Obsah (11)

§ 164§ 146§ 651§ 65§ 154§ 153§ 99§ 163§ 16§ 162§ 165

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 08.11.2011, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-41477 Tsiviilasi DCEOÜ (pankrotis) pan

§ 164

lg 1 alusel võlgnik.

§ 164

lg 2 kohaselt võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitada kaebuse, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt käesoleva seaduse § 161 lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Pankrotihalduri aruanne Harju Maakohtu 16.11.2009 määrusega on välja kuulutatud DCEOÜ pankrot. Pankrotihalduriks on kohtu poolt määratud Terje Eipre. Teade lõpparuande koostamise kohta ilmus Ametlikes Teadaannetes 22.08.11 ja 13.09.11 esitas pankrotihaldur kohtule lõpparuande: I Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta

1. Võlgniku pankroti väljakuulutamise kuupäeva seisuga moodustas raha jääk pangakonto(de)l ja kassas kokku 1 884,58 eurot (ehk 29 487,27 Eesti krooni).
2. Haldur on tänaseks realiseerinud kogu võlgnikule kuuluva vara, mis koosnes kahe kohviku (mis asusid Estonia puiesteel ja XXXtänaval) sisustusest ja seadmetest ning võlgniku laos asunud varast, mille hulka kuulusid erinevatest võlgniku kohvikutest kokku toodud vana mööbel, osaliselt 3 amortiseerunud, osaliselt keskmises seisukorras olev kontorimööbel, kontoritehnika (arvutid, vanad monitorid), pingid, erinev köögitehnika (suuremas osas mitte töökorras) jmt. Tallinas, Estonia puiesteel asunud kohvikus olnud vara suhtes kasutas üürileandja pandiõigust OÜ Filuko Grupp. Käesolevaks ajaks on kõik pandiga koormatud vara müüdud. Kuna halduri poolt jaotusettepaneku koostamise ajaks mõnede vara hulka kuulunud esemete ostja, vaatamata halduri poolsetele korduvatele meeldetuletustele viivitas oluliselt esemete eest maksmisega, oli haldur sunnitud laekumata summa sissenõudmiseks esitama avalduse kohtule maksekäsu kiirmenetluse korras. Kohtulahendiga pöördus haldur nõude rahuldamiseks kohtutäituri poole ning täitemenetluse käigus õnnestus raha võlgnikult sisse nõuda. Eelpool nimetatud vara (pandiesemete) müügist laekus pankrotipessa kokku 9 178,90 eurot (ehk 143 618,63 Eesti krooni). Tallinnas XXXasuvas laos olnud vara suhtes kasutas üürileandja pandiõigust MTÜ EAK. Käesolevaks ajaks on kõik pandiga koormatud vara müüdud. Kuna halduri poolt jaotusettepaneku koostamise ajaks mõnede vara hulka kuulunud esemete ostja, vaatamata halduri poolsetele korduvatele meeldetuletustele viivitas oluliselt esemete eest maksmisega, oli haldur sunnitud laekumata summa sissenõudmiseks esitama avalduse kohtule maksekäsu kiirmenetluse korras. Kohtulahendiga pöördus haldur nõude sissenõudmiseks kohtutäituri poole ning täitemenetluse käigus õnnestus raha võlgnikult sisse nõuda. Eelpool nimetatud vara (pandiesemete) müügist laekus pankrotipessa kokku 3 704,78 eurot (ehk 57 967,18 Eesti krooni). Tallinnas, XXXtänaval asunud kohvikus olnud vara suhtes üürileandja OÜ S pandiõigust ei kasutanud. Ajal, millisel