) §-dele 64 lg 1 ja 2; 66 lg 1 töötuna arvelevõtmise otsuse algusest peale kehtetuks. Tööturuteenuste ja toetuste seaduse(TTS) § 6 lg 5 p 6 kohaselt ei võeta isikut töötuna arvele, kui ta õpib õppeasutuses täiskoormusega õppes, v.a. juhul kui täiskoormusega õppes õppiv isik on viimase 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud TTS §-s 26 lg 3 p 1 ja p 2 nimetatud tegevusega või viibib akadeemilisel puhkusel. S.K. on kinnitanud oma allkirjastatud avaldusega, et ta ei õpi täiskoormusega õppes. Hilisema kontrolli käigus Eesti Hariduse Infosüsteemist(EHIS) selgus, et S.K. õppis töötuna arvelevõtmise avalduse esitamise hetkel 29.03. 2010.a. täiskoormusega õppes. Samuti polnud ta arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva hõivatud TTS §-s 26 lg 3 p 1 ja p 2 nimetatud tegevusega ega viibinud avalduse esitamise hetkel akadeemisel puhkusel. 3.09.2010.a. otsusega nr TT10-0042871 tunnistas Eesti Töötukassa vastavalt
§-dele 64 lg 1 ja 2; 66 lg 1 töötuskindlustushüvitise määramise otsuse nr TT10-0015300 S.K.ile töötutoetuse määramise kohta algusest peale kehtetuks põhjusel, et 3.09.2010.a. otsusega tunnistati 29.03.2010.a. töötuna arvelevõtmise otsus nr TA10-0058063 algusest peale kehtetuks. S.K.i vaide jättis Eesti Töötukassa 11.11.2010.a. vaideotsusega nr 112 rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub vaidlustatud otsused tühistada. TTS § 6 lg 5 p 6 kohaselt ei võeta isikut töötuna arvele, kui ta õpib õppeasutuses täiskoormusega õppes. Kaebaja on algusest peale kinnitanud, et ta õpib Eesti Maaülikoolis kaugõppes ning ka töötuna arvelevõtmise avalduses on see kirjas. Kaebaja ei pea teadma, mis vahe on täiskoormusega ja osakoormusega õppimisel – selle selgitamise ja kontrollimise kohustus on töötukassal, kuid töötukassa konsultandiga, kelle juures kaebaja korduvalt käis, polnud kordagi jutuks, kas ta õpib täis- või osakoormusega. Kaebaja oli veendunud, et kuna ta käib õppeasutuses kohal vaid 2-3 päeva kuus, siis õpib ta osakoormusega ning täiskoormusega saab õppida vaid päevases õppes. Loogiliselt seostub ju termin “täiskoormus” igapäevase akadeemilise tööga õppeasutuses.
sätestab, et haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetlevas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajadusel koguma selleks tõendeid oma algatusel. Vastustaja on seda kohustust rikkunud sellega, et pole kaebajale selgitanud piisava selgusega, kuidas täita töötukassale esitatavat vormi.
