← Eesti

2-10-10165/32

Obsah (8)§ 403§ 5§ 230§ 386§ 162§ 190§ 174§ 133

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 15. november 2011, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-10165 Tsiviilasi AKhagi

§ 403kirjalikus menetluses peale korraldavate kohtuistungite toimumist.

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, uurinud asjas kohtule esitatud tõendeid ja hinnanud nii dokumentaalseid tõendeid kui ka tunnistaja ütlusi kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. 14.

§ 5

lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.

  1. Hageja esitatud nõuded on: - põhivõlgnevuse 63 911,65 eurot (1 000 000 krooni), - intress 25 416,17 eurot (397 676,70 krooni), - sissenõutavaks muutunud viivis perioodi eest 01.01.2010 - 01.03.2010 summas 7 541,57 eurot (118 000 krooni), - viivis 0,2% päevas ehk 127,82 eurot (2 000 krooni) päevas põhivõlgnevuselt alates 01.03.2011 kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni.
  2. Kostja hagi ei tunnista. Kostja kahtleb hageja poolt kohtule esitatud laenulepingu õigsuses ning kostja ei ole selle lepingu alusel hagejalt laenu saanud.
  3. Hageja esitas hagi nõude alusena 12.03.2007.a. AK’i, isikukood XXX (Laenuandja) ja RTOÜ, registrikood XXX (Laenusaaja), mida esindab juhatuse liige AN, isikukood XXX vahel sõlmitud lepingu. Nimetatud lepingu punktide 2.1., 2.
  4. ja 2.
  5. kohaselt annab Laenuandja Laenusaajale 3 laenu summas 1 000 000 (üks miljon) krooni laenuintressiga 14,4 % aastas, tagasimakse tähtajaga kuni 31.12.2009.a. laenuandja arvelduskontole. Lepingu punkti 2.
  6. kohaselt laenusumma üleandmine toimub 2 (kahes) osas, hiljemalt
  7. märtsiks 2007 ülekandega Laenusaaja arvelduskontole nr. XXXXXXXXXXXX Hansa-pangas. Laenuleping on poolte poolt alla kirjutatud 12.03.2008 (tlk. 11 ja 76, I köide). Hageja on laenu kostjale üle kandnud kahes osas, mille kohta esitas maksekorralduse nr 716, 15.03.2007 summa 500 000 krooni ja maksekorralduse nr.717, 17.03.2007 summa 500 000 krooni ülekand-mise kohta (tlk.12-13, I köide).
  8. Võlaõigusseadus (VÕS) § 396 lg 1 alusel laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
  9. Pooled vaidlevad selle üle, et kas: - 12.03.2007 (12.03.2008) AK’i ja RTOÜ vaheline laenuleping on alla kirjutatud AN või teise isiku poolt, - kas AK on andnud 2007 aasta märtsis RTOÜ-le laenu 1 000 000 (üks miljon) krooni ja kas see summa on ka kostjale üle kantud.
  10. Põhja Prefektuuri kriminaalbüroo majanduskuritegude talituse poolt määratud käekirjaekspertiiside kohta koostatud Ekspertiisiaktide nr. XXX, 03.11.2010 ja nr. XXX, 27.12.2010 (millede ekspertiisiobjektiks oli 12.03.2007 (12.03.2008) AK ja RTOÜ vaheline laenuleping 1-l lehel ning ekspertiisiülesanne oli; kas ekspertiisiks esitatud AK ja RTOÜ vaheline leping on kirjutatud alla AN või teise isiku poolt ) erinevate kohtuekspertide eksperdiarvamuste järgi ei ole võimalik määrata, kas ekspertiisiks esitatud ekspertiisiobjekt on alla kirjutatud AN või kellegi teise isiku poolt (tlk.108-111, 127-130, I köide). Tunnistaja JL’i ütluste kohaselt sõlmiti 2007.a. märtsis AK’i ja OÜ RT vahel laenuleping ühe miljoni krooni kohta. Laenulepingu teksti koostas AK ning OÜ RT poolt kirjutas laenulepingutele alla AN, seega ka 2007.a. laenulepingule. Tunnistaja oli laenulepingu allakirjutamise juures, sest tal on AK’iga ühised äriasjad (tlk. 73, II köide). Kohus märgib, et hageja AK ja tunnistaja JL on mõlemad alates 2002 aastast kuni käesoleva ajani OÜ M (registri-kood XXX) juhatuse liikmed ja osanikud (tlk.66-70, II köide). Eeltoodule tuginedes ei ole tunnistaja ütlused kohtule veenvad, kuna tunnistaja on huvitatud hageja suhtes soodsast kohtu-lahendist.
  11. Kohus jätab tähelepanuta hageja seisukoha, mille kohaselt tuleb jätta käesolevas menetluses tähelepanuta ülalmärgitud ekspertiisiaktid ja lugeda tunnistaja J. L ütlustega tõendatuks vaidlusaluse laenulepingu allakirjutamine RTOÜ juhatuse liikme AN poolt.
  12. Vaidlusaluse laenulepingu punkti 2.3 kohaselt pidi laenusumma üleandmine toimuma kahes osas hiljemalt
  13. märtsiks 2007.a. ülekandega laenusaaja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Hansapangas (praegune Swedbank AS) ning punkti 2.
