← Eesti

3-10-2961/28

Obsah (4)§ 8§ 66§ 69§ 41

3-10-2961 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2011. a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-10-2961 Haldusasi A. J`i ka

) § 8 lg 2 alusel võib vanglateenistus põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada või kinnipeetavaid ajutiselt teistesse ruumidesse paigutada

§ 8

lg-s 1 ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Erandi tegemise otsus tuleb teha kirjalikult.

§ 66

lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelvalvet viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla 3-10-2961 sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Tegemist ei ole soovitusliku sättega ja

§ 66lõikest 1 tuleneb vanglale kohustus üldise julgeoleku tagamiseks.

Vanglateenistuse ülesandeks on tagada, et kinnipeetavate elu ja tervis ei oleks ohus kaaskinnipeetavate vägivalla või muude õigusvastaste tegevuste läbi. Isikute elu ja tervis on erakordselt olulised õigushüved ja teabesse, mis annab alust arvata, et ühe või teise kinnipeetava osas on oht, et teised kinnipeetavad teda ründavad, peab suhtuma täie tõsidusega ning võtma tarvitusele ka meetmeid rünnete ärahoidmiseks. Seega piisavalt reaalne oht kinnipeetavate omavaheliseks füüsilisteks arveteklaarimiseks on käsitletav

§ 8

lg 2 tähenduses põhjendatud juhtumina, mille puhul võib tekkida vajadus rünnete ärahoidmiseks kinnipeetavad ajutiselt kambritesse lukustada. Vangla julgeoleku tagamiseks tarvitusele võetavate meetmete rakendamiseks ei ole vajalik kinnipeetavate nõusolek või heakskiit, kuna tegemist on üldjuhul ennetavate meetmetega, mille kohaldamise otsustamisel lähtutakse otstarbekuse ja proportsionaalsuse põhimõtetest, mille eesmärk on vangla üldise julgeoleku tagamine. Samuti lisas vangla, et S8 osakonna kõikide kambrite uste lukustamine ei ole tulenevalt

§ 69käsitletav A.

J`i suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kasutamisena. 07.11.2010 esitas A. J vanglale uue selgitustaotluse nr 6-10/41729 ja soovis teada, miks suleti 19.10.2010 S8 osakonna kambrite uksed. Talle teadaolevalt toimus uste lukustamise tinginud intsident kinnipeetavate D.K ja tema kambrikaaslase L. V vahel, kuid vaatamata osakonna kambriuste lukustamisele käis D. K. jalutamas koos teiste S8 osakonna kinnipeetavatega ning seetõttu oli A. J arvamusel, et uste lukustamine oli põhjendamatu. 14.12.2010 vastas Viru Vangla A. J`i pöördumisele ja selgitas, et 19.10.2010 avastati S8 osakonnas paikneval kinnipeetaval kehavigastused ning kuna oli piisav alus arvata, et aset on leidnud kinnipeetavate omavaheline arveteklaarimine, siis täpsete asjaolude väljaselgitamiseks ning vangla julgeolekukaalutlustel lukustati direktori asetäitja vangistuse alal 19.10.2010 korraldusega nr 1.1-4/539 S8 osakonna kambrite uksed. Samuti selgitati kinnipeetavale, et asjaolu, et D. K koos teiste S8 osakonna kinnipeetavatega jalutuskäigule lubati, oli tingitud vanglateenistuse ametnike hooletusest. 12.11.2010 laekus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale A. J`i kaebus Viru Vangla toimingu (kambrisse lukustamine) peale. 04.04.2011 tutvus kohus laekunud kaebusega ja leidis, et kaebus on puudustega. Puuduste kõrvaldamise korras tuli kaebajal esitada kohtule selgelt väljendatud taotlus vastavalt HKMS §-le 6, õigusvastasuse tuvastamise nõude korral näidata kohtule oma põhjendatud huvi vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks ja teatada kohtule, kas ta on nõus kirjaliku menetlusega. 17.04.2011 puuduste kõrvaldamises teatas A. J kohtule, et soovib tuvastada vangla tegevuse õigusvastasuse ning tema põhjendatud huviks on analoogsete situatsioonide mittekordumine tulevikus. Samuti märkis kaebaja ühe taotlusena kahju hüvitamise. 18.05.2011 määrusega tagastas kohus A. J`i kaebuse kahju hüvitamise nõude osas seda liiki asjade lahendamiseks seadusega ettenähtud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu ning võttis kaebuse menetlusse Viru Vangla toimingu õigusvastaseks tunnistamise osas. Kaebuse põhjendused Kaebaja leiab, et seoses kambrisse sulgemisega rikuti tema õigusi, kuna niisugune karistus oli määratud põhjendamatult. Kaebaja arvamuse kohaselt võis Viru Vangla kohtule vastata, et nimetatud tegevus teostati

