← Eesti

2-10-32886/21

Obsah (4)§ 76§ 100§ 101§ 108

2-10-32886 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 14. november 2011 kell 14.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-3288

§ 76lg 1, § 100, § 101 lg 1 ja 6.

  1. Vastavalt lepingu punktile 2.
  2. andis kostja hagejale kui advokaadibüroole ülesandeks esindada klienti kriminaalasjas. Vastavalt Lepingu punktidele 2.
  3. ja 2.
  4. kohustus kostja hagejale õigusteenuse eest tasuma vastavalt esitatud arvetele. Hageja advokaadid Ain Alvin ja Kaarel Kais osutasid kostjale õigusabiteenust vastavalt lepingule ja kostja enda poolt määratud ulatuses. Kõik hageja advokaatide poolt kostja huvides sooritatud toimingud kooskõlastati kostjaga. Hageja esitas kostjale õigusabiteenuse osutamise eest arved: 04.12.2009 arve nr 1228 maksetähtajaga 14.12.2008, 07.01.2009 arve nr 1297 maksetähtajaga 17.01.2009, 04.02.2009 arve nr. 25 maksetähtajaga 14.02.2009, 05.03.2009 arve nr. 213 maksetähtajaga 15.03.2008 ning 07.04.2009 arve nr 341 maksetähtajaga 17.04.2009 (tl 32-36). Arve nr. 1228 on osaliselt summas 20 000 krooni tasutud, ülejäänud arved on kostjal tänaseni tasumata. Kostja sai arved kätte ega esitanud kuni käesoleva kohtumenetluse alguseni hagejale ühtegi vastuväidet arvete põhjendatuse osas, vaid lubas need korduvalt tasuda, mida kostja aga täitnud ei ole.
  5. Vastavalt lepingu punktile 2.
  6. on pooled kokku leppinud, et maksete mittetähtaegsel tasumisel on hagejal õigus arvestada viivist 0,1 % päevas tasumata summalt. Hageja on arvestanud viivist hagi esitamise päeva seisuga summas 32 338,65 krooni.
  7. Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et hageja poolt kostjale õigusteenuste osutamise ajal ei väljendanud kostja kordagi seisukohta, nagu oleks tasumisele kuuluvad arved põhjendamatult suured. Makseviivituse meeldetuletamisel hageja poolt kostjale lubas kostja alati arved tasuda, esitamata arvete põhjendatuse osas ühtegi vastuväidet, jättis aga ikkagi arved tasumata. Õigusabileping sõlmiti kostja initsiatiivil, kusjuures hageja poolt lepinguläbirääkimistel osalenud advokaat Kaarel Kais, kes oli kostjat erinevates õigusalastes küsimustes nõustanud ka varasemalt, rääkis kostjaga eelnevalt läbi kõik tingimused, sealhulgas rakendatava tunnitasu määra. Kostja ise palus Kaarel Kaisil kaasata kostja kaitsmise protsessi ka rohkete kogemustega vandeadvokaadi Ain Alvini. Enne nimetatud palve täitmist hoiatas Kaarel Kais kostjat täiendavalt, et vandeadvokaat Ain Aivini kaasamisel kasvavad kindlasti oluliselt kostja õigusabikulud, kuna kostja heaks töötavad kaks 2 2-10-32886 advokaati ühe asemel. Kostja jäi oma palve juurde. Hageja advokaatide poolt kostja kaitsmise perioodil suhtlesid nii kostja kui kostja elukaaslane pidevalt advokaat Kaarel Kaisiga, kes täitis kõik nende soovid. Aeg-ajalt tuletas Kaarel Kais teenuste osutamisel meelde ka juba esimese arve tasumisega tekkinud viivitust, aga nii kostja kui tema elukaaslane kinnitasid, et tasuvad arved ära ja palusid advokaadil teenuste osutamist jätkata. Kostja huvides tehtud toimingute kogumaht on 32 tundi ja 18 minutit, mis ühtib täpselt hagiavaldusele lisatud arvetel kajastatud aja kogumahuga. Kui kostja jääb oma väite juurde, et kostjale esitatud arved on kasvõi osaliselt fabritseeritud, tuleb kostjal näidata, millist käesoleva menetlusdokumendi lisaks olevalt tõendilt nähtuvat toimingut ei ole hageja advokaadid tegelikkuses sooritanud.
  8. Asjakohatu on hagejale ette heita lepingu ülesütlemata jätmist kostja poolse makseviivituse tekkimisel. Lepingu ülesütlemine on hageja õigus, mitte kohustus. Ka ei tähenda lepingu ülesütlemata jätmine seda, et hageja kaotaks õiguse nõuda tasu oma töö eest, nagu kostja näib ebaõigesti arvavat. Hageja märgib, et tulenevalt pooltevahelise kliendilepingu punktist 5.
  9. oli kostjal õigus hagejaga sõlmitud leping igal ajal üles öelda. Seega, kui kostja ei olnud hageja teenustega rahul või leidis, et ei suuda arveid tasuda, võinuks kostja ise igal ajal õigusabilepingu hagejaga lõpetada, mida kostja aga teinud ei ole. Hageja märgib, et kostja pöördus advokaat Kaarel Kaisi poole erinevates õigusküsimustes nõu saamiseks mitu korda ka pärast viimase arve esitamist kostjale, lubades seejuures iga kord ära lahendada ka tasumata arvete küsimuse. Asjakohatu on ka kostja väide teise advokaadibüroo poolt töö lõpuni viimise kohta. Käesoleva vaidluse esemeks ei ole kostja võimalikud lepingud kolmandate isikutega. Kostja vastuväited
  10. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.
  11. Kostja tunnistab, et on kasutanud hageja poolt osutatud teenuseid, kuid märgib, et on tasunud hagejale 20 000 krooni teenuste eest, millise leiab olevat õiglase tasu. Kostja on seisukohal, et hageja poolt esitatud arved on põhjendamata ja fabritseeritud ning seega ei ole kostja arveid ka tasunud. Tulenevalt lepingu punktist 5.3 oli hagejal õigus leping üles öelda, kui kostja viivitab arve tasumisega üle 7 päeva, mida hageja aga teinud ei ole. Kostja märgib ka, et kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXX/ 1-08-14687 viis töö lõpuni teine advokaadibüroo ja seda väiksema tasu eest, kui hageja. Kohtuotsuse põhjendus
  12. Kohus lahendab antud asja juhindudes TsMS § 410 ja tulenevalt hageja taotlusest sisuliselt. Kohus, kuulanud ära hageja esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.
  13. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
  14. Poolte vahel puudub vaidlus, et 10.11.2008 sõlmisid pooled kliendilepingu nr XXX, mille kohaselt osutas hageja kostjale õigusabiteenust kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXX/ 1-08-14687 (tl 30-31). Samuti puudub vaidlus, et hageja esitas kostjale õigusabiteenuse osutamise eest arved: 04.12.2009 arve nr 1228 maksetähtajaga 14.12.2008, 07.01.2009 arve nr 1297 maksetähtajaga 17.01.2009, 04.02.2009 arve nr. 25 maksetähtajaga 14.02.2009, 05.03.2009 arve nr. 213 maksetähtajaga 15.03.2008 ning 07.04.2009 arve nr 341 maksetähtajaga 17.04.2009 (tl 32-36), millised on tasumata kokku kogusummas 3 165,46 eurot (49 528,68 krooni).
  15. Võlaõigusseadus (

