← Eesti

3-10-3247/49

Obsah (5)§ 26§ 6§ 41§ 1§ 33

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Viive Ligi, Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 29.11.2011, Tallinn Haldusasja number 3-10-3247 Haldusas

) § 6 lg 5 p 6 kohaselt isikut töötuna arvele, kui ta õpib õppeasutuses täiskoormusega õppes, v.a. juhul kui täiskoormusega õppes õppiv isik on viimase 12 kuu 3-10-3247 jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud

§ 26lg 3 p-des 1 ja 2 nimetatud tegevusega või viibib akadeemilisel puhkusel.

S. K on kinnitanud oma allkirjastatud avaldusega, et ta ei õpi täiskoormusega õppes. Hilisema kontrolli käigus Eesti Hariduse Infosüsteemist (EHIS) selgus, et S. K õppis töötuna arvelevõtmise avalduse esitamise hetkel täiskoormusega õppes. Samuti polnud ta arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva hõivatud

§ 26

lg 3 p-des 1 ja 2 nimetatud tegevusega ega viibinud avalduse esitamise hetkel akadeemilisel puhkusel. Eesti Töötukassa 03.09.2010 otsusega nr TA10-0162246 keelduti S Kit tema 29.03.2010 avalduse alusel töötuna arvele võtmast

§ 6lg 5 p-le 6 tuginedes.

Eesti Töötukassa 03.09.2010 otsusega nr TT10-0042871 tunnistati vastavalt HMS § 64 lgtele 1 ja 2 ja § 66 lg-le 1 töötutoetuse määramise 29.03.2010 otsus nr TT10-0015300 algusest peale kehtetuks põhjusel, et 03.09.2010.a. otsusega tunnistati 29.03.2010 töötuna arvelevõtmise otsus nr TA10-0058063 algusest peale kehtetuks. S. K esitas 04.10.2010 vaide töötukassa 03.09.2010 otsuste nr TA10-0162174 ja TT100042871 kehtetuks tunnistamiseks. Eesti Töötukassa jättis 11.11.2010 vaideotsusega nr 112 vaide rahuldamata.

  1. S K esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 11.11.2010 vaideotsuse ning 03.09.2010 otsuste nr TA10-0162174 ja TT10-0042871 tühistamiseks. Tallinna Halduskohtu 11.01.2011 määrusega võeti menetlusse kaebus eelnimetatud 03.09.2010 otsuste tühistamise nõudes. Kaebuse põhjendused: 1) kaebaja on algusest peale kinnitanud, et õpib Eesti Maaülikoolis kaugõppes. Nimetatud fakt oli kirjas ka kaebaja avalduses. Kaebuse esitaja ei pea teadma, mis vahe on täiskoormusega või osakoormusega õppimisel. Selle selgitamise ja kontrollimise kohustus on Eesti Töötukassal. Kaebaja eeldas, et kaugõppes õppimine ei liigitu täiskoormusega õppe alla; 2) kaebaja ei ole esitanud valeandmeid, vaid vastustaja ei ole ise andmeid üle kontrollinud. Seega on põhjendamatu makstud töötutoetuse tagasinõudmine.
  2. Eesti Töötukassa palus jätta kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel: 1) kaebajal ei olnud töötuna arvelevõtmise avalduse esitamise hetkel õigus töötuna arvel olla ning arvelevõtmise otsus tuli algusest peale kehtetuks tunnistada. Sellest johtuvalt tuli algusest peale kehtetuks tunnistada ka otsus töötutoetuse määramiseks; 2) kaebaja on omakäeliselt 29.03.2010 töötuna arvelevõtmise avalduses märkinud, et ta ei õpi õppeasutuse päevases ega täiskoorumusega õppes. Kuna kaebaja ise kinnitas oma õppimist kaugõppes, kuid mitte täiskoormusega õppes, puudus vastustajal vajadus täiendavalt omal algatusel tõendeid koguda. Kaebaja pidi teadma, et Eesti Maaülikooli õppekorralduseeskirja p 161 kohaselt immatrikuleeritakse kõik õpilased täiskoormusega õppesse.
  3. Tallinna Halduskohtu 07.06.2011 otsusega rahuldati S. Ki kaebus ning tühistati Eesti Töötukassa 03.09.2010 otsused nr TA10-0162174 ja TT10-
  4. Kohus lähtus järgmistest argumentidest: 1) vaidlust ei ole selles, et töötuskindlustushüvitise määramiseks kaebajale puudus töötuskindlustuse seaduses (TKindlS) sätestatud õiguslik alus; 2) TKindlS § 46 lg 1 sätestab, et hüvitise saajale õigusliku aluseta määratud ja makstud hüvitise nõuab töötukassa hüvitise saajalt tagasi. Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas 3-10-1396 asunud seisukohale, et TKindlS § 46 lg 1 rakendamisel tuleb arvestada HMS § 64 lg 2 regulatsiooniga, st et hüvitise tagasinõudmine toimub kaalutlusõiguse alusel. Asja 2