haldur otsis XXX tänaval asunud kohvikus olnud varale ostjat, esitas ruumide üürileandja OÜ S pankrotihaldurile avalduse, mille kohaselt soovis ta võtta kohviku sisustuse rendile. Kuna haldur soovis leida ostjat eelkõige kohviku sisustusele tervikuna ning arvestades ka seda, et kohviku sisustuse ja seadmete demonteerimisel nende väärtus oleks langenud ligi 60%, oli kohviku sisustuse tervikuna rendile andmine selleks ajaks, mil otsitakse sellele ostjat, mõistlik ja otstarbekas. Kohviku sisustuse rendi eest pidi rentnik algse kokkuleppe kohaselt maksma pankrotivarasse kokku 2 109,08 eurot, ehk 33 000 Eesti krooni (sisaldab käibemaksu), kuid seda summat ta ikkagi ei tasunud. Haldur pidi pöörduma nõude sisse nõudmiseks kohtusse maksekäsu kiirmenetluse kaudu. Selle tõttu aga, et rentnik ei viibi pidevalt Eestis (kuna elab Inglismaal), ei õnnestunud kohtul toimetada talle kätte menetlusdokumente ning kohus pidi lõpetama maksekäsu kiirmenetluse. Haldur jätkas läbirääkimisi rentnikuga rendivõla tasumise osas ja läbirääkimiste teel õnnestus tal nõuda võlgnikult sisse kokku 519,28 eurot (ehk 8 125,00 Eesti krooni, lisandus käibemaks). Seega, laekus pankrotipessa pankrotivara renditulu summas 519,28 eurot (ehk 8 125,00 Eesti krooni, lisandus käibemaks). Vaatamata sellele, et nii endine üürileandja, kui ka tema uus üürnik esitasid haldurile pakkumisi kohvikumööbli ostmiseks, tehinguni siiski ei jõutud. Peale seda, kui üks ostusoovija loobus oma ostupakkumisest ning teine viivitas tehingu lõpule viimisega, kuulutas haldur välja enampakkumise kohviku sisustuse tervikuna müümiseks. Teade enampakkumisest avaldati 27.10.2010.a. Ametlikes Teadaannetes. Enampakkumine toimus pankrotihalduri büroos 16.11.2010 kell 11:
3. Vara alghinnaks enampakkumisel oli 81 250 Eesti krooni, summale lisandus käibemaks 16 250 Eesti krooni, koos käibemaksuga moodustas tervikvara alghind 97 500 Eesti krooni. Enampakkumisest võtsid osa kaks ostusoovijat, kellest üks oli endine üürileandja, kes esitas varasemalt vara ostupakkumise, kuid viivitas tehingu lõpule viimisega. Võitjaks osutus teine pakkuja. Vara lõplikuks müügihinnaks kujunes 135 416,67 Eesti krooni, ehk 8 654,70 eurot, millele lisandus käibemaks. 4 Seega, eelpool nimetatud vara müügist laekus pankrotipessa 8 654,70 eurot (ehk 135 416,67 Eesti krooni).
4. Pankrotivara müügile lisanduv käibemaks pankrotimenetluses moodustas 4 354,01 eurot (ehk 68 125,45 Eesti krooni).
5. Menetluse kestel deponeeris pankrotihaldur pankrotivara müügist laekunud raha (ning deponeerib ka hetkel) AS-is Swedbank ning sellest tulenevalt suurenes pankrotivara seni ajani laekunud pangaintresside näol kokku summas 47,08 eurot (ehk 736,64 Eesti krooni). Kokku moodustab eelpool loetletud pankrotivara käesoleval ajal 28 343,34 eurot (ehk 443 476,90 Eesti krooni). Lähtudes eeltoodust on ammendatud võimalused pankrotivara täiendavaks moodustamiseks. II Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed (

§ 146) Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed on järgmised: 1.

vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad rahalised nõuded puuduvad; 2. massikohustused (s. o. pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused, maksukohustused ning muud kohustused, mida

loeb masskohustuseks; vt.

§ 146

lg 1 p 3; § 148 lg 1 p 1, 3 ja 5) summas 5 046,86 eurot: Kulu liik Summa (EEK) Summa (EUR) 13 860,00 885,82 27 950,46 1 786,36 90,91 5,81 499,98 31,95 36 564,85 2 336,92 Kokku: 78 966,20 5 046,86 3. pankrotimenetluse kulud (

§ 146

lg 1 p 4 ja § 150) summas 12 739,97 eurot: Kulu Summa (EEK) Summa (EUR) 11 631,67 743,40 42 000,00 2 684,29 84 698,49 5 413,22 39 757,07 2 540,94 21 250,00 1 358,12 Kokku: 199 337,16 12 739,97

1. Lisaks on pankrotimenetluses seni olnud käibemaksukohustus summas 4 506,76 eurot (ehk 70 515,47 Eesti krooni). Masskohustused, pankrotimenetluse kulud ja käibemaksukohustus moodustavad kokku 22 293,59 eurot.
2. Pankrotihalduri tasust Pankrotihalduri tasu maksmise kord ja piirmäärad on sätestatud Pankrotiseaduse §-des 65 ja 651, mille kohaselt arvutatakse halduri tasu pankrotivara suurusest. 5.1 Halduri tasu alammäär 5 OÜ DCE(pankrotis) pankrotivara suurus, millelt saab arvestada pankrotihalduri tasu, moodustab käesoleval ajal kokku 26 458,76 eurot (ehk 413 989,57 Eesti krooni) ning see jääb § 651 lg 1 kohaselt järgmisesse vahemikku: Pankrotivara suurus eurodes 12 801–32 000 Halduri tasu alammäär eurodes Halduri tasu pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt 2 556 11% Seega, on pankrotihalduri tasu alammäär OÜ DCE(pankrotis) pankrotivaralt

§ 651

lg 1 kohaselt järgmine: 2 556 eurot + 11 % pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt (ehk (26 458,76 – 12 801)* 11% = 1 502,35 eurot) = 4 058,35 eurot (ehk 63 499,44 Eesti krooni). Seega on käesolevalt pankrotivaralt ettenähtud halduri tasu alammäär 4 058,35 eurot. 5.2 Halduri tasu ülemmäär OÜ DCE(pankrotis) pankrotivara suurus, millelt saab arvestada pankrotihalduri tasu, moodustab käesoleval ajal kokku 26 458,76 eurot (ehk 413 989,57 Eesti krooni) ning see jääb § 651 lg 2 kohaselt järgmisesse vahemikku: Pankrotivara suurus eurodes 12 801–32 000 Halduri tasu alammäär eurodes Halduri tasu pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt 3 706 12,5% Seega, on pankrotihalduri tasu ülemmäär OÜ DCE(pankrotis) pankrotivaralt