§ 8lg 2 alusel, kuid seda paragrahvi kohaldatakse lähtuvalt 2

(6)3-10-2961 Konventsiooni §-st 54 ja järelikult koosmõjus Euroopa Karistusõiguse eeskirjadega (EKÕ) Rec
(2006)
  1. A. J palub kohtul tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla tegevuse, mis seisneb kaebaja kambrisse lukustamises ajavahemikul 19.10 – 02.11.
  2. Lähtuvalt sellest, et esimese ja teise astme kohtud ei vasta Konventsiooni §-dele 6 ja 55, palub kaebaja vastavalt HKMS § 11 lg-le 5 ja 6 teha otsus käesoleva kaebuse lahendamiseks Riigikohtus. Vastustaja vastuväited Viru Vangla on seisukohal, et kaebus ei vasta HKMS § 10 lg-s 3 sätestatud nõuetele. Nimelt on vastustaja seisukohal, et A. J on esitanud halduskohtule tuvastamiskaebuse, kuid ei ole kaebuses märkinud, milles seisneb tema põhjendatud huvi Viru Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. Viru Vangla viitab Riigikohtu 10.09.2009 kohtuotsusele nr 3-3-1-24-09, milles Riigikohus on märkinud, et …“Isikul saab olla huvi toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks siis, kui tal on vahetu puutumus selle toiminguga, selle on vahetu mõju isiku kaitstavatele õigustele ja vabadustele ning õigusvastasuse tuvastamine peab andma isikule selge eelise või õigusliku kasu. Konkreetsetel juhtudel on kohtupraktikas põhjendatud huvi seondatud ka õigusvastasuse tuvastamise preventiivse toimega, s.o edasiste rikkumiste vältimisega. Põhjendatud huviks ei saa aga olla pelgalt huvi veenduda toimingu õigusvastasuses.“ Viru Vangla arvamuse kohaselt on 19.10.2010 korraldus nr 1.1-4/539 õiguspärane.

§ 8

lg 2 kohaselt võib vanglateenistus põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada või kinnipeetavaid ajutiselt teistesse ruumidesse paigutada käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Erandi tegemise otsus tuleb teha kirjalikult.

§ 66

lg 1 kohaselt kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab käesoleva seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Tegemist ei ole soovitusliku sättega, vaid

§ 66lg-st 1 tuleneb vanglale kohustus üldise julgeoleku tagamiseks.

Üldise julgeoleku tagamine hõlmab nii vanglas viibivate kinni peetavate isikute, vanglateenistujate kui ka vanglat külastavate isikute julgeoleku tagamiste. Vangistusseadus kommenteeritud väljaandes on märgitud „Julgeolek ehk turvalisus tähendab kaitstust ohtude vastu. Järelvalve on kontroll kinnipeetavate üle, mis peab tagama vangla kui süsteemi normaalse toimimise, kinnipeetavate õiguste ja kohustuste täitmise, kinnipeetavate ja vanglapersonali ohutuse …“

§ 8

lg 2 võimaldab kinnipeetavate suhtlemis- ja liikumisvabadust piirata vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetavate õigusvastase käitumise vältimiseks. Seega on tegemist ennetava meetmega. Ennetava meetme kohaldamise kohta on ka Riigikohtu halduskolleegium 13.11.2009 otsuses nr 3-3-1-63-09 märkinud järgmist: Ennetava meetme rakendamine toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline. Ennetava meetme rakendamisel ei ole oluline, et kaitstava õigushüve kahjustus kindlasti saabuks, vaid see, et õigushüve kahjustus on tõenäoline. 3

