) § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased).
p 1 järgi ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.
lg 1 ja 100 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis).
lg 1 sätetel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009a. määrusega nr 90 Töötasu alammäära kehtestamine § 1 järgi on töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 278,02 eurot. Pool töötasu alammäära on 139,01 eurot. Elatis summas 139,01 eurot kuus on elatise alammäär vastavalt
Hageja nõuab elatist 200 eurot kuus, millele iga-aastaselt lisandub 15 %.
lg 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hageja on põhjendanud 10.08.2011 esitatud avalduses 15 % lisamist põhjusel, et kohtulik asjaajamine on aeglane ja vaevaline. Samuti on hageja seisukohal, et lapse kulutused ajas muutvad, eelkõige suurenevad. Oma osa on ka hinnatõusul.
ei sätesta, et kohtumenetluse kestvus annaks aluse elatise igaaastaseks suurendamiseks. Seega sellel alusel ei saa elatist välja mõista muutuva suurusena. 3
järgi arvestatakse elatise väljamõistmisel ja järelikult ka elatise väljamõistmisel muutuva suurusena lapse vajadusi. Muid aluseid seadus ette ei näe. Hageja paljasõnaline väide, et hinnad tõusevad ja raha väärtus langeb /tl 39/, ei ole elatise muutuva suurusena väljamõistmise aluseks, sest tegemist oleks ilmselt subjektiivse otsustusega, millel puuduvad igasugused objektiivsed põhjendused. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus rahuldamata hageja nõude elatise väljamõistmiseks muutuva suurusena hageja poolt taotletud viisil ja määras. Kostja ei vaidle vastu, et elatist võib välja mõista muutuva suurusena nii, et kui muutub
Pooled ei vaidle ravimite ja lasteaiatasu üle. Hageja leiab, et igakuine kulu toidule on 60 eurot. Kostja arvates on piisav 45 eurot kuus. Mõlemad pooled on esitanud * Lasteaia tõendi, millest nähtub, et toidukulu maksumuseks on 1,25 eurot päevas ja osalustasu määr on 9,84 eurot kuus. Osalustasu makstakse 9 kuu eest. Kostja palub arvestada, et ajal, mil laps lasteaias ei käi on võimalik lasteaiale kuluvat raha kasutada hagejale toidu ostmiseks. Kohus leiab, et hageja poolt nõutav toiduraha 60 eurot kuus on mõistlik. Kostja väide, et laps saab oma päevasest toiduvajadusest lasteaias 2/3 ning seetõttu ei ole põhjendatud toidule rohkem kui 45 eurot kuus, ei anna alust vähendada hageja poolt nõutud 60 eurot. Kohus on seisuko-hal, et ajal, mil laps viibib kodus, eelkõige nädalavahetused, on siiski aeg, mil laps sööb kodus mitmeid kordi. Samuti ajal, mil laps lasteaias ei käi. On loomulik, et nädalavahtustel tehakse peredes rohkem süüa, küpsetatakse. Loomulikult saab ka laps sellest osa. Seetõttu ei leia kohus, et hageja poolt nõutav toidukulu oleks ülemäära suur. Kostja väide, et ajal, mil laps lasteaias ei käi, saab lasteaia tasu kulutada toidule, ei anna samuti alust hageja poolt nõutava toiduraha vähendamiseks. Kostja ei ole välja toonud, kui suure osa aastast laps lasteaias ei käi. TsMS § 5 lg 2 järgi pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohtul ei ole võimalik hinnata, kas lasteaia tasu mittemaksmine mingil perioodil on sellises suurusjärgus, mille kohta saab öelda, et tegemist on sellises ulatuses elatise summaga, mida konkreetselt saaks kasutada teatud perioodi vältel mõne teise hageja vajaduse rahuldamiseks. Arvestades, et poolte vahel ei ole vaidlust ravimite kulus 10 eurot, siis on põhjendatud arvata, et lapse tervislik seisund võimaldab käia enamikus ajas lasteaias, sest vastasel juhul oleks kulud ravimitele oluliselt suuremad. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatuks igakuise toiduraha 60 eurot kuus. Riiete ja jalanõude vajadus on hageja väidetel igakuiselt 70 eurot. Kostja leiab, et mõistlik on 35 eurot kuus. Riiete kulu põhjendas hageja sellega, et hageja seaduslik esindaja ei pea käima poes allahindluste ajal ega ostma nn „teise ringi“ riideid. Hageja seaduslik esindaja leidis, et tal peab olema võimalus käia poes nii, et ta läheb poodi ja ostab asjad, mis meeldivad ja on vajalikud. Kostja on seisukohal, et last kasvatav vanem peab saadava elatisega hoolsalt ringi käima, mitte seda pillavalt kasutama. Kohus nõustub kostjaga selles, et vanem, kelle juures laps kasvab peab elatist kasutama vajaliku hoolsusega lapse huvides. Kindlasti ei ole aktsepteeritav hageja väide, et ta ei pea vaatama kuna kauplustes on allahindlused. Iga mõistlik inimene, teeb sisseoste ajal, mil sama kaup on odavama hinnaga, eriti kui rahalisi võimalusi napib. Kohus nõustub, hagejaga selles, et laps ei pea kandma kogu aeg nn teise ringi riideid, kuid hageja on jätnud tähelepanuta, et kostja ei ole sellist vastuväidet ka esitanud. Kostja nõustub, et tegemist on kasueas lapsega. Kohus on seisukohal, et piisav kulu lapse riietele ja jalanõudele on igakuiselt 50 eurot. Nimetatud summa eest on võimalik osta poest lapsele uusi riideid ja jalanõusid. Loomulikult tuleb vaadata asjade hinda, kuid 600 euro eest aastas on võimalik lapsele osta vajaminevad riided ja jalanõud. 