§ 651

lg 2 kohaselt järgmine: 3 706 eurot + 12,5 % pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt (ehk (26 458,76 – 12 801)* 12,5% = 1 707,22 eurot) = 5 413,22 eurot (ehk 84 698,49 Eesti krooni). Seega on käesolevalt pankrotivaralt ettenähtud halduri tasu ülemmäär 5 413,22 eurot. 5.3 Halduri tegevus pankrotivara valitsemisel Pankrotimenetluse kestel on pankrotihaldur taganud võlgniku vara säilimise ja tegelenud vara realiseerimisega. Haldur on tutvunud ja analüüsinud võlgniku raamatupidamisdokumentatsiooni, samuti võlgniku juhatuse tegevust tehingute tegemisel ning varade säilitamisel pankrotimenetluse algatamisele eelnenud perioodil. Vara säilimise tagamiseks ning võlausaldajate nõudmisel pidi haldur viima vara ära selle asukohtadest Estonia puiesteel ja Kloostrimetsa teel (Pirital). Vara hoiustamiseks oli vaja üürida laoruume. Haldur pidi väga palju tegelema võlgniku vara näitamisega ning selle müümisega, selle ladustamisega, kuna asjade maht oli väga suur. Kahjuks aga müügi käigus selgus, et suur osa varast, mida haldur pidi võlausaldajate-üürileandjatele nõudmisel nende territooriumilt ära viima, ei omanud suurt või üldse mingisugustki turuväärtust ning hiljem pidi haldur selle maha kandma ja utiliseerima. Lisaks eeltoodule on haldur korraldanud võlgniku jooksvat raamatupidamist ja pidanud kirjavahetust võlausaldajatega, sh välismaalt (võlgniku osanikega ja sidusettevõtetega Lätist). Samuti korraldas haldur ja viis läbi võlausaldajate esimese üldkoosoleku, pankrotitoimkonna koosolekuid ja nõuete kaitsmise koosoleku, millel olid kaitstud 70 võlausaldaja nõuded. Kokku oli võlausaldajaid üle 100 ja nendest enamikuga pidi haldur suhtlema E-posti ja/või telefoni teel nõudeavalduse esitamise ja pankrotimenetluse edenemisega seotud teemadel. 6 Mahukaks tööks oli ka dokumentide ettevalmistamine Töötukassale esitamiseks, võlgniku endistele töötajatele hüvitiste taotlemiseks (töötajaid oli kokku ca. 52), kuna äriühingu raamatupidamist töötajate suhtes ei peetud juba vähemalt alates septembrist 2009. Suuremal osal töötajatest ei säilinud peaaegu mitte mingeid nõude alusdokumente (palgalehti, tihtipeale ka töölepinguid) ning kõiki neid dokumente tuli halduril raamatupidamisest välja otsida. Kõikidele töötajatele tuli halduril vormistama saamata jäänud (töö)tasude, puhkusehüvitiste, lepingu lõpetamise hüvitiste ning keskmise kuutasu suuruse arvestused. Mitu korda nõudis Töötukassa juurde uusi dokumente, andmeid ja selgitusi, töötajad esitasid nõudeavaldused gruppide kaupa erineval ajal ning haldur pidi esitama Töötukassale mitu avaldust töötajatele hüvitiste taotlemiseks. Suure osa töötajatega pidi haldur suhtlema ka isiklikult, kuna nad ilmusid pidevalt halduri büroosse, paljud töötajad ei osanud koostada iseseisvalt nõudeavaldust ning haldur ja tema büroo töötajad pidid nõustama ja abistama töötajaid pidevalt nõudeavalduste koostamisel. Pankrotimenetluse jooksul on haldur tegelenud ka debitoorsete nõuete ja nendega seotud dokumentide analüüsimisega ning nende nõuete sissenõudmisega. Menetluse ajal selgus, et nõuded kas puuduvad (on olemas kuludokumendid töötajatele kuludeks välja antud summade kohta) või on enamasti lootusetud ning kuuluvad maha kandmisele. Võlgniku bilansis lühiajaliste nõuetena kajastatud nõuded, mis kujutasid endast üüritud kohvikute ruumide eest antud tagatisraha summasid kuulusid üürilepingute alusel objektide üürileandjatele, võlgniku üürivõlgnevuste osaliseks katteks (kuna võlgnikul olid kõikidel objektidel üürivõlgnevused). Kahe üürileandja nõuetega, mis olid pankrotimenetluses esitatud ja tunnustatud, on haldur teinud tasaarvestust ning ülejäänud üürileandjad halduri andmetel on ise tasaarvestanud tagatisraha summasid oma nõuetega võlgniku vastu veel enne pankrotimenetlust ning selle tõttu ei ole nad pankrotimenetlusse võlgniku vastu nõudeid esitanud. Lisaks eeltoodule, korraldas ja viis haldur läbi vara enampakkumised, vormistas pankrotimenetluse toimingutega seotud dokumente, esitas vastavuses Pankrotiseaduse sätestatuga kohtule nõutud aruandeid ja dokumente ning tagas seadusele vastava pankrotimenetluse.

§ 65lg 1 sätestab, et, „Halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb“.

§ 65

lg 5 kohaselt võib kohus põhjendatud juhul määrata haldurile alammäärast suurema tasu.

§ 65

lg-s 51 sätestab, et „Kohus võib määrata haldurile käesoleva seaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammäärast suurema tasu, mis ei ületa sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülemmäära, kui: 1) pankrotivara väärtus oli suur ning arvestades halduri tegevust vara suurendamisel ja tagasivõitmisel ei ole alammäära kohaldamine õiglane; 2) haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel kohtuvaidlustes ega kasuta täiendavalt õigusabi; 3) kohus peab seda põhjendatuks.“ Arvestades käesoleva menetluse kestvust, pankrotimenetluses teostatud tööde mahtu ja keerukust, on haldur seisukohal, et antud asjas oleks põhjendatud pankrotihaldurile tasu maksmine ülemmääras. Eeltoodust tulenevalt, taotleb haldur kohtult määrata talle tasuks 5 413,22 eurot (bruto, lisandub sotsiaalmaks). III Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Vastavalt

§ 154

lg-le 2 alustab haldur jaotise alusel võlausaldajatele raha välja maksmist pärast jaotusettepaneku kinnitamist vastavalt raha laekumisele. Raha välja maksmine toimub pankrotitoimkonna nõusolekul, arvestades

§ 146lõikes 1 nimetatud väljamakseid.

