lg 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolude tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Hagi on esitatud 10.02.2010.a. Seega tuleb elatisenõue lahendada kuni 30.06.2010 kehtinud seaduse alusel ning alates 01.07.2010 kehtiva perekonnaseaduse alusel.
ja § 97 p 1 kohaselt on isa kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Seega tuleb elatis lapse ülalpidamiseks kuni 30.06.2010 välja mõista N S kasuks ning alates 01.07.2010 K S kasuks.
lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vastavalt
§-s 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsus on kehtestanud kuupalga alammääraks 278,02 eurot. Seega ei või olla igakuine elatusraha ühele lapsele väiksem kui 139,01 eurot. Seadusandja on eeldanud, et niisuguses suuruses elatisest jätkub lapse põhivajaduste rahuldamiseks ning et lapsest lahus elav vanem on suuteline seda ka maksma. Hageja taotleb suurendada väljamõistetud elatise summat kuni 139,01 euroni, millele lisanduks tulumaks, kokku 175,95 euroni. Tulumaksuseaduse § 19 lg 3 p 11 kohaselt tulumaksuga ei maksustata elatist ega elatisabi seaduse alusel saadud elatisabi. Seetõttu ei lisa kohus väljamõistmisele kuuluvale elatisele tulumaksu summat Kohus rahuldab hageja nõude suurendada kohtuotsusega väljamõistetud elatise summat 91,08 euro võrra, mõistes kostjalt välja elatise suuruses 139,01 eurot (2 175,00 Eesti krooni) kuus alates hagi esitamisest kuni 30.06.2010 tütre ülalpidamiseks N S kasuks ning alates 01.07.2010 kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, tütre K S kasuks. Menetluskulud TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et mõistlik on jätta menetluskulud poolte endi kanda võrdsetes osades, kuna kostja on vastuses hagile tunnistanud hagis esitatud nõuet. Samuti ei nähtu tsiviilasja toimiku materjalidest, et pooled oleks menetluskulu kandnud. 2 Koidula Laurisaar kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.