4 Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud vaba aja kulutused 50 eurot kuus. Hageja väidetel käiakse lapsega väljasõitudel 3-4 korda kuus Tartus ja Tallinnas. Kohus leiab, et selline pidev iganädalane väljasõit ei ole hädavajalik lapse arengule. Ka lapsel peab olema võimalus kodus nädalavahetustel puhata. Iganädalane väljasõit tähendaks sisuliselt seda, et lapsel ei olegi aega tavapärase koduse elu jaoks. Hageja poolt väidetu kujutab endast olukorda, kus laps on kas lasteaias või väljasõidul AHAA keskuses, loomaaias, batuudikeskuses, veekeskuses jne. Kahtlemata on väljasõidud olulised ja vajalikud lapsele, kuid neid tuleb teha mõistlikus määras. Põhjendatud on kulutused vabale ajale 30 eurot kuus. Selle eest on võimalik käia teatris, kinos, kohvikus, osta mänguasju või mõnel kuul teha üks suurem väljasõit. Kostja vaidleb vastu trenni kuludele 50 eurot kuus. Istungil väitis hageja, et trenni kulud on 75 eurot kuus koos transpordiga. Kohus nõustub kostjaga, et hageja poolt on treeningul käimise kulud tõendamata. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, mis kinnitaks tema poolt ratsutamistrennis käimist. Seetõttu ei arvesta kohus elatise väljamõistmisel treeningu kuludega. Eluasemekuludena palub hageja arvestada igakuiselt 60 eurot. Hageja ei nõustu sellega, et kostja tasub osa elatist mitterahalisena igakuiselt 35 € põhjusel, et hageja kasutab kostjale kuuluvat eluruumi. Kinnistusraamatu väljavõttega on tõendatud, et * asuva kinnistu kaasomanikeks on võrdsetes osades hageja vanemad – H. P. ja R. V.. Hageja seadusliku esindaja ja kostja vahel ei ole vaidlust selles, et hageja seaduslik esindaja on alates 2009. aastast tasunud ainuisikuliselt kinnistu soetamisega võetud pangalaenu. Käesoleval ajal on laenumakse suurus 198 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et kuna hageja ema tasub kogu pangalaenu ainuisikuliselt, siis ei ole põhjendatud arvata kostja poolt makstavast elatisest osa mitterahalisena, kuna tegelikkuses kostja ei panusta käesoleval ajal eluasemesse, mida hageja kasutab. Kaasomanike osad on võrdsed, seega mõlemad vanemad panustavad läbi omandiõiguse võrdselt, mis ei anna alust väita, et kostja annaks hagejale selles osas ülalpidamist rohkem kui teine vanem. Ainuüksi asjaolu, et kostja on kinnistu üheks kaasomanikuks, ei ole aluseks, et arvestada seda ülalpidamisena muul viisil. Hageja on hagis väitnud, et leibkonna kulutused eluasemele ühes kuus on pangalaen 179 eurot, elekter 29 eurot, telefon 10 eurot ja küttepuud 44 eurot. Kohus on seisukohal, et pangalaenust tuleb arvestada eluasemekuuldeks 50%, sest kostjal on kohustus tasuda oma osa pangalaenust. Seega on laenukulu 90 eurot kuus. Kohus ei nõustu kostja väitega, et elekter 29 eurot kuus on tõendamata ja ülemääraselt suur. Hageja ei ole küll esitanud elektrienergia kulu kohta tõendit, kuid elekter 29 eurot kuus on mõistlik kulu ega ole ülemääraselt suur. Muudes kuludes vaidlust ei ole, samuti puudub vaidlus selles, et hageja seadusliku esindaja leibkonda kuulub 4 inimest. Põhjendatud on seega eluaseme kulud 43,25 eurot kuus (90+29+10+44=173:4). Eeltoodu alusel on tõendatud hageja alljärgnevad igakuised vajadused - ravimitele 10 €, lasteaiale 39 €, toidule 60 €, riietele ja jalanõudele 50 €, vaba aja kulutused 30 € ja eluasemekulud 43,25 €, mis kokku teeb 232,25 eurot.
lg 1 alusel, mille järgi vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti, peaks kumbki vanem kandma 116,125 eurot. PKLS § 101 lg 1 sätestab alaealisele lapsele makstava elatise alammäära. Juhindudes nimetatud sättest tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis 139,01 eurot kuus.
järgi õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Esialgselt esitatud avalduses palus hageja elatise välja mõista alates 19.01.
lg 2 järgi kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Osundatud sätte ja kostja taotluse alusel mõistab kohus elatise välja muutuva suurusena nii, et kostja poolt makstav elatis ei ole maksmise ajal väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on rahuldanud hagi osaliselt. Põhjendatud on jätta kohtukulud poolte endi kanda. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS § 144. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.