7 Vastavalt seadusele rahuldatakse järgmise järgu nõuded pärast eelmise järgu nõuete täielikku rahuldamist. Kui varast ei piisa kõigi ühe järgu nõuete rahuldamiseks, rahuldatakse sama järgu nõuded võrdeliselt nõude suurusega. Käesolevas menetluses tehti väljamakseid esimeses rahuldamisjärgus tunnustatud nõudeid omavatele kahele pandipidajatest võlausaldajatele, kelle nõuded olid kas osaliselt või täies ulatuses tagatud (üürileandja) pandiga. Kuna seoses pankrotimenetluse mahuga, keerukusega ja kestvusega, samuti vältimatute märkimisväärsete vara transportimise, hoiustamise, haldamise ja müügikulude suurusega ületas käesolevas menetluses kulude summa

§ 153

lg-s 2 sätestatud suhet pandieseme(te) müügist laekunud raha kogusummasse, tuli halduril teha väljamakseid pandipidajatest võlausaldajatele võrdeliselt nende pandiga koormatud pandiesemete müügist saadu suhtega kogu pandiga tagatud vara müügist saadud summasse.

1. Pandipidajast võlausaldaja OÜ FG pandiga koormatud vara (Tallinnas, aadressil XXX. asunud kohviku sisustus) müügist laekus pankrotipessa kokku 9 178,90 eurot, ehk 143 618,63 Eesti krooni. Võlausaldajale tehti väljamakse summas 3 566,59 eurot (ehk 55 805,01 Eesti krooni).
2. Pandipidajast võlausaldaja MTÜ AK pandiga koormatud vara (Tallinnas, aadressil XXXasunud laos olnud vara) müügist laekus pankrotipessa kokku 3 704,78 eurot, ehk 57 967,18 Eesti krooni. Võlausaldajale tehti väljamakse summas 2412,72 eurot (ehk 37 750,86 Eesti krooni), mis moodustas 90,12% võlausaldaja nõude summast. Seega, vastab käesolev väljamakse

§ 153lg-s 2 sätestatud nõuetele.

Vastavalt

§ 153

lg 4 ulatuses, milles pandiga tagatud nõue on jäänud rahuldamata pandieseme müügist saadud raha arvel, rahuldatakse see koos

§ 153

lõike 1 punktis 2 nimetatud nõuetega (muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded). Teises ja kolmandas rahuldamisjärgus tunnustatud nõudeid omavatele võlausaldajatele aga väljamakseid raha puudumise tõttu ei tehtud. IV Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Esimeses järgus kuuluvad vastavalt

§ 153

lg 1 p-le 1 rahuldamisele pandiga tagatud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded summas 42 993,95 eurot (ehk 672 709,09 Eesti krooni). Märkus: 05.03.2010.a. toimunud nõuete kaitsmise kooolekul tunnustati allpool nimetatud võlausaldajate nõudeid kogusummas 741 249,09 Eesti krooni, FGnõuet tunnustati summas 691 041,09 Eesti krooni ning MTÜ EAK nõuet summas 50 208,00 Eesti krooni. Vastavalt

§ 99

lg 1, esitas pankrotihaldur võlausaldajate avaldused nõuete tasaarvestamiseks, mille tulemusena moodustasid võlausaldajate nõuded allpool olevas tabelis toodud summad. Tunnustatud nõude Tunnustatud nõude Rahuldamata № Võlausaldaja nimi summa (EEK) summa (EUR) jäänud nõude summa (EUR) 1 630 821,09 40 316,82 36 750,23 2 41 888,00 2 677,13 264,41 Kokku 672 709,09 42 993,95 37 014,64 Teises järgus kuuluvad vastavalt