(5)3-10-3247 materjalidest tulenevalt ei ole vastustaja antud juhul kaalumist läbi viinud, samuti ei ole kaebajat ära kuulatud; 3) haldusaktide kehtetuks tunnistamisel pidi vastustaja arvestama kaebaja usaldusega, et akte ei tunnistata kehtetuks tagasiulatuvalt. Vastustaja on leidnud, et kaebajal ei saanud usaldust tekkida, sest ta pidi teadma, et õpib täiskoormusega õppes. Kohtu hinnangul ei saa aga välistada, et kaebaja võis kaugõppevormile omasest harvast ja lühiajalisest kohalviibimisest õppeasutuses (2-3 päeva kuus) ekslikult järeldada, et õpib osakoormusega õppes; 4) kas kaebaja saab usaldusele tugineda või välistab selle muu HMS § 67 lg-s 4 toodud alus, ei ole kaebuse lahendamisel määrav, sest usaldus ei ole ainus asjaolu, mida HMS § 64 lg 3 ja § 67 lg 1 järgi isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamisel arvestada tuleb. Ei saa olla kindel, et kaalutlusõiguse kasutamisel oleks 29.03.2010 otsuste ümbervaatamise menetlused lõppenud samade tulemustega. Seetõttu oli kaalutlusõiguse mittekasutamine kaalutlusviga, mis võis mõjutada asja otsustamist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5. Eesti Töötukassa apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 07.06.2011 otsus tühistada. Apellandi põhiväited: 1) kohus ei ole otsust sisuliselt põhjendanud, vaid on suures osas üks-üheselt tsiteerinud Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2011 otsust haldusasjas 3-10-1396. Nimetatud otsus ei ole jõustunud. Kohtuotsuse põhjendamine ainult mittejõustunud ringkonnakohtu argumentidega ei ole kooskõlas hea kohtupidamise tavaga, mis eeldab otsuse põhjendamist konkreetse kaasuse asjaoludest lähtuvalt. Kohus on rikkunud TsMS § 442 lg-t 8, kuna otsusest ei nähtu kohtu tuvastatud asjaolusid ega nendest tehtud järeldusi; 2) kohtuotsus on rajatud asjasse mittepuutuvale seadusele ja õigusnormile. Käesolevas vaidluses on asjakohane

§ 41, mis sätestab alusetult saadud tööturutoetuste tagasimaksmise tingimused.

Tegemist on raske kohtu poolse eksimusega; 3)

§ 41

lg 1 on töötukassat kohustav norm ning sellest tulenevalt ei saa rakendada HMS § 64 lg-s 2 sätestatud kaalutlusõigust.

  1. S. K palub jätta Eesti Töötukassa apellatsioonkaebuse rahuldamata, nõustudes halduskohtu seisukohtadega: 1) kohus võib kasutada teise kohtuotsuse argumentatsiooni isegi juhul, kui nimetatud kohtuotsus ei ole jõustunud. Menetlusõigusnormid ega ka kohtupraktika seda võimalust ei piira; 2) kohus on kasutanud õiguse analoogiat ka TKindlS § 46 lg 1 analüüsimisel ning seetõttu on apellandi väide, et kohus ei ole asjakohast õigusnormi analüüsinud, põhjendamatu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Põhjendatud ei ole vastustaja etteheide, et halduskohus tugines otsuse põhjendamisel jõustumata ringkonnakohtu lahendile. Sõltumata sellest, kas kõrgema astme kohtu või ka sama kohtuastme kohtu lahend on jõustunud või jõustumata, ei ole seal sisalduvad õigusnormi tõlgendused siduvad. Kui aga konkreetset vaidlust lahendav kohus nõustub varasemas lahendis toodud tõlgendusega, võib ta vastavale kohtulahendile viidata ning seal esitatud tõlgendust korrata. Lahendi tsiteerimine ei ole sealjuures keelatud. Nõustudes olemasoleva tõlgendusega, ei pea kohus hakkama asjakohast normianalüüsi oma sõnadega ümber jutustama. 3

(5)3-10-3247 Kuna vaidlus puudus selle üle, et kaebajal ei olnud õigust töötutoetust saada ning probleem seisnes üksnes küsimuses, kas toetuse tagasinõudmine toimub kaalutlusõiguse alusel, ei nõustu ringkonnakohus vastustaja väitega TsMS § 442 lg 8 rikkumise kohta. Nimelt taandus vaidlus eelkõige normi tõlgendusele, mitte asjaolude tuvastamisele. 8. Õige on apellatsioonkaebuses esitatu, et halduskohus on otsuse tegemisel tuginenud valele õigusnormile. Vastustaja poolt ei ole kehtetuks tunnistatud töötuskindlustushüvitise määramine, vaid töötutoetuse määramine. Seega ei kohaldu käesolevas vaidluses TKindlS, vaid rakendada tuleb

-st. Ringkonnakohus ei pea eelnimetatut aga veel halduskohtu otsuse tühistamise aluseks, kuna asjakohatu seaduse kohaldamine ei tähenda, et halduskohus on vaidluses teinud väära lõppjärelduse. Pealegi on TKindlS ja

asjakohased regulatsioonid sarnased.

