Obsah (4)

§ 76§ 100§ 101§ 108

2-10-20028 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2011 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-2002

§ 76, § 82, § 91, § 92, § 100, § 101, § 108 lg 1.

1. Kostja on hageja liige ning hageja ülesandeks on elamu XXX majandamine. Kostja on kohustatud hagejale tasuma osutatud teenuste eest esitatud arveid, mida kostja ei ole teinud vaatamata korduvatele meeldetuletustele. Käesoleva ajaga võlgneb kostja hagejale teenustasu 761,16 eurot, soojus 1 104,37 eurot, pangalaen, mis otsustati võtta 13.06.2008 üldkoosolekul (tl 47-48) 420,16 eurot ja eelmise korteriomaniku GT’i võlgnevus 336,09 eurot (tl 56-59, 86, 88, 115-116, 123134).
2. Hageja on kostjale pakkunud novembris 2010 võimalust võla maksmist graafiku alusel. Kostja vastuväited
3. Kostja tunnistab hagi summas 2 285,69 eurot. Kostja ei tunnista eelmise korteriomaniku võlgnevust summas 336,09 eurot, kuna ei ole aru saada, mille eest see on, samuti on kostja korteri eelmiseks omanikuks SM(tl 97-110), mitte GT, kellele viitab hageja. Kostja ja SM vahel sõlmitud ostu-müügilepingust nähtub, et korteril oli võlgnevus 1 737,90 krooni, hageja aga palub kostjalt välja mõista GT’i võlgnevuse 336,09 eurot ehk 5 258,65 krooni. Samuti on ostu-müügilepingu leppinud pooled kokku, et võlgnevuse tasub müüja ehk SM, seega peaks eelmise korteriomaniku võlgnevuse osas esitama hageja nõude SM vastu. Kohtuotsuse põhjendus 2 2-10-20028
4. Kuna hageja on palunud asja läbi vaadata ilma tema osavõtuta, lahendab kohus juhinduvalt TsMS § 409 lg 1 p-st 3 antud asja sisuliselt. Kohus, kuulanud ära kostja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.
5. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
6. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on korteriomandi asukohaga XXX omanik (tl 44) ja, et elamut XXX majandab ja esindab hageja (tl 33-39). Samuti puudub vaidlus, et kostja on jätnud hagejale osutatud teenuste eest esitatud arved tasumata.
7. Poolte vahel on vaidlus võlgnevuse suuruse üle.
8. Korteriühistuseadus (KÜS) § 5 lg 1 kohaselt korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. KÜS § 13 lg 4 sätestab, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Korteriomandiseadus (KOS) § 13 lg 1 alusel korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Võlaõigusseadus (

) § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna poolte vahel puudub vaidlus võlgnevuse summas 2 285,69 euro üle, siis kuulub nimetatud summa kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud kostjal võlgnevuse summas 336,09 euro olemasolu. Selgusetuks jääb, millest nimetatud võlgnevus koosneb. Samuti on tegemist üleeelmise omaniku GT’i võlgnevusega, seega jääb arusaamatuks, miks kostja ei ole võlgnevust nõudnud temalt või järgmiselt omanikult SM’lt. Kohtule esitatud kostja ja SM vahel sõlmitud korteri ostu-müügilepingu (tl 97-110) punktist 2.2.6 (tl 99) nähtub, et korteriomandi maksude osas oli võlgnevus 1 737,90 krooni, seega jääb arusaamatuks, kust tuli võlgnevus 336,09 eurot ehk 5 258,67 krooni. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tõendamata on, et eelmine omanik oli GT ja tõendamata on võlgnevus summas 336,09 euro, mistõttu eeltoodu nõue on põhjendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud 17. Kooskõlas TsMS §-ga 163 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud 90% ulatuses kostja kanda ja 10% ulatuses hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 3