Obsah (4)
§ 100§ 101§ 67§ 64KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2011, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-10-2630 Haldusasi R.P´i kaebus Viru Vang
) § 67 punkti 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Viru Vangla kodukorra punkti 8.1.3 kohaselt on kinni peetav isik kohustatud olema vangla teenistujate, teiste kinni peetavate ja vanglat külastavate isikutega viisakas.
§ 100
kohaselt võib käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest vahistatule kohaldada distsiplinaarkaristusi, milleks on noomitus, isiklike vahendite arvelt lisatoitlustamise õiguse keelamine kuni kaheks kuuks ja kartserisse paigutamine kuni 30 ööpäevaks.
§ 101lg 1 kohaselt 2
(8)3-10-2630 distsiplinaarmenetluse läbiviimisele ja distsiplinaarkaristuse määramisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 64 sätteid. Viru Vanglas läbiviidud distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt karistati kaebajat distsiplinaarkorras
§ 67
punktis 1 ja Viru Vangla kodukorra punktis 8.1.3 sätestatud nõuete rikkumise eest isiklike vahendite arvelt lisatoitlustamise keeluga kaheks kuuks. Distsiplinaarmenetluse materjalidest tulenevalt seisnes kaebaja rikkumine vanglaametniku korraldusele riietuda korrektselt allumata jätmises ja vanglateenistujaga ebaviisakas käitumises. Kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud vanemvalvur A. Pikkoja ettekandega nr 3326. Ettekande kohaselt andis vanemvalvur A. Pikkoja 21.07.2010 hommikuse loenduse ajal kell 08.10 kaebajale korralduse korrektselt riietuda. Kaebaja oli palja ülakehaga, rätik õlgadel ning vanglaametniku korraldusele panna end riidesse kaebaja ei allunud. Kui kaebaja nägi inspektor-kontaktisikut Pille Metsar´it , hakkas kaebaja valjuhäälselt nõudma, et võetaks vastu tema avaldused ja kui inspektor-kontaktisik selgitas, et tegeleb sellega hiljem, siis R.P ärritus, viskas avaldused põrandale ning kui vanemvalvur pakkus võimalust kirjutada juhtunu koha seletuskiri, siis sellele vastas R.P ebatsensuurse väljendiga. Viru Vangla kodukorra punkti 7.4 kohaselt peavad kinni peetavad isikud olema loenduse ajal korrektselt riietatud. Seega oli vanemvalvuri poolt antud korraldus loenduse ajaks korrektselt riietuda kooskõlas Viru Vangla kodukorraga ning kaebajal oli kohustus korraldusele alluda. Vanglaametniku seaduslikule korraldusele allumata jätmine on vastuolus
§ 67
punktis 1 sätestatuga ja ebaviisakas käitumine on vastuolus Viru Vangla kodukorra punktis 8.1.3 sätestatud nõuetega, mistõttu oli tegemist distsipliinirikkumisega, mille eest võis karistada distsiplinaarkorras. Rikkumise osas viis distsiplinaarmenetluse läbi inspektor-kontaktisik Tiia Tiivas. Kaebajat teavitati 26.07.2010 menetluse alustamisest ning anti võimalus selgituste andmiseks. Kaebaja esitas seletuskirja 27.07.2010. Menetleja kogus asjas tähtsust omavad tõendid ja koostas kõiki olulisi asjaolusid arvestades distsiplinaarmenetluse protokolli. Kaebajale esitati distsiplinaarmenetluse protokoll tutvumiseks 17.08.2010 ning kaebaja esitas samal päeval vastuväited protokollile, milles väitis, et ta ei ole süüdi ning seda saab kinnitada inspektorkontaktisik P. Metsar. Distsiplinaarmenetluse läbiviija vestles P. Metsar'iga, kes kinnitas, et kaebajale anti korraldus korrektselt riietuda, mille peale kaebaja hakkas vanglaametnike peale karjuma. Karistuse määramisel on arvestatud nii rikkumise raskusega, kaebaja varasema karistatusega, kui ka eesmärgiga mõjutada kaebajat edaspidi õiguskuulekalt käituma. Vastustaja leiab, et kaebajale distsiplinaarkaristuste määramine on õiguspärane. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki
§ 64lg 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid.
Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebajale on antud võimalus anda seletusi, karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne. Kaebaja väidab, et teda ei ole tänaseni tutvustatud vangla sisekorraeeskirjaga, millega rikuti tema õigusi. Seega kaebaja leiab, et tema õigusi on piiratud ja rikutakse tema inimväärikust, aga samuti ei arvesta vangla rahvusvaheliste õigusnormidega ning karistab kaebajat alusetult. Samuti leiab kaebaja, et seni, kuni talle ei ole vangla sisekorraeeskirja tutvustatud, siis ei saa teda sisekorraeeskirja rikkumise osas karistada. Vastustaja märgib, et kaebajat on tutvustatud tema eelmise vangistuse ajal (vabanes Viru Vanglast 22.05.2009) vangistust reguleerivate õigusaktidega, mistõttu pidi kaebaja olema teadlik kohustusest alluda vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Samuti pidi kaebaja 3
(8)3-10-2630 olema teadlik kohustusest käituda vanglaametnikega viisakalt. Viisakas käitumine suheldes teiste isikutega on elementaarne ka vabaduses ning kaebaja ei saanud kuidagi eeldada, et vangistuses viibides võib ta käituda vanglaametnikega ebaviisakalt. Arvestades ka asjaolu, et kaebaja on alates 11.12.2009 uuesti kinnipidamisasutusse paigutatud, siis pidi kaebaja ilma õigusaktidega tutvumise kohta allkirja andmata aru saama vanglas kehtivatest elementaarsetest käitumisreeglitest, nagu seda on kohustus alluda vanglaametnike korraldustele ja käituda viisakalt. Kaebaja väited selle kohta, et teda ei ole tutvustatud vangistust reguleerivate õigusaktidega, on otsitud ning esitatud eesmärgiga vabaneda vastutusest. Kaebaja väited inimväärikuse rikkumise ning alusetu karistamise kohta on arusaamatud. Vastustaja on eelnevalt selgitanud, et kaebajale distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane ning kaebajat ei ole alusetult karistatud. Kaebaja ei ole täpsustanud, milles seisnes tema inimväärikuse alandamine. Inimväärikuse alandamisega saab tegemist olla vaid väga tõsiste rikkumiste puhul ning inimväärikuse alandamiseks ei saa mitte kuidagi pidada isiku õiguspärast distsiplinaarkorras karistamist. Kaebaja selgitab, et tal on neljandas staadiumis vähk, ta võib süüa ainult lahjat toitu ja piimatoitu ning ta jäeti otseses mõttes toidust ilma. Kaebaja leiab, et karistuse määramisel ei võetud arvesse tema seisundit, arstid teda ei nõustanud ning kaebaja tervis muutub iga päevaga halvemaks. Vastustaja märgib, et vanglal on kohustus tagada kinni peetavate isikute toitlustamine. Toitlustamisel lähtub vangla sotsiaalministri 31. detsembri 2002.a määrusest nr 150 "Toidunormid kinnipidamisasutustes". Kinnipeetavatele on tagatud tervislik ja täisväärtuslik toit, mis vastab nii kalorsuselt kui ka vitamiinide ja mineraalide poolest määruses kehtestatud nõuetele, sh tagatakse ka eritoitlustamine isikutele, kes seda vajavad. Seega kauplusest täiendavate toiduainete ostmine ei ole hädavajalik. Tegemist on ainult lisavõimalusega osta toiduaineid, mida vangla menüüdes ei sisaldu või osta rohkem toiduaineid. Seejuures on see lisavõimalus ainult neile isikutele, kellel on selleks olemas rahalised vahendid. Kaebajale on vangla poolt määratud peenestatud dieettoit, mistõttu ei olnud kauplusest täiendavate toiduainete ostmine kaebajale hädavajalik. Alusetu on kaebaja väide, et ta jäeti toidust ilma, sest kaebaja sai vangla poolt pakutavat toitu. Seega ei takistanud