HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-10-48480 Otsuse kuupäev 29.november 2011 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi A T hagi N T vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes Hagi hind 3 834,70 eurot (60 000 krooni) Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A T (isikukood xxx, xxx); Hageja esindaja: vandeadvokaat Raivo Bergson (Advokaadibüroo A.Kunila & Ko, Kentmanni 24, 10116 Tallinn, e-post: raivo.bergson@mail.ee); Kostja: N T (isikukood xxx, xxx); Kostja esindaja: vandeadvokaat Urmas Simon (Advokaadibüroo Tibar & Partnerid, Pärnu mnt 20, 10141 Tallinn, e-post: urmas.simon@tibar.ee) Asja läbivaatamise kuupäev 25.oktoober 2011 Istungil osalenud isikud Hageja esindaja adv. Raivo Bergson, kostja N T ja kostja esindaja adv. Urmas Simon Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt.
- Lahutada A T ja N T abielu, milline on registreeritud Tallinna Perekonnaseisuosakonna Nõmme sektoris xxx, kanne nr xxx
- Poolte ühisvara jagada järgmiselt: 2.1 Jätta hageja kostja N T ainuomandisse kinnisasi aadressil Xxx, Tallinn. 2.
- Kohustada N T maksma välja hageja A T tema osa ühisvarast 8 720 eurot.
- Menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue A T ja N T abielu sõlmiti xxx Tallinna Perekonnaseisuosakonna Nõmme sektoris. Poolte abielust on sündinud tütar D T xxx, kes elab koos emaga. 2007 aasta suvel poolte suhted jahenesid ning kooselus tekkisid ebakõlad. Kuna kostja on arvamusel, et temal on abikaasade ühisele eluasemele ainuõigus, keeldub ta hagejat korterisse lubamast ning abikaasad on lahus elanud juba üle kahe aasta. Kooselu taastamist kostjaga ei pea A T võimalikuks ning loeb nende abielulised suhted pöördumatult lõppenuks. Hageja palub lahutada poolte abielu ning koos abielu lahutamisega jagada ka poolte ühisvara, milleks on korteriomand asukohaga Tallinn, Xxx. Hageja soovib jagada ühisvara selliselt, et korteriomand jääks kostja omandisse ning kostjalt välja mõista hageja kasuks hüvitis ½ korteriomandi väärtusest. Kuna ekspert on hinnanud korteriomandi väärtuseks 40 000 eurot, siis palub hageja kostjalt välja mõista hüvitis 20 000 eurot. Kostja vastuväited. Kostja nõustub abielu lahutamisega. Kostja nõustub ka ühisvara jagamisega, kuid mitte selles mahus ning ulatuses nagu seda nõuab hageja. Kostja sai Xxx kasutusõiguse kui tööandja eluruumile 1980 aastal. Siis koosnes korter ühest toast suurusega 20,4 m
- 1991.a. sai kostja sama korteri juurde teise toa ning üldpinna suuruseks oli 40,9 m
- Kostja erastas korteri 17 550 krooni eest 25.10.
- Ta tasus korteri eest rahvakapitali arvestuskaardile kantud tööaastate arvestusliku rahalise väärtusega 10 200 krooni ning ostetud EVP-dega 7 350 krooni. Kostjale teadaolevalt kinkis hageja oma RKO tööaastad oma emale, sest ei soovinud osaleda rahaliselt korteri erastamises. Kostja leiab, et vaidlusalune korteriomand on erastatud 10 200 krooni ulatuses kostja poolt saadud lahusvara arvelt ning 7 350 krooni eest ühisvara arvelt. Protsentuaalselt moodustab see lahusvarana 58,12 % ning ühisvara osaluseks 41,88 %. Ühisvara osalusprotsent jagada pooleks teeb kummagi abikaasa osaks 20,94 %. See on see osa mida hageja saaks taotleda ühisvara jagamisel korteri väärtusest. Kohtu järeldused. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Perekonnaseadus § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohus, leiab, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Poolte kooselu on katkenud kaks aastast tagasi ja kumbki pool ei soovi abielusuhteid taastada. Seega tuleb abielu lahutada. PKS § 37 lg 1 kohaselt varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel ning sama paragrahvi
- lõike järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 2 PKS § 210 lg 2 sätestab, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Hagi on esitatud 04.10.2010, kuid poolte abielulised suhted olid lõppenud juba 2008 aastal, mistõttu tuleb poolte ühisvara jagamisel lähtuda kuni 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse sätetest. Pooled ei vaidle korteriomandi Xxx väärtuse üle pärast eksperdi arvamuse esitamist, korteriomandi väärtuseks on käesoleval ajal 40 000 eurot. Kuni 30.06.2010 kehtinud PKS § 19 lg 1 kohaselt loetakse abikaasade ühisvara jagamisel nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut lapse kasvatamise tõttu või muul mõjuval põhjusel. Kohus võib PKS § 19 lg 2 p 3 järgi kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. Kostja väite kohaselt on korter erastatud osaliselt kostjale kuuluvate rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastate eest. Rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardist (t. lk 33) nähtub, et kostja tööaastaid on arvestatud kuni 19.03.1993.a. 34 aastat, väärtuses 10 200 krooni. Kohus leiab, et korter erastati osaliselt kostjale enne abiellumist kuulunud RKO arvestuskaardile kantud tööaastate eest. Kuni abiellumiseni oli RKO arvestuskaardile kantud tööaastaid kostjal kokku 33, so väärtuses 9 900 krooni (33 x 300). Pärast abiellumist arvestatud tööaasta eest ülekantud väärtus kuulub poolte ühisvarasse. Samuti kuulub poolte ühisvarasse abielu kestel ostetud EVP-d. Korteriomand erastati 17 550 krooni eest, millest kostja panus oli 9 900 krooni, ehk 56,4 % asja väärtusest. Ühisvara osalusprotsent on 43,6 %, millest tulenevalt on kummagi abikaasa osaks 21,8 % jagatava kinnisomandi väärtusest. Vaidlus puudub ühisvara jagamise viisi suhtes. Seega on põhjendatud jagada pooltele kuuluv ühisvara, korteriomand asukohaga Tallinn, Xxx järgmiselt: Korteriomand jääb kostja N T ainuomandisse ning kostja on kohustatud hagejale välja maksma tema osa ühisvarast summas 8 720 eurot. (40 000-st 21,8 %) TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus peab õiglaseks jätta kummagi poole menetluskulud nende endi kanda. Koidula Laurisaar kohtunik 3