Kostjad on jätnud tasumata intressi alates 22.06.2009 maksest. 22.06.2009 graafikujärgse makse katteks on laekunud 153,62 eurost 38,55 eurot. Hagejal on õigus nõuda intressi 22.06.2009-21.12.2009 graafikujärgsete maksete eest ning proportsionaalselt kuni 11.01.2010, kokku summas 1 060,02 eurot. Kostja I vastuväited
lg 3 ei ole hageja vähendanud krediidi brutosummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja kulude võrra. 2 2-10-39159 Kostja II vastuväited
) § 396 sätestab laenulepingu mõiste, mille kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lg 3 ja § 402 alusel tarbijakrediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Puudub vaidlus, et hageja ja TE vahel sõlmiti tarbijakrediidileping nr XXX summas 5 342,94 eurot (83 598,83 krooni), intressiga 28,33% aastas (tl 8-12). Vaidlust ei ole, et kostja I ei tasunud laenu tagasi vastavalt allkirjastatud maksegraafikule ning hageja saatis kostjatele võlateatised (tl 15-20). Vaidlust ei ole, et hageja enne lepingu ülesütlemist ja kogu võla sissenõudmist saatis lepingu ülesütlemise hoiatused (tl 21-26). Kostja I ei ole otseselt vaidlustanud ka hageja märgitud võlgnevuse summasid, kuid on leidnud, et hageja on ebaseaduslikult arvestanud tagasimaksed suuremas osas intressi katteks. Samuti on kostja väitel hageja arvestanud intressi pärast lepingu ülesütlemist. Kostja ei ole põhjendanud, millise seadusesätte või õiguse põhimõttega vastuolu esineb, tõendeid oma väidete kinnitamiseks kostja esitanud ei ole. Kohus on seisukohal, et kostja I väited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks.
§-st 5 lähtudes on pooled oma lepinguliste suhete kujundamisel vabad, kui ei esine imperatiivset keeldu. Võlaõigusseadus ega ka muu seadus ei kehtesta imperatiivset nõuet, et laenuandja peaks laenusaaja tagasimaksed arvestama esmalt põhisumma katteks ning seejärel intressi katteks. Oma lepinguvabadust kasutades on pooled 23.10.2007 tarbijakrediidilepingus kokku leppinud laenu tagastamise selliselt, et esimeste osamaksete puhul kuulub proportsionaalselt suuremas osas tagastamisele intress. Selline tagasimaksekord nähtub selgelt ning üheselt mõistetavalt lepingu lisaks olevast maksegraafikust (tl 9-10). Maksegraafiku on kostja I sarnaselt ülejäänud lepinguga allkirjastanud, ta oli teadlik selle sisust ning võetud kohustustest. Seega tuleb kostjal täita kohustus vastavalt lepingus kokkulepitule. Nähtuvalt hageja arvutustest (tl 54) ja maksegraafikust (tl 9-10) ei ole hageja jätkanud intressi arvestamist pärast lepingu ülesütlemist. Kohtu hinnangul on hageja käitumine olnud kooskõlas
3 2-10-39159 13. Vaidlustatud ei ole, et 23.10.2007 sõlmiti hageja ja kostja II vahel käendusleping, mille punktide kohaselt vastutab kostja II tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmise, samuti tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete eest maksimumsummas 261 790 krooni (tl 13-14).
lg 1-3 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega.
lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Hageja nõue ei ületa käenduslepinguga määratud maksimumsummat 261 790 krooni (16 731,43 eurot), mistõttu hageja on õigustatud nõudma kohustuse täitmist eeltoodud ulatuses kostjalt. 14.
ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ja
lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. Vastavalt
lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Asja materjalidest nähtuvalt on laenu tagastamise kohustus muutunud sissenõutavaks lepingu ülesütlemisel 11.01.2010 (tl 25-26), hageja on kostjale esitanud nõuded käenduslepingust tuleneva kohustuse täitmiseks (tl 16, 18, 20, 22, 24, 26). Vastuväiteid võlgnevuse esinemisele kostjad esitanud ei ole, eeltoodud põhjendustel ei anna esitatud vastuväited alust hagi rahuldamata jätmiseks.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.