§ 153

lg 1 p 2 rahuldamisele muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded summas 2 516 611,56 eurot, ehk 39 376 414,58 Eesti krooni. Teises rahuldamisjärgus tunnustatud nõudeid omavatele võlausaldajatele väljamakseid raha puudumise tõttu ei tehtud ja rahuldamata jäänud nõuete suurus on seega võrdne tunnustatud nõuete suurusega: 8 № 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 Võlausaldaja Tunnustatud nõude summa EEK Tunnustatud nõude summa EUR 18 230,00* 11 025,15 2 883,92 8 185,47 478 459,10 5 207,00 3 309 792,00 15 472,59 25 879,17 7 412,43* 1 013 931,06 34 113 437,70 4 960,10* 7 783,41* 5 152,69* 4 026,36* 4 800,06* 4 999,61* 3 098,16* 6 688,92* 8 368,42* 6 703,78* 0,00* 3 738,38* 2 461,24* 6 081,38* 10 457,24* 8 639,98* 7 156,71* 8 955,89* 13 641,06* 4 608,81* 9 588,43* 6 844,32* 5 972,41* 2 822,56* 6 743,18* 6 481,67* 8 108,12* 5 619,70* 3 188,17* 5 229,61* 5 238,35* 9 443,27* 8 002,62* 4 073,81* 5 634,35* 1 165,11 704,64 184,32 523,15 30 579,11 332,79 211 534,26 988,88 1 653,98 473,74 64 802,01 2 180 246,04 317,01 497,45 329,32 257,33 306,78 319,53 198,01 427,50 534,84 428,45 0,00 238,93 157,30 388,67 668,34 552,20 457,40 572,39 871,82 294,56 612,81 437,43 381,71 180,39 430,96 414,25 518,20 359,16 203,76 334,23 334,79 603,53 511,46 260,36 360,10 Rahuldamata jäänud nõude summa (EUR) 1 165,11 704,64 184,32 523,15 30 579,11 332,79 211 534,26 988,88 1 653,98 473,74 64 802,01 2 180 246,04 317,01 497,45 329,32 257,33 306,78 319,53 198,01 427,50 534,84 428,45 0,00 238,93 157,30 388,67 668,34 552,20 457,40 572,39 871,82 294,56 612,81 437,43 381,71 180,39 430,96 414,25 518,20 359,16 203,76 334,23 334,79 603,53 511,46 260,36 360,10 9 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 Kokku: 0,00* 0,83* 0,00* 0,00* 0,00* 0,00* 0,00* 0,53* 0,67* 8 058,55 7 006,92 12 024,41* 34 587,00 6 471,46* 0,00* 21 012,64 51 023,20 3 000,00* 8 000,00* 39 376 414,58 0,00 0,05 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,03 0,04 515,04 447,82 768,50 2 210,51 413,60 0,00 1 342,95 3 260,98 191,73 511,29 2 516 611,56 0,00 0,05 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,03 0,04 515,04 447,82 768,50 2 210,51 413,60 0,00 1 342,95 3 260,98 191,73 511,29 2 516 611,56 *töötajate puhul korrigeeritud lähtudes Töötukassa poolt hüvitatud summast Märkus: siinkohal soovib pankrotihaldur märkida, et nõuete kaitsmise koosoleku toimumise ajaks ei olnud veel Töötukassa poolt tehtud otsus võlgniku endistele töötajatele hüvitiste määramiseks. Nõuete kaitsmise koosolek võlgniku pankrotimenetluses toimus 05.03.2010.a, viimane tähtaeg selle läbiviimiseks seaduse alusel oli 16.04.2010, Töötukassa esimene otsus töötajatele hüvitiste määramise kohta tuli aga alles 17.05.2010 ning viimane otsus oli tehtud 27.07.2010.a. Seega, nõuete kaitsmise koosolekul tunnistati töötajate nõudeid täies ulatuses (kokku tunnistati teise rahuldamisjärku nõudeid summas 40 499 149,49 Eesti krooni), kuna ei olnud täpsemalt veel teada, millises ulatuses hüvitab Töötukassa töötajate nõudeid. Tegemist oli sisuliselt töötajate tingimuslike nõuetega. Peale Töötukassa poolt võlgniku endistele töötajatele hüvitatud summade lahutamist tunnustatud nõuete summadest, kujunes pankrotivarast rahuldamisele kuuluvate nõuete kogusummaks 39 376 414,58 Eesti krooni. Kokku on teises rahuldamisjärgus tunnustatud võlausaldajate nõuete rahuldamata jäänud osa OÜ DCE(pankrotis) pankrotimenetluses seega 2 516 611,56 eurot. Kolmandas järgus kuuluvad vastavalt