  1. Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2011 otsus haldusasjas nr 3-10-1396, millele halduskohus tugines, on jõustunud Riigikohtu 24.11.2011 otsusega haldusasjas 3-3-1-74-
  2. Nimetatud lahendis leidis Riigikohus, et kuigi TKindlS § 46 lg 1 sätestab imperatiivselt alusetult makstud hüvitise tagasinõudmise, ei reguleeri TKindlS § 46 lg 1 hüvitise maksmise aluseks oleva haldusakti kehtetuks tunnistamist. Kuna vastav eriregulatsioon seaduses puudub, kuulub TKindlS § 1 lg 3 alusel kohaldamisele HMS ning haldusaktide kehtetuks tunnistamine toimub kaalutusõiguse alusel. Ringkonnakohus leiab, et sama tõlgendus on laiendatav ka

-le.

§ 41

lg 1 sätestab samuti imperatiivselt alusetult makstud toetuste tagasinõudmise, kuid

ei reguleeri, kuidas toimub toetuse maksmise aluseks olevate haldusaktide kehtetuks tunnistamine, mistõttu tuleb

§ 1

lg 3 alusel nimetatud küsimuses kohaldada HMS-st.

§ 33

sätestab töötutoetuse maksmise ennetähtaegse lõpetamise, kuid see ei ole samastatav toetuse maksmise aluseks oleva haldusakti tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamisega.

  1. Vastustaja ei ole vaidlustatud haldusaktide andmisel ilmselgelt kaalutlusõigust kohaldanud. Riigikohus on eelkäsitletud lahendis rõhutanud, et põhjendamata või ebapiisavalt põhjendatud kaalutlusotsuse võib kohus jõusse jätta üksnes juhul, kui kaalutlusõiguse piirid on sedavõrd ahenenud, et samasisuline otsus tuleks igal juhul vastu võtta. Kuigi ringkonnakohus leiab, et antud juhul on tegemist kaalutusõiguse kohaldamata jätmisega, mitte kaalutlusotsuse mittepõhjendamisega, on toodud seisukoht laiendatav ka sellisele kaalutlusveale. HMS § 64 lg 3 loetleb asjaolud, mida tuleb haldusakti kehtetuks tunnistamisel arvestada. Lisaks tuleb HMS § 67 lg 1 alusel arvestada isiku usaldust, et haldusakt jääks kehtima ja avalikku huvi, et haldusakt tunnistataks kehtetuks. Vastavalt HMS § 67 lg 4 p-le 5 ei saa isik usaldusele tugineda, kui ta oli haldusakti õigusvastasust teadlik või ei olnud sellest oma süü tõttu teadlik. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja pidi olema teadlik, kas ta õpib ülikoolis täis- või osakoormusega. Ta on Eesti Töötukassale avalduse esitamisel kinnitanud, et ei õpi täiskoormusega õppes. Kui kaebaja välistas selle üksnes põhjusel, et õppis kaugõppes ning õppetöö toimus harva, on tegemist kaebaja hooletusega. Kaebaja oleks pidanud enne kinnituse andmist immatrikuleerimise andmed üle kontrollima. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et vastustajal lasub vastutus kaebaja avalduse andmete ebaõigsuse eest.
  2. Eelnev ei võimalda aga veel järeldada, et vaidlustatud otsused on õiguspärased. Halduskohus on õigesti viidanud, et usaldus on vaid üks asjaolu, mida haldusakti kehtetuks tunnistamisel tuleb arvestada. Nii tuleb lisaks HMS § 64 lg-le 3 käesolevas asjas juba 4

(5)3-10-3247 haldusaktide kehtetuks tunnistamisel arvestada

§ 41

lg-ga 1, mille kohaselt nõutakse alusetult saadu tagasi saaja poolt teadliku valeandmete esitamise korral. Seega tuleb vastustajal muuhulgas hinnata avalduses sisalduvate ebaõigete andmete esitamise asjaolusid. Eeltoodu on võimalik aga pärast kaebaja ärakuulamist. Kuigi kaebaja on vastavasisulise selgituse kohtumenetluses esitanud, ei pea ringkonnakohus võimalikuks seda hindamist ise kohtumenetluses läbi viia. Sel viisil sekkuks kohus liigselt kaalutlusõiguse teostamisse täitevvõimu poolt. Toimikus sisalduva informatsiooni põhjal ei ole kohtul tekkinud veendumust, et kaalutlusõiguse piirid on ahenenud sedavõrd, et vaidlustatud haldusaktid tuleks igal juhul tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistada. 12. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ning vaidlustatud halduskohtu otsuse muutmata. Apellandi poolt kantud menetluskulud (riigilõiv) jäävad tema enda kanda. Kaebaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Kaire Pikamäe Viive Ligi Oliver Kask 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.