost vanglaametniku juuresolekul; kolmeks kuuks isiku paigutamine pimedasse väiksesse kambrisse, ilma jalutamisvõimalusteta jne. Kaebaja leiab, et teda ei ole võrdselt koheldud nende kinnipeetavatega, kelle kambrites on komplekteeritud WC pott. Vastustaja on seisukohal, et tegemist ei ole niivõrd olulise erinevusega, et seda käsitleda võrdse kohtlemise printsiibi rikkumisena. Kaebajalt ei ole ära võetud võimalust kasutada WC-d ning paratamatult ei saa vangla tagada kõikidele kinnipeetavatele identseid kinnipidamistingimusi. 3
(5)3-10-3212 Kaebaja viitab, et Viru Vangla kodukorra punkti 8.2.16 kohaselt on kinnipeetaval keelatud hoida kambris kinnitustest lahti tulnud või purunenud mööblit või mööbliosi ja muid ehituslikke elemente. Lahtitulnud või purunenud ese tuleb kohe üle anda vanglaametnikule. Kaebaja väidab, et ei saa välistada, et vangla esitab talle varsti süüdistuse kodukorra punkti rikkumises. Vastustaja märgib, et kaebaja on vanglaametnikele tähelepanu juhtinud kambris oleva mööbli seisukorrast ning seega oma kohustuse täitnud ning kaebajat ei saa antud juhul süüdistada Viru Vangla kodukorra punkti 8.2.16 rikkumises. Samuti eemaldab vangla kambrist kasutuskõlbmatud WC poti kaaned ja istelauad ning ainuüksi iga mõra, ei tähenda veel, et ese on kasutuskõlbmatu. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes HKMS § 26 lg 1 p 6 palub vastustaja rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. jätta kaebus KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja J. R viibis ajavahemikel alates 15.09.2010 kuni 22.09.2010 ja 25.09.2010 kuni 26.10.2010 Viru Vanglas kambris nr 8210 ning ajavahemikul alates 19.11.2010 kuni 28.02.2011 viibis J. R kambris nr 8252. 01.10.2010 koostas vanemvalvur A. Kauril ettekande E8 eluhoone osakonna S9 kambrite inventari kontrollimise kohta ning sellest ettekandest nähtub, et kambris nr 8210 on WC poti istelaud katki ning WC potil puudub kaas. Vanemvalvur R. Nagel koostas 21.04.2010 ettekande selle kohta, et kambris nr 8210 on WC poti istelaud katki ja WC poti istelaud puudub. Ettekande kohaselt teatasid kambris nr 8210 viibinud kinnipeetavad, et WC istelaud purunes täielikult ning andsid purunenud istelaua vanglaametnikele üle. Vanemvalvur märkis samuti oma ettekandes, et WC poti istelaud oli juba enne mõraline, kuid ei ole võimalik tuvastada, kas kaebaja viibis ka sel ajal kambris nr 8210 või mitte, sest tagantjärgi ei ole võimalik sellist asja kindlaks teha. Asjaolu, et peale kaebaja said seda istelauda kasutada ka teised kinnipeetavad, siis võib järeldada, et istelaud ei olnud täielikult purunenud ega kasutuskõlbmatu. Kambri nr 8252 kohta on 20.05.2010 fikseeritud, et WC poti kaas on puudu ning istelaud katki. Istelaua täpset seisukorda fikseeritud ei ole ning käesolevaks ajaks on see kambrist eemaldatud. Samuti esitas vastustaja fotod kambrite nr 8210 ja 8252 seisukorra kohta (t.lk.94-97). Kaebaja leiab, et nimetatud kambrites viibimine on talle olnud alandav. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kuigi kaebajal võis olla ebamugav, puuduvad tõendid selle kohta, et kaebajat hoiti alandavates tingimustes. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni artikkel 3 keelab piinamise, ebainimliku ja alandava kohtlemise. Ka põhiseaduse § 18 kohaselt ei tohi kedagi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. Inimväärikuse olulisust rõhutab ka VangS § 41, mille kohaselt kinnipeetavat, arestialust ja vahistatut tuleb kohelda inimväärikalt ning kindlustada, et vanglas või arestimajas viibimisel ei põhjustaks isikule rohkem kannatusi ega ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad kinnipidamisega. Samas (tulenevalt kriminaalhooldusseaduse, vangistusseaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast) ei ole nimetatud sätte eesmärk mitte ainult inimväärikuse olulisuse rõhutamine, 4
(5)3-10-3212 vaid ka tähelepanu juhtimine sellele, et iga ebameeldivustunne, mida isik kogeb, ei ole veel inimväärikuse rikkumine. Kvalifitseerimaks teguviisi väärkohtlemisena (sh ka inimväärikuse alandamisena) peab väärkohtlemine ületama teatud minimaalse raskustaseme. EIÕK on nentinud, et vangistusega kaasneb niikuinii teatud paratamatu ebamugavustunne, kuid selle ebamugavustunde kvalifitseerimiseks inimväärikuse alandamisena, peab olema tegemist minimaalse raskusastme ületamisega. Nimetatud taseme tuvastamine on aga konkreetse kaasuse fakti ja asjaolude küsimus ning arvesse võetakse taolise kohtlemise kestvust, selle füüsilist ja vaimset mõju isikule ning teatud juhtudel ka ohvri sugu, vanust ning tervislikku seisundit. Samuti on EIÕK leidnud, et minimaalse raskusastme kriteeriumi hindamisel tuleb arvestada asjaolude kumulatiivset efekti, mis tuleneb nii kinnipidamistingimustest ning kinnipidamise ajast. Inimväärikuse alandamiseks võib pidada täielikku sotsiaalset isolatsiooni, halbu sanitaartingimusi kogumis, aga samuti isiku ilma arstiabita jätmist, millega kaasnevad rasked vigastused või isiku surm ning põhjendamatu jõu kasutamine kinnipeetava vastu, jms. Nõustuda ei saa ka kaebaja väitega, et teda ei ole võrdselt koheldud nende kinnipeetavatega, kelle kambrites on komplekteeritud WC pott. Kaebajalt ei ole ära võetud võimalust WC poti kasutamiseks. Kaebaja osundab Viru Vangla kodukorra punktile 8.2.16, mille kohaselt on kinnipeetaval keelatud hoida kambris kinnitustest lahti tulnud või purunenud mööblit või mööbliosi ja muid ehituslikke elemente. Lahtitulnud või purunenud ese tuleb kohe üle anda vanglaametnikule. Kaebaja väidab, et ei saa välistada, et vangla esitab talle varsti süüdistuse kodukorra punkti rikkumises. Samas kaebaja on vanglaametnikele tähelepanu juhtinud kambris oleva mööbli seisukorrale, mistõttu ei saa kaebajat süüdistada Viru Vangla kodukorra punkti 8.2.16 rikkumises. Viru Vangla vastusest nähtub ühtlasi, et vangla eemaldab kambrist kasutuskõlbmatud WC poti kaaned ja istelauad, kuid leiab, et iga mõra ei muuda veel WC potti kasutuskõlbmatuks. Kaebaja kaebusest ei nähtu, mille poolest oli nimetatud kambrites viibimine kaebajale alandav. Sama kohus nõustub, et seoses purunenud WC potiga võis kaebaja taluda mõningaid ebamugavusi. Mare Krull kohtunik 5
(5)