3-11-2213/6

(3)3-11-2213 26.10.2011 saabus halduskohtusse U. T`i määruskaebus, milles kaebaja palub peatada tema haldusasja (3-11-2213) menetlus kuni tema vabadusse pääsemiseni või vanglas tööle saamiseni. Seda põhjusel, et kaebaja on sundseisus, kus tal puudub võimalus maksta riigilõivu ja advokaadi eest. Koos määruskaebusega saabus kohtusse PPA vastus U. T`i kaebusele, milles PPA selgitab kaebajale, et „Arestimaja sisekorraeeskirja“ kohaselt avab dokumendihaldus kõik ümbrikud, millel puudub märge „isiklik“ või „avada adressaadil.“ Kuna kaebajale adresseeritud kirjal vastavad märked puudusid ja dokumendihalduril puudub info kinnipeetud isikute kohta, siis tuli dokumendihalduril nimetatud kiri avada. Koos määruskaebusega saabus kohtusse ka arestimaja juhi Vello Tanissaare vastus kaebusele, milles ta selgitab, et U. T`ile saabunud kiri oli ekslikult avatud dokumendihaldusbüroo asjaajamistalituse poolt. Nimetatud vastuse kohaselt ei ole aga kirja sisu ükski ametnik lugenud, kuna selle vastu puudub neil igasugune huvi ning samuti on antud tegevus seadusvastane. Kohtu seisukoht HKMS § 472 lg 1 kohaselt määruskaebuse menetlemisel halduskohtus, selle kontrollimisel ringkonnakohtus, lähtutakse tsiviilkohtumenetluse sätetest. TsMS § 663 lg 1 sätestab, et maakohus otsustab määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ja kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on eelnevalt 05.10.2011 määrusega tagastanud U. T`i kaebuse põhjendusel, et kaebusel puuduvad eduväljavaated, sest kohtu hinnangul ei ole Ida Prefektuur oma tegevusega põhjustanud kaebajale sellist kahju, mis kuuluks riigivastustuse seaduse alusel hüvitamisele. Samuti leidis kohus, et käesolevas vaidluses puudub selline kaebaja õiguste kaitse vajadus, mis tingiks tema riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise ning menetluskulude riigi kanda jätmise. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 355 kohaselt võib kohus poolest tuleneval mõjuval põhjusel menetluse peatada kuni põhjuse äralangemiseni. Siinkohal ei pea kohus kaebaja maksevõimetust sedavõrd mõjuvaks põhjuseks, mis tingiks menetluse peatamise. Kohus jääb oma eelnevalt väljendatud seisukoha juurde, mille kohaselt kaebusel puuduvad ka eduväljavaated. Oluliseks argumendiks on ka kohtule esitatud Ida Prefektuuri vastus kaebusele ja arestimaja juhi Vello Tanissaare vastus kaebusele, mille kohaselt on tõendatud, et kaebajale saabunud kiri avati ekslikult dokumendihaldusbüroo asjaajamistalituse poolt märgete „isiklik“ või „avada adressaadil“ puudumise tõttu. Sellele vaatamata ei ole arestimaja juhi kinnitusel ükski ametnik kirja sisuga tutvunud. Tulenevalt eeltoodust ei näe kohus põhjust kahelda Ida Prefektuuri seaduspärases tegevuses kirjade kättetoimetamisel. Samuti on kohus arvamusel, et kirja eksliku avamisega ei saanud kaebajale tekkida sellist kahju, mis kuulub hüvitamisele riigivastutuse seaduse alusel. Kuna kohus on juba kaebuse tagastamisel öelnud, et kaebusel puuduvad edu väljavaated ning määruskaebuse esitamisel ei ole kaebaja täiendavalt põhjendanud talle tekitatud kahju, on ka määruskaebus perspektiivitu. 2

(3)3-11-2213 Tulenevalt eeltoodust keeldub kohus U. T`i määruskaebust Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja 05.10.2011 kohtumääruse peale menetlusse võtmast ja tagastab U. T`ile tema määruskaebuse. Mare Krull kohtunik 3