  14. kohaselt laenusaaja kohustub laenusumma ja intressid laenuandjale tagasi maksma hiljemalt 31.12.2009.a. ülekandega laenuandja arvelduskontole nr XXXXXXXXXX SEB Eesti Ühispangas (praegune SEB). Hagile lisatud maksekorraldustest nähtuvalt on AK oma kontolt nr XXXXXXXXXXXXXX maksekorralduste nr. 716, 15.03.2007 ja nr 717, 17.03.2007 järgi mõlemal korral üle kandnud summa 500 000 krooni saajale R LDT, kontole XXXXXXXXXXXXXX (Swedbank) selgitustega „leping“ ja Leping II osa“ (tlk.12-13, I köide). Maksekorraldustel märgitud selgitused ei viita, milliste laenulepingute või muude lepingute alusel maksed on tehtud. 12.03.2007 (12.03.2008) Laenulepingu järgi on laenusaajaks RTOÜ (registrikood XXX ), mitte R LDT. Laenulepingu punktis 2.
  15. märgitud laenusaaja arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXX Hansapangas (praegu Swed-bank), millisele laenuandja AK pidi laenusaajale RTOÜ-le antava laenusumma 1 000 000 (üks miljon) krooni üle kandma, ei kuulu RTOÜ-le. Laenulepingus ei ole ühtegi viidet laenusaaja kontole nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbankis, millisele pidanuks laenuandja laenusumma laenusaajale üle kandma. RTOÜ (registrikood XXX ) omab Swedbankis 4 arvelduskontot nr. XXXXXXXXXXXX(tlk. 41, I köide). XXXXXXXXXXXXXX laenulepingus laenusaaja kontona ei märgita. Arvelduskonto numbrit
  16. Hageja väitel on pooled eksinud nii 12.03.2007 (12.03.2008). laenulepingu kuupäeva kirjutamisel kui ka olevat kostja lepingusse valesti märkinud laenusaaja vale arveldusarve numbri . Laenulepingul märgitud erinevad kuupäevad viitavad asjaolule, et leping on vormistatud tagantjärgi. Hageja ei ole tõendanud, et kostja esindaja AN koostas lepingu. Lisaks ekspertiisiaktide kohtuekspertide eksperdiarvamuste järgi ei ole võimalik määrata, kas ekspertiisiks esitatud laenuleping on alla kirjutatud AN või kellegi teise isiku poolt. Kohtul puudus võimalus AN’t asjas küsitleda, kuna 12.01.2010 alustati jälitusmenetlust AN teadmata kadumise kohta ja seoses tema surmaga on 28.06.2010 algatatud kriminaal-menetlus KarS § 113 tunnuste järgi (tlk. 30, 196, I köide)..
  17. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et vaidlusalune väidetav 12.03.2007 (12.03.2008) laenuleping ühe miljoni krooni laenamiseks hagejalt kostjale võib olla mitte alla kirjutatud kostja OÜ RT tollase juhatuse liikme AN poolt ja seega mitte ka poolte vahel sõlmitud.
  18. Kui aga kohus asuks seisukohale, et 12.03.2007 (12.03.2008) AK’i ja RTOÜ vaheline laenuleping on alla kirjutatud AN poolt, siis kostjal tekib laenusumma tagasimaksmiskohustus ainult pärast seda, kui laenuandja kannab kostja arvelduskontole laenusumma. Hageja väitel pärast laenulepingu sõlmimist palus kostja kanda hagejal laenulepingujärgsed summad üle R LDT arveldusarvele, mistõttu hageja kandiski kostja palvel laenusummad kostja poolt soovitud arveldusarvele, milleks oli R LDT arveldusarve. Kohus leiab, et hageja väited on paljasõnalised ja ei ole tõendanud kohtule, et kostja oleks andnud korralduse laenulepingu alusel laenusumma ülekandmiseks kolmanda isiku arvelduskontole. Laenusaaja RTOÜ ((registrikood XXX ) ja R LDT (asukohaga XXX) on erinevad juriidilised isikud. Seega ei ole hageja täitnud laenulepinguga võetud kohustust, kanda laenusumma üks miljon krooni üle kostja RTOÜ-le kui laenu saajale. Kostja kui lepingujärgne laenusaaja ja maksekorralduste nr. 716 ja 717 alusel rahasummade saaja R LDT on erinevad juriidilised isikud .
  19. Kohus märgib, et asjas eraldi käsitlemata tõendid, nimelt R LDT-d puudutavad tõendid ei muuda kohtu otsustust.
  20. Eeltoodud põhjendustele tuginedes leiab kohus, et hagi on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
  21. Tühistada Harju Maakohtu 29.03.2010.a. kohtumääruse alusel kohaldatud esialgse õiguskaitse korras määratud hagi tagamise abinõu

§ 386lg.

4 alusel, kuna hagi jääb rahuldamata. Menetluskulude jaotus 29.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

§ 190

lg 2 alusel menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb poolte menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. 30.

§ 133lg.

1 alusel hagihind on hagi esitamisel põhivõlgnevus 63 911,65 eurot (1 000 000 krooni). 5 Taimi Kollom Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.