kaebaja tervislik seisund kaebajale distsiplinaarkaristusena isiklike vahendite arvelt lisatoitlustamise keelu määramist. Vastustaja märgib, et kaebaja on pärast distsiplinaarkaristuse määramist kauplusest järjepidevalt ostnud sigarette, mis viitab sellele, et kaebaja ise suhtub oma tervisesse hooletult ning vangla süüdistamine tervise halvenemises ei ole millegagi põhjendatud. Kaebajale karistamisel arvestati asjaoluga, et tema on varem distsiplinaarkorras karistatud ning kaebaja sellest järeldusi ei ole teinud. Ühtlasi arvestati karistuse määramisel asjaoluga, et vangalaametniku korraldusele allumata jätmine on jäme rikkumine, sest võib mõjutada distsipliini vanglas ning seada ohtu vangla julgeoleku. Karistuse määramisel arvestati, et kaebaja kasutab võimalust kauplusest sisseostude tegemiseks, mistõttu on isiklike vahendite arvelt lisatoitlustamise keeld efektiivne karistus ning kõiki asjaolusid arvestades proportsionaalne toimepandud rikkumisega. Vastustaja palub lähtudes eeltoodust ja tuginedes HKMS § 26 lg 1 p-le 6 jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda 4
(8)3-10-2630 KOHTU PÕHJENDUSED R.P esitas Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Viru Vangla 18.08.2010 käskkirja nr 6.-3/1815-D tühistamiseks ja Viru Vangla 18.08.2010 käskkirjaga nr 6.-3/1815-D tekitatud kahju 850 000 krooni hüvitamiseks. Viru Vangla 08.11.2010 kirjast nr 2.1-6/40915-1 nähtub, et R.P ei ole Viru Vangla 18.08.2010 käskkirjaga seoses esitanud vanglale kahjunõuet. R.P esitas vanglale vaide nr 612/ 622, milles taotles Viru Vangla 18.08.2010 käskkirja nr 6.-371815-5 tühistamist. Kuna kaebaja ei ole esitanud vanglale enne kohtusse pöördumist kahjunõuet talle väidetavalt tekitatud kahju 850 000 krooni hüvitamiseks, siis selles osas tuleb tema kaebus tagastada HKMS § 11 lg 31 p-i 1 alusel, mille kohaselt halduskohus tagastab kaebuse või protesti määrusega selle esitajale samuti juhul, kui kaebuse või protesti esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Kooskõlas vangistusseaduse § 11 lg-ga 8 vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Viru Vangla 18.08.2010 käskkirjaga 6.-3/1815-D alusel karistati kaebajat vanglaametniku korraldusele allumata jätmise eest ning vanglaametnikega ebaviisaka käitumise eest distsiplinaarkaristusena isiklike vahendite arvelt lisatoitlustamise keeluga kaheks kuuks. R.P esitas 22.08.2010 vaide Viru Vangla 18.08.2010 käskkirja nr 6-3/1815-D peale. Viru Vangla jättis vaideotsusega nr 6-12/622-1 R.P'i vaide rahuldamata. R.P esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 18.08.2010 käskkirja nr 6-3/1815-D tühistamiseks ja käskkirjaga tekitatud kahju summas 850 000 krooni hüvitamiseks. Tartu Halduskohus võttis kohtumäärusega 3-10-2630 menetlusse kaebuse käskkirja tühistamise nõudes. Kaebus kahju hüvitamise nõudes tagastati. Vangistusseaduse (edaspidi
) § 67 punkti 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Viru Vangla kodukorra punkti 8.1.3 kohaselt on kinni peetav isik kohustatud olema vangla teenistujate, teiste kinni peetavate ja vanglat külastavate isikutega viisakas.
§ 100
kohaselt võib käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest vahistatule kohaldada distsiplinaarkaristusi, milleks on noomitus, isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamine kuni kaheks kuuks ja kartserisse paigutamine kuni 30 ööpäevaks.