Vaidlustatud otsused põhinevad ebaõigel infol, et kaebaja on esitanud valeandmeid. Tegelikult jäid asjaolud välja selgitamata töötukassa töötajate ebapädeva tegevuse tõttu, mille tagajärjel vastustaja võttis kaebaja alusetult töötuna arvele ja maksis talle toetust. Kaebaja ei vaidle vastu, et tal alates kaevatud otsuste tegemise päevast 3.09.2010.a. pole edasiulatuvalt enam õigust töötutoetust saada ning on nõus töötuna arvelevõtmise ja töötutoetuse määramise otsuste kehtetuks tunnistamisega sellest kuupäevast alates, kuid peab õigusvastaseks haldusaktide kehtetuks tunnistamist algusest peale. Sest sellisel juhul nõuab vastustaja temalt saadud toetuse tagasi, mida on kokku üle 4000 kr. Kaebaja kasvatab sügava puudega last ning on selle raha ära kulutanud. Õiguspärase ootuse printsiibist lähtudes ei pea kaebaja seda raha tagasi maksma. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades lisaks vaidlustatud otsustes toodule järgmised põhjendused. TTS §-s 26 lg 1 kohaselt on töötutoetust õigus saada töötul, kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega ja kelle sissetulek on väiksem 31-kordsest töötutoetuse päevamäärast. Kuna kaebaja nendele nõuetele ei vastanud ning õppis täiskoormusega õppes, polnud tal õigust töötuna arvel olla ning vastustaja oli kohustatud arvelevõtmise otsuse TTS § 6 lg 5 p 6 alusel kehtetuks tunnistama algusest peale. Seoses töötuna arveloleku kehtetuks tunnistamisega tuli algusest peale kehtetuks tunnistada ka 29.03.2010.a. otsus töötutoetuse määramise kohta, sest töötutoetuse maksmise eelduseks on töötuna arvelolek. Vastustaja järgmiseks sammuks oleks kaebajale makstud toetuse tagasinõudmine. Töötukassa ei nõustu kaebaja väitega, et viimane pole esitanud valeandmeid. Kuna kaebaja kinnitas oma allkirjaga töötuna arvelevõtmise avaldusel õppimist kaugõppes, kuid mitte täiskoormusega õppes, puudus vastustajal vajadus
Arvestatavaks ei saa pidada kaebaja väidet, et ta ise ei peagi teadma, kas ta õpib osa- või täiskoormusega õppes. Vastavalt ülikooliseaduse(ÜKS) §-le 23 lg 3 määrab üliõpilane ise ülikooli astudes oma täis- või osakoormusega õppimise esimesel õppeaastal, v.a. kui õppekaval võib toimuda ainult täiskoormusega õpe. Maaülikooli õppekorralduseeskirja p 161 järgi immatrikuleeritakse kõik üliõpilased täiskoormusega õppesse. Osa- või täiskoormusega õppesse üleviimine toimub 2 üks kord õppeaastas 31.augustiks õppeinfosüsteemi sisestatud õpitulemuste alusel. EHIS-e andmetest nähtub, et kaebaja asus 1.09.2009.a. õppima Eesti Maaülikooli kaugõppesse täiskoormusega õppevormi. Töötuna arvelevõtmisel 29.03.2010.a. õppis kaebaja esimest õppeaastat ning pidi seega olema teadlik, et õpib täiskoormusega õppes. KOHTU PÕHJENDUSED Töötuskindlustushüvitise maksmise ja määramise tingimusi ning korda töötuks jäämise korral reguleerib TKS ja sellega seonduvaid kohustusi täidab töötukassa(§ 1). Vaidlust pole selles, et 29.03.2010.a. otsustega kaebaja töötukassas töötuna arvele võtmiseks ja temale perioodiks 5.04.30.12.2010.a. töötuskindlustushüvitise määramiseks puudus TKS-s sätestatud õiguslik alus. Vaidlus käib selle üle, kas töötukassal oli õigus nimetatud otsuseid kehtetuks tunnistada tagasiulatuvalt algusest peale või võinuks ta seda teha üksnes edasiulatuvalt alates 3.09.2010.a. TKS § 46 lg 1 sätestab, et hüvitise saajale õigusliku aluseta määratud ja makstud hüvitise nõuab töötukassa hüvitise saajalt tagasi. Tagasinõudmine eeldab, et tunnistatakse tagasiulatuvalt kehtetuks hüvitise määramise kohta tehtud otsus kui hüvitise maksmise aluseks olnud haldusakt. Vastustaja arvates ei anna osundatud säte töötukassale mingit kaalumisruumi, vaid kohustab teda imperatiivselt õigusliku aluseta määratud ja makstud hüvitist selle saajalt tagasi nõudma. Tallinna Ringkonnakohus on 31.05.2011.a. otsuses analoogilises haldusasjas nr 3-10-1396 asunud seisukohale, et TKS § 46 lg 1 ei väljenda seadusandja selget soovi kehtestada
-i suhtes erinorm, mille kohaselt puuduks töötukassal
§-st 64 lg 2 tulenev kaalutlusõigus õigusvastase haldusakti isiku kahjuks tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamisel ning sellisele kehtetuks tunnistamisele ei laieneks