§ 153

lg 1 p 3 rahuldamisele muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded summas 4 929,49 eurot, ehk 77 129,83 Eesti krooni. Kolmandas rahuldamisjärgus tunnustatud nõudeid omavatele võlausaldajatele väljamakseid raha puudumise tõttu ei tehtud ja rahuldamata jäänud nõuete suurus on seega võrdne tunnustatud nõuete suurusega. Tunnustatud Tunnustatud Rahuldamata № Võlausaldaja nõude summa nõude summa jäänud nõude (EEK) (EUR) summa (EUR) 1 10 074,20 643,86 643,86 2 67 055,63 4 285,64 4 285,64 Kokku: 77 129,83 4 929,49 4 929,49 Kokku on kolmandas rahuldamisjärgus tunnustatud võlausaldajate nõuete rahuldamata jäänud osa OÜ DCE(pankrotis) pankrotimenetluses seega 4 929,49 eurot. Kuna võlgnikul puudub hetkeseisuga täiendav jaotamisele kuuluv vara, siis täiendavaid väljamakseid pankrotivarast võlausaldajatele ei tehta. V Andmed müümata vara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta 10 Müümata vara käesoleval ajal puudub. Pankrotihalduril ei ole infot kolmandate isikute valduses oleva võlgniku vara kohta, seega eeldab pankrotihaldur, et selline vara käesolevas pankrotimenetluses puudub. VI Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Haldur on pankrotimenetluse käigus pöördunud kohtusse maksekäsu kiirmenetluse kaudu pankrotivarasse kuulunud mõnede ostetud esemete eest kahelt võlgu jäänud isikutelt võla sissenõudmiseks. Kohtulahendi saamisel pöördus haldur selle täitmise tagamiseks kohtutäituri poole ning võlgnevus õnnestus võlgnikelt sisse nõuda täies ulatuses. Haldur ei kasutanud õigusabiteenust. Pankrotihaldur ei ole pankrotimenetluse kestel esitanud kohtusse muid hagisid, kuna perspektiivsed hagi esitamise alused puuduvad. Haldur ei kavatse ka edaspidi hagisid esitada. VII Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukulud (maksekäsu kiirmenetluse avalduste esitamisel tasutud riigilõiv), ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks on käsitletud punktis pankrotimenetlusega seotud väljamaksed. VIII Maksejõuetuse tekkimise põhjusest Võlgniku peamiseks tegevusalaks oli frantsiislepingu alusel „DCECB“ kaubamärgi all kohvikute pidamine, kokku oli võlgnikul

1. aasta suveni neli kohvikut Tallinnas. Võlgniku seadusliku esindaja poolt esitatud andmete kohaselt algasid võlgnikul makseraskused juba
2. aastal, käibe pideva langemise tõttu. 2008.a. lõpuks tekkisid võlgnikul suured võlgnevused kohvikute ruumide üürileandjate ees ning üürileandjad esitasid üürilepingu ülesütlemise teated. Sel hetkel siiski jõuti kokkuleppele üürileandjatega ja sõlmiti vastavad kokkulepped, milliste kohaselt alandasid üürileandjad võlgnikule mõneks kuuks üüri ning koostasid võlgnevuste tasumise maksegraafikuid. Võlgnik oli sunnitud sulgema oma kontori aadressil XXX, Tallinn ning edaspidi töötasid kontoritöötajad kohvikute tagaruumides. Juhatuse liikme sõnul, on osanikud varasemalt eraldanud pidevalt vahendeid võlgniku majandusolukorra stabiliseerimiseks, kuid alates
3. aasta algusest ei soovinud või ei saanud enam lisavahendeid ettevõttesse paigutada. Seejärel hakkas äriühingu majanduslik olukord aina halvenema, aga tollase juhatuse liikme arvamusel oli maksejõuetuse iseloom pigem ajutine. Juulis 2009.a. ütles AS VK võlgnikuga sõlmitud üürilepingu üles ning võlgnik oli sunnitud seal asuva kohviku sulgema. See viiski võlgniku sisuliselt püsivale maksejõuetusele, kuna VK asuv kohvik andis 70 % võlgniku kogukäibest. Rasedus- ja sünnituspuhkusele läinud juhatuse liikme LK asemele astunud uus juhatuse liige KA tegi äriühingu juhtimise üle võtmisel ülevaate võlgniku varade ja kohustuste osas ning jõudis järeldusele, et äriühing on maksejõuetu ning tuleb esitada kohtule pankrotiavaldus. Pankrotimenetluse käigus kättesaadud informatsioonile tuginedes ei ole võlgniku maksejõuetus halduri hinnangul põhjustatud võlgniku juhatuse poolt toime pandud kuriteost ega raskest juhtimisveast, on seega tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel Pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. IX Arvamus pankrotiga seotud kuriteo olemasolu ja andmed kuriteost teatamise kohta Haldur ei ole tuvastanud, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu (KarS §-de 384) või raske juhtimisviga. Samuti ei ole haldur tuvastanud KarS §-de 385 või 3851 11 sätestatud tegude tunnuseid ega teiste majandustegevusega seonduvate kuritegude tunnuseid. Teateid kuritegude kohta haldur seega esitanud ei ole. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes pankrotiseaduse § 162 lg 1, 2, 3; § 163 lg 3, 4 ja 5; §-st 165 lg 3 , p a l u b pankrotihaldur: 1) kinnitada OÜ DCE(pankrotis, registrikood XXX) lõpparuanne; 2) kinnitada pankrotimenetluse kulud summas 22 293,59 eurot (masskohustused, pankrotimenetluse kulud ja käibemaksukohustus), sh 3) kinnitada halduri lõplik tasu summas 5 413,22 eurot (bruto, lisandub sotsiaalmaks 33%). Koos arvestusliku sotsiaalmaksuga on halduri palgafond 7 199,58 eurot; 4) vabastada Terje Eipre OÜ DCE(pankrotis, registrikood XXX) pankrotihalduri kohustustest; 5) määrata OÜ DCE(pankrotis, registrikood XXX) dokumentide hoidjaks juhatuse liige KA(isikukood XXX). Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud DCEOÜ (pankrotis) lõpparuandega, leiab, et see kuulub kinnitamisele.