§ 101
lg 1 kohaselt distsiplinaarmenetluse läbiviimisele ja distsiplinaarkaristuse määramisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 64 sätteid. Viru Vanglas läbiviidud distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt karistati kaebajat distsiplinaarkorras
§ 67
punktis 1 ja Viru Vangla kodukorra punktis 8.1.3 sätestatud nõuete rikkumise eest isiklike vahendite arvelt lisatoitlustamise keeluga kaheks kuuks. Distsiplinaarmenetluse materjalidest tulenevalt seisnes kaebaja rikkumine vanglaametniku korraldusele riietuda korrektselt allumata jätmises ja vanglateenistujaga ebaviisakas 5
(8)3-10-2630 käitumises. Kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud vanemvalvur A. Pikkoja ettekandega nr 3326. Ettekande kohaselt andis vanemvalvur A. Pikkoja 21.07.2010 hommikuse loenduse ajal kell 08.10 kaebajale korralduse korrektselt riietuda. Kaebaja oli palja ülakehaga, rätik õlgadel ning vanglaametniku korraldusele panna end riidesse kaebaja ei allunud. Kui kaebaja nägi inspektor-kontaktisikut Pille Metsar´it, siis hakkas kaebaja valjuhäälselt nõudma, et võetaks vastu tema avaldused ja kui inspektor-kontaktisik selgitas, et ta tegeleb sellega hiljem, siis R.P ärritus, viskas avaldused põrandale ning kui vanemvalvur pakkus võimalust kirjutada juhtunu koha seletuskiri, siis sellele vastas R.P ebatsensuurse väljendiga. Viru Vangla kodukorra punkti 7.4 kohaselt peavad kinni peetavad isikud olema loenduse ajal korrektselt riietatud. Seega oli vanemvalvuri poolt antud korraldus loenduse ajaks korrektselt riietuda kooskõlas Viru Vangla kodukorraga ning kaebajal oli kohustus korraldusele alluda. Vanglaametniku seaduslikule korraldusele allumata jätmine on vastuolus
§ 67
punktis 1 ja ebaviisakas käitumine on vastuolus Viru Vangla kodukorra punktis 8.1.3 sätestatud nõuetega, mistõttu oli tegemist distsipliinirikkumisega, mille eest võis karistada distsiplinaarkorras. Rikkumise osas viis distsiplinaarmenetluse läbi inspektor-kontaktisik Tiia Tiivas. Kaebajat teavitati 26.07.2010 menetluse alustamisest ning anti võimalus selgituste andmiseks. Kaebaja esitas seletuskirja 27.07.2010. Menetleja kogus asjas tähtsust omavad tõendid ja koostas kõiki olulisi asjaolusid arvestades distsiplinaarmenetluse protokolli. Kaebajale esitati distsiplinaarmenetluse protokoll tutvumiseks 17.08.2010 ning kaebaja esitas samal päeval vastuväited protokollile. Kaebaja väitis, et ta ei ole süüdi ning seda saab kinnitada inspektorkontaktisik P. Metsar. Distsiplinaarmenetluse läbiviija vestles P. Metsar'iga, kes kinnitas, et kaebajale anti korraldus korrektselt riietuda, mille peale kaebaja hakkas vanglaametnike peale karjuma. Karistuse määramisel on arvestatud nii rikkumise raskusega, kaebaja varasema karistatusega, kui ka eesmärgiga mõjutada kaebajat edaspidi õiguskuulekalt käituma. Vastustaja leiab, et kaebajale distsiplinaarkaristuste määramine on õiguspärane. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki
§ 64lg 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid.
Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebajale on antud võimalus anda seletusi, karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne. Kaebaja väidab, et ta ei ole tänaseni tutvunud vangla sisekorraeeskirjaga, millega rikuti tema õigusi. Seega kaebaja leiab, et tema õigusi on piiratud ja rikutakse inimväärikust, aga samuti ei arvesta vangla rahvusvaheliste õigusnormidega ning karistab alusetult. Samuti leiab kaebaja, et niikaua kui talle ei ole sisekorraeeskirju tutvustatud, siis ei saa teda nende rikkumise eest karistada. Vastustaja märgib, et kaebajat on tutvustatud tema eelmise vangistuse ajal (vabanes Viru Vanglast 22.05.2009) vangistust reguleerivate õigusaktidega, mistõttu pidi kaebaja olema teadlik kohustusest alluda vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Samuti pidi kaebaja olema teadlik kohustusest käituda vanglaametnikega viisakalt. Viisakas käitumine suheldes teiste isikutega on elementaarne ka vabaduses ning kaebaja ei saanud kuidagi eeldada, et vangistuses viibides võib ta käituda vanglaametnikega ebaviisakalt, mida nende suhtes ebatsensuursete väljendite kasutamine kahtlemata on. Arvestades ka asjaolu, et kaebaja on alates 11.12.2009 uuesti kinnipidamisasutusse paigutatud, siis pidi kaebaja ilma õigusaktidega tutvumise kohta allkirja andmata aru saama vanglas kehtivatest elementaarsetest käitumisreeglitest, nagu seda on kohustus alluda korraldustele ja käituda viisakalt. Kaebaja 6
(8)3-10-2630 väited selle kohta, et teda ei ole tutvustatud vangistust reguleerivate õigusaktidega, on otsitud ning esitatud eesmärgiga vabaneda vastutusest. Kaebaja väited inimväärikuse rikkumise ning alusetu karistamise kohta on arusaamatud. Vastustaja on eelnevalt selgitanud, et kaebajale distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane ning kaebajat ei ole alusetult karistatud. Kaebaja ei ole täpsustanud, milles seisnes tema inimväärikuse alandamine. Inimväärikuse alandamisega saab tegemist olla vaid väga tõsiste rikkumiste puhul ning inimväärikuse alandamiseks ei saa mitte kuidagi pidada isiku õiguspärast distsiplinaarkorras karistamist. Kaebaja selgitab, et tal on neljanda staadiumi vähkkasvaja, mistõttu ta võib süüa ainult lahjat toitu ja piimatoitu ning vangla jättis ta otseses mõttes toidust ilma. Kaebaja leiab, et karistuse määramisel ei võetud arvesse tema seisundit, arstid teda ei nõustanud ning kaebaja tervis muutub iga päevaga halvemaks. Vangla vastusest kaebusele nähtub, et vanglal on kohustus tagada kinni peetavate isikute toitlustamine. Toitlustamisel lähtub vangla sotsiaalministri 31. detsembri 2002.a määrusest nr 150 "Toidunormid kinnipidamisasutustes". Kinnipeetavatele on tagatud tervislik ja täisväärtuslik toit, mis vastab nii kalorsuselt kui ka vitamiinide ja mineraalide poolest määruses kehtestatud nõuetele, sh tagatakse ka eritoitlustamine isikutele, kes seda vajavad. Seega kauplusest täiendavate toiduainete ostmine ei ole hädavajalik. Tegemist on ainult lisavõimalusega osta toiduaineid, mida vangla menüüdes ei sisaldu või osta rohkem toiduaineid. Seejuures on see lisavõimalus ainult neile isikutele, kellel on selleks olemas rahalised vahendid. Kaebajale on vangla poolt määratud peenestatud dieettoit, mistõttu ei olnud kauplusest täiendavate toiduainete ostmine hädavajalik ka kaebajale. Alusetu on kaebaja väide, et ta jäeti toidust ilma, sest kaebaja sai vangla poolt pakutavat toitu. Seega ei välistanud kaebaja tervislik seisund kaebajale distsiplinaarkaristusena isiklike vahendite arvelt lisatoitlustamise keelu määramist ning karistuse valikul kaebaja tervislikku seisundit puudutava märkimata jätmine, ei rikkunud kaebaja õigusi ega muutnud määratud karistust õigusvastaseks. Vastustaja märgib, et kaebaja on pärast distsiplinaarkaristuse määramist kauplusest järjepidevalt ostnud sigarette, mis viitab, et kaebaja ise suhtub oma tervislikku seisundisse hooletult ning vangla süüdistamine tema tervise halvenemises on alusetu. Kaebajale karistuse valikul arvestati, et kaebaja on varem distsiplinaarkorras karistatud, kuid ta ei ole teinud sellest järeldusi. Samuti arvestati asjaoluga, et korraldusele allumata jätmine on raske rikkumine, kuna korraldustele allumata jätmise korral nõrgeneb distsipliin vanglas ning see võib seada ohtu vangla julgeoleku. Karistuse määramisel arvestati, et kaebaja kasutab võimalust kauplusest sisseostude tegemiseks, mistõttu on isiklike vahendite arvelt lisatoitlustamise keeld efektiivne karistus ning kõiki asjaolusid arvestades proportsionaalne toimepandud rikkumisega. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes HKMS § 26 lg 1 p-le 6 tuleb jätta R.P´i kaebus rahuldamata. Mare Krull Kohtunik 7
(8)3-10-2630 8
(8)