) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust.
lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et poolte vahel oli sõlmitud kokkulepe mööbli ja tööstuskaupade tarnimiseks.
lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hagiavalduse kohaselt on kostja võtnud üle kauba, mille hageja tarnis OÜPE. Samuti võttis kostja üle kohustuse tasuda hagejale nimetatud kaupade eest summas 3 143,07 eurot. Pooled on kohtule esitanud nimekirja saatelehtedest (nr 90085, 90088, 90090, 90095, 90099 90100, 90103, 90118, 90126, 90134, 90138, 90145, 90153, 90155, 90161, 90164, 90169, 90170, 90187, 90201, 90212), millel on märgitud hageja poolt kostjale tarnitud kauba maksumus. 2010.a tarnis hageja kostjale kaupa kokku 54 544,62 euro väärtuses. Nimetatud summast on maha arvestatud kostja poolt hagejale tagastatud kauba väärtus. Seega oli kostja saanud hagejalt koos OÜPE üle võetud kaubaga kaupa kokku 57 687,69 euro ulatuses. Kostja on kohustusi hageja ees täitnud kokku 51 246,51 euro väärtuses (tasunud kauba eest summas 43 499,57 eurot ja kaupa tagastanud väärtusega 7 746,94 eurot). Kostja võlgnevus on hageja ees 6 441,18 eurot, millele lisandub kauba tagastamisega seotud kulutused summas 360 eurot. Seega on kostja võlgnevus kokku 6 801,18 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista 6 589,40 eurot.
lg 1 järgi on lepingupooled oma majandus-või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et poolte vahel eksisteerisid pikaajalised ärisuhted, mille raames ostis kostja hagejalt mööblit ning mitmesuguseid tööstuskaupu. Kohus on seisukohal, et hageja väited, mille kohaselt on antud vaidlusalune kaup kostjale üle, on leidnud dokumentaalsete tõenditega (enne kõike saatelehtedega) tõendamist. Kostja oma vastuväiteid tõendanud ei ole. Kostja on tunnistanud, et on kätte saanud kauba, mis on saatelehtedel kirjas. Saatelehele nr 90155 on märgitud ebaõige kauba maksumuse summa 2 659,36 krooni. Tegelikult on hageja saatelehega nr 90155 tarninud kostjale kaupa maksumusega 31 186,41 krooni. 2 Antud asjaolust on hageja kostjat teavitanud ning kostja on hagejale kinnitanud, et tema laos on see saateleht ikka õige summaga. Asjaolu, et pooled oleksid kokku leppinud selles, et kauba eest kohustub kostja tasuma alles pärast selle realiseerimist, tõendatud ei ole. Kostja küll viitab sellele, et osa hageja poolt üle antud kaubast on veel realiseerimata, kuid millises väärtuses, ei ole teada. Samas on hageja oma elektroonkirjas 04.01.2011 nõustunud kogu realiseerimata kauba tagasi võtma. Kostja tagastas kaupa vaid 7 746,94 euro väärtused, mida on hagis ka arvestatud. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et asjas on tõendamist leidnud hagis märgitud arvetel kostja poolt kauba kättesaamine ja sellest tulenevalt ka võlgnevuse olemasolu hageja ees. Seega on hageja nõue 6 589,40 euro välja mõistmiseks põhjendatud ja tõendatud. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Koidula Laurisaar kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.