(6)3-10-2961 Seega vangla ei saa jääda ootama õigushüve kahjustust, vaid juhul kui õigushüve kahjustumine on tõenäoline, peab vangla rakendama ennetavaid meetmeid. Vangla ei pea olema tõsikindlalt veendunud tagajärje saabumises või ootama ära selle saabumist, et võtta tarvitusele meetmeid vangla julgeoleku tagamiseks. 19.10.2010 kella 08.30 paiku avastati hommikuse loenduse käigus S8 osakonnas kinnipeetaval vasaku silma all hematoom. Kinnipeetava silma ümbritsev vigastus fikseeriti meditsiiniosakonnas. Ülejäänud keha ettenäitamisest kinnipeetav keeldus. Info kehavigastustega kinnipeetava kohta edastati peaspetsialist-korrapidajale ja julgeolekuosakonnale ning direktori asetäitja vangistuse alal Andre Lillelehe kirjalikul korraldusel lukustati osakonna S8 kambrite uksed kuni juhtunu asjaolude väljaselgitamiseni. S8 osakonna kambrite uste lukustamise tingis vajadus tagada vangla julgeolek. Vanglal oli kohustus välja selgitada kannatanu vigastuste tekkimise täpsed asjaolud, et ära hoida võimalikke edasisi konflikte ning kaitsta osakonnas viibivate kinnipeetavate elu ja tervist. Seega, kui vanglal oli olemas informatsioon, et eluosakonnas S8 tekitati kehavigastusi ning kinnipeetavate vaheline füüsiline konflikt võib korduda, kuid vanglale ie olnud täpselt teada, kelle vahel see võib toimuda, oli julgeoleku tagamiseks ning edasiste õigusrikkumiste ärahoidmiseks põhjendatud ning vajalik sulgeda eluosakonna S8 kambrite uksed asjaolude väljaselgitamiseni. Osakonna S8 uksed olid suletud kuni asjaolude väljaselgitamiseni 02.11.2010. kambrite lukustamise ajal vestles viienda üksuse vanemvalvur Andrei Luberg nii kannatanuga kui ka teiste osakonna S8 kinnipeetavatega, samuti vaadati üle turvakaamera salvestisi, et välja selgitada kehavigastuste tekkimise täpsed asjaolud. Vanglateenistuse ametnikud selgitasid välja kinnipeetava, kes kannatanule kehavigastusi tekitas ja paigutasid ta teise osakonda, misjärel osakond S8 avati. Vastustaja esitab kohtule koopia julgeolekuspetsialisti Aare Kanguri 01.11.2010 õiendist (t.lk.55). Julgeoleku kaalutlustel koopiat õiendist kaebuse esitajale ei esitata. Tulenevalt eeltoodust oli vastustaja arvamuse kohaselt kambrite lukustamine hädavajalik kinnipeetavate elu ja tervise huvides ning vangla üldise julgeoleku tagamiseks. Seega on Viru Vangla seisukohal, et A. J`i kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused ja otsus Viru Vangla direktori asetäitja vangistusalal 19.10.2010.a korralduse nr 1.1-4/539 alusel lukustati S8 osakonna kambrid alates 19.10.2010 kuni 02.11.2010 julgeolekut ohustava sündmuse asjaolude väljaselgitamiseni. Kambrite lukustamise aluseks oli

§ 8

lg 2, mille kohaselt võib vanglateenistus põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada vangla sisekorraeeskirjas või kodukorras ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetavate õigusvastase käitumise vältimiseks. Kuna seadusandja on siinkohal märkinud, et erandi tegemise otsus tuleb teha kirjalikult, on tegemist ulatusliku kaalutlusotsusega ja meetme kohaldamine peab toimuma kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.

§ 41

lg 2 kohaselt kinnipeetava, karistusjärgselt kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama 4

(6)3-10-2961 täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kohus leiab, et

§ 8

lg 2 kohaldamisel ei saa lähtuda otstarbekuse kriteeriumist, s.t kas kambrite lukustamine oli otstarbekas või mitte. Kohtu ülesanne on kontrollida, kas esinesid kaalutlusvead või mitte. Vangla poolt

§ 8

lg 2 kasutamine oli suunatud mitte tagajärgede likvideerimisele, vaid ennetamisele. Ennetava meetme kohaldamiseks ei ole tarvis ära oodata, kuna kinnipeetav ründab, ähvardab või paneb toime muu raske õigusrikkumise. Seega tähtsust omavad ainult need tuvastatud asjaolud, mis esinesid kambrite lukustamise hetkel. Vangistusseaduse kommenteeritud väljaande kohaselt: Kuivõrd

§ 8

lõikes 2 sätestatud üldise liikumis- ja suhtlemisvabaduse piirangu näol on tegemist täiendava julgeolekuabinõuga

-i § 69 mõttes, siis tulenevad vangla juhtkonna kaalutlusõiguse piirid selle meetme kohaldamise põhjendatud vajaduse hindamisel

-i § 66 lg-st 1. Viimane nõuab kinnipeetavate järelevalve korraldamist viisil, mis tagab

-i ja vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSKE) täitmise ning vangla üldise julgeoleku /.../ Seejuures tuleb

§ 8

lõikes 2 toodud liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramise aluseid – vangla julgeoleku tagamine või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimine – tõlgendada kooskõlas