) § 8 lg 2 kohaselt on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Juhindudes

§ 76

lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

3 2-10-32886 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja ei ole kohtule tõendanud, et hageja poolt esitatud arved on põhjendamatud ja fabritseeritud. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et pooled on sõlminud kliendilepingu nr XXX (tl 30-31) ning, et hageja osutas kostjale vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule õigusabiteenust kokku 32 tundi ja 18 minutit (tl 54-59), mis ühtib arvetel kajastatud aja kogumahuga, millistele kostja ei ole vastuväited varasemalt esitanud. Samuti on kostjale õigusabi osutanud kostja palvel kaks advokaati, millele ei ole hageja vastuväiteid esitanud, seega on veenev ja põhjendatud, et kostjale on selgitatud, et sellisel juhul on õigusabikulud ka suuremad, milline asjaolu on kohtu hinnangul ka iseseenesest mõistetav. Samuti tuli advokaatidel kostjale osutada õigusabi lisaks Tallinnale ka Jõhvis, kus kostja viibis kinnipidamisasutuses, mistõttu lisandusid kulud ka küttele ning vastavalt kliendilepingu punktile 2.1 suurenesid kulud, kui advokaatidel tuli osutada teenust väljaspool Tallinna, millest kostja oli teadlik. Lisaks kriminaalmenetlusele osutati kostjale õigusabi ka tsiviilmenetluses ning seda kostja enda palvel. Kohus nõustub hagejaga, et asjakohatud on kostja väited, et hagejal oli õigus leping kostjaga üles öelda, kui kostja oli viivituses arve tasumisega üle 7 päeva vastavalt lepingu punktile 5.3. Lepingu üles ütlemine oli hageja õigus, mitte kohustus ning nimetatud ei ole aluseks jätta arved tasumata. Samuti oli kostjal endal õigus leping igal ajal üles öelda tulenevalt punktist 5.2, mida kostja ei ole teinud, seega on kohus seisukohal, et kostja oli rahul kostjale osutatud teenusega, samuti oli kostja teadlik teenuse hinnast. Kohus märgib, et antud vaidlusesse ei puutu kostja lepingud teiste advokaadibüroodega. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele hageja poolt osutatud teenuse eest 3 165,46 eurot (49 528,68 krooni). 16.

§ 101

lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda viivist. Vastavalt lepingu punktile 2.

  1. on pooled kokku leppinud, et maksete mittetähtaegsel tasumisel on hagejal õigus arvestada viivist 0,1 % päevas tasumata summalt. Hageja on arvestanud viivist hagi esitamise päeva seisuga summas 2 066,82 eurot (32 338,65 krooni). Kostja ei ole viivise suurusele vastuväiteid esitanud. Kohus on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele viivis summas 2 066,82 eurot (32 338,65 krooni). Menetluskulud
  2. Kooskõlas TsMS §-ga 163 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult 100% kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.