§ 163

lg 1 kohaselt avaldab haldur väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles on andmed, kus ja millal võib lõpparuandega tutvuda, samuti selgitus, et lõpparuandele võib esitada vastuväite.

§ 16

lg 2 kohaselt võivad võlausaldajad vastuväite lõpparuandele esitada kohtule 10 päeva jooksul pankrotiseaduse § 163 lg 1 nimetatud teate avaldamisest. Teade lõpparuandega tutvumise kohta ilmus 22.08.2011 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastuväiteid ei ole esitatud.

§ 162

lg 1 p 2 kohaselt haldur esitab pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui pankrotivara on müüdud ja jaotiste alusel raha välja makstud. Tutvunud asja materjalidega kohus leiab, et lõpparuande kinnitamata jätmiseks ei ole takistusi, seega tuleb DCEOÜ (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetada. DCEOÜ (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu

§ 163lg 5 tähenduses. Halduril ei ole andmeid pankrotikuritegude kohta Kar

S §-de 385 või 384 tunnustel. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise isiku dokumendid anda 10 aastaks vastutavale hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et DCEOÜ (pankrotis) dokumendid tuleb vastavalt pankrotihalduri taotlusele anda juhatuse liikme KA(isikukood XXX) vastutavale hoiule. Vastavalt

§ 65lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse, sama paragrahvi lõike 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur palub määrata halduri brutotasuks kokku 5 413,22 eurot ning palub kinnitada pankrotimenetluse kulutustena kokku summa 22 293,59 eurot. DCEOÜ (pankrotis) pankrotitoimkonnas on EÕ, ST ja MS. Pankrotitoimkonna liikmed EÕ ja ST esitasid 12. ja 13.oktoobril 2011 kohtule oma seisukohad halduri tasu osas. Tulenevalt

§-st 65 lg 1 on toimkonna liikmed kohtu nõudel avaldanud oma arvamust halduri tasu osas. S T ja E Õ ei ole vastuväiteid Terje Eiprele määratava tasu osas ning pankrotimenetluse kulude osas. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, pankrotihalduri aruande, halduri taotlusega tasu määramiseks ja DCEOÜ (pankrotis) pankrotitoimkonna liikmete arvamusega, leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotihalduri tasu määramise kohta on põhjendatud. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. Arvestades eeltoodut, tuleb 12 määrata halduri brutotasuks kokku 5 413,22 eurot ning kinnitada pankrotimenetluse kulutustena kokku 22 293,59 eurot.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Liili Lauri Kohtunik 13