§-s 67 lg 2 sätestatud piirang. Ringkonnakohtu arvates võib regulatsioon, mille kohaselt töötukassal puudub õigus jätta makstud hüvitis tagasi nõudmata, kui selgub, et hüvitise määramise otsus oli õigusvastane, viia põhiseaduse §-ga 10 hõlmatud õiguspärase ootuse ja õiguskindluse põhimõttega vastuolus oleva tulemuseni mitte ainult raskesti prognoositaval erandjuhul. Ringkonnakohus eelistas TKS § 46 lg 1 põhiseadusega kooskõlas olevat tõlgendust, mille järgi on töötukassa kohustatud teostama tagantjärele kontrolli hüvitise määramise ja maksmise üle ning õigusvastaselt makstud hüvitise sissenõudmisega tegelemisel arvestama
-i sätteid, mis vastavalt TKS §-le 1 lg 3 laienevad ka selles seaduses ettenähtud haldusmenetlusele. Kohus nõustub ringkonnakohtu seisukohaga. Vaidlustatud otsustes on küll viidatud
§-le 64 lg 2, kuid see viide on vajalikul määral sisustamata ega anna teavet selle kohta, kas otsuse tegemisel rakendati kaalutlusõigust. Viitest ei selgu, kas peeti silmas sättes toodud üldreeglit, mille kohaselt otsustab haldusorgan haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse kohaselt, või klauslit, et haldusakti kehtetuks tunnistamise üle ei otsustata kaalutlusõiguse alusel, kui seadus kohustab haldusakti kehtetuks tunnistama. Tõenäoliselt lähtus vastustaja siiski sellest, et TKS § 46 lg 1 kohustab haldusakti tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistama. Seda näitavad ka kaevatud otsuste põhjendused, mis ei viita sellele, et otsuseid oleks kaalutud. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud(
§-le 56 lg 3). Kaalutlusõiguse teostamisel tuleb arvestada haldusakti andmise ja selle kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid(
lg 3), aga samuti ka isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima ning avalikku huvi(
Otsuses nr TA10-0162174 pole muid põhjendusi, kui et kehtetuks tunnistatud otsusega võeti kaebaja ebaõigesti töötuna arvele ning otsuses nr TT10-0042871 üksnes viidatakse eelmisele otsusele. Asja materjalist ei nähtu, et kaebajale oleks enne vaidlustatud otsuste tegemist antud vastavalt TKS §-le 1 lg 3 ja
§-le 40 lg 1 võimalus esitada asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Menetlusosalise õigus ärakuulamisele on eriti oluline kaalutlusotsusega lõppevas haldusmenetluses. Vastustaja pidi haldusakte kaebaja kahjuks kehtetuks tunnistamise otsustamisel arvestama ka kaebaja usaldust, et tema suhtes soodustavaid otsuseid ei tunnistata kehtetuks tagasiulatuvalt. 3 Vastustaja arvates oli kaebaja teadlik, et tema töötuna arvelevõtmine ja töötuskindlustushüvitise määramine oli õigusvastane, kuna kaebaja kirjutas töötuna arvelevõtmise avaldusse, et õpib osakoormusega õppes, kuigi teadis, et tegelikult õpib täiskoormusega õppes. Sellisel juhul ei saaks kaebaja
Kohtu hinnangul ei saa aga välistada, et kaebaja võis kaugõppevormile omasest harvast ja lühiajalisest kohalviibimisest õppeasutuses (2-3 päeva kuus) ekslikult järeldada, et tema õpibki osakoormusega õppes, hoolimata sellest, et õppimist alustades oli kaebaja valinud täiskoormusega õppe. Kas kaebaja saab usaldusele tugineda või välistab selle muu
§-s 67 lg 4 toodud alus, pole kaebuse lahendamisel ka määrav, sest usaldus pole ainus asjaolu, mida
§-de 64 lg 3 ja 67 lg 1järgi isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamisel arvestada tuleb. Ei saa olla kindel, et kaalutlusõiguse kasutamisel oleksid 29.03.2010.a. otsuste ümbervaatamise menetlused lõppenud samade tulemustega - et igal juhul oleks tulemusteks töötuna arvelevõtmise otsuse ja hüvitise määramise otsuse kehtetuks tunnistamine algusest peale. Seetõttu oli kaalutlusõiguse mittekasutamine kaalutlusviga, mis võis mõjutada asja otsustamist. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku(HKMS) §-le 92 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebajale tuleb menetluskuludena vastustajalt välja mõista 15,98 eurot (250 kr) kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu katteks. Kohtunik: D.Maastik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.