-i § 69 lg-s 1 ettenähtud täiendavate julgeolekuabinõude üldiste kohaldamisalustega. Eelkõige tähendab see, et

§ 8

lõikes 2 sätestatud vangla julgeolekut kahjustavate tegudena tuleb vaadelda

-i § 69 lg-s 1 loetletud tegevusi ning meetme kohaldamise läbi ärahoitavad õigusrikkumised peavad oma olemuselt olema rasked. Tulenevalt eeltoodust võimaldab

§ 69

lg 1 kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid raske õigusrikkumise ärahoidmiseks. Elu ja tervise vastu suunatud rünne on raske õigusrikkumine, mille ärahoidmiseks on julgeolekuolekuabinõude kohaldamine vajalik ning proportsionaalne. Kuna kinnipeetavale kehavigastuste tekitamine on tõsine rikkumine, millele oleks võinud järgneda edasised rasked õigusrikkumised kinnipeetavate omavahelise arveteklaarimise näol, millest tulenes omakorda oht vangla julgeolekule, oli vanglateenistusel kohustus välja selgitada kehavigastuste tekkimise täpsed asjaolud. Kuna kehavigastuste tekitajad polnud teada, oli terve osakonna kambrite lukustamine kuni asjaolude väljaselgitamiseni eesmärgi suhtes igati proportsionaalne meede. Kuna vangla kohustus on kõnealuseid konfliktisituatsioone ennetada, ei saa vangla jääda ootama õigushüve kahjustust, vaid juhul, kui õigushüve kahjustumine on tõenäoline, peab vangla rakendama ennetavaid meetmeid. Ennetava meetme rakendamisel ei ole oluline, et kaitstava õigushüve kahjustus kindlasti saabuks, vaid see, et õigushüve kahjustus on tõenäoline (Riigikohtu halduskolleegiumi 13. Novembri 2009.a otsus haldusasjas nr 3-3-1-63-09, p 16). VSkE § 12 järgi on

§ 8

lg 2 kohase otsuse tegemine selle direktori asetäitja pädevuses, kellele allub vangistusosakond. Korraldus vaidlustatud tegevuse sooritamiseks (t.lk.54) on antud direktori asetäitja vangistusalal poolt. Korraldus sisaldab endas viiteid asjakohaste õigusaktide sätetele, selles on esitatud faktiline alus ja põhjendused ning on arusaadav piirangu kehtestamine vajalikkus. Seega nimetatud korraldus on õiguspärane haldusakt. 5

(6)3-10-2961 Kohus nõustub kaebajaga, et kinnipeetava vanglasisese liikumisvabaduse piiramine ja lukustatud kambrisse paigutamine riivab isiku põhiõigusi ning viidatud meetmete õigusliku aluseta kohaldamine võib olla käsitletav põhiõiguste rikkumisena. Samas selgitab kohus, et 19.10.2010 tuvastati S8 sektsiooni kinnipeetaval vasaku silma all hematoom, mis viitas kinnipeetavate vahelisele arveteklaarimisele ning kuna ründaja ei olnud teada, oli asjaolude väljaselgitamiseni vaja kõiki kaitsta. Seega ei olnud piirangu mõte kaebajat karistada, vaid piirang oli vajalik kinnipeetavate põhiõiguste (õigus elule ja tervisele) kaitseks. Kaebaja on ise end viinud sellesse olukorda, kus tema õigused on piiratud. Vangistuses peab isik paratamatult kogema teistsugust elukorraldust, kui vabaduses. Riigikohtu üldkogu on 07.12.2009 lahendis nr 3-3-1-5-09 asunud seisukohale, et vangistuse sisu on isikult vabaduse võtmine, st teatud ajaks piiratakse isiku liikumisvõimalust ja võimalust realiseerida sellega olemuslikult seotud subjektiivseid (põhi)õigusi. Vangistuse kontekstis on enamiku piirangute vajalikkus seotud julgeolekukaalutlustega. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et vastustaja teostas kaalutlusõigust kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega ja arvestas ülalnimetatud olulisi asjaolusid. Lisaks ei ole kohtu arvates kehtestatud piiranguga sekkutud kinni peetavate isikute õigustesse sellise ulatusega ja nii intensiivselt, et see kaaluks üles piirangu kehtestamise eesmärgi, milleks on vangla ja kitsamas mõttes ka vanglas viibivate kinni peetavate isikute endi julgeoleku tagamine. Piirangud vastasid täideviimise eesmärkidele ja olid vajalikud. Seega tulenevalt eeltoodud järeldustest on A. J`i kaebus põhjendamatu ja jääb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel rahuldamata. Mare Krull kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.