← Eesti

2-10-13803/28

Obsah (5)§ 218§ 187§ 654§ 652§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-10-13803 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tsiviilasi Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ülle Jänes ja Gaida Kivinurm OÜ Jobbxtra hagi K

§ 218

lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hageja ja kostja sõlmisid 30.06.2005 töölepingu, mis lõpetati detsembris 2006. Kostja töötas Rootsis erinevatel ehitusobjektidel maalrina. Tööle asudes anti kostjale tööülesannete täitmiseks muu hulgas sõiduauto Mercedes-Benz reg.nr. 972 AVK. Peale töölepingu lõpetamist palus hageja sõiduauto tagastada. Kostja sõiduautot hagejale ei tagastanud. Samal ajal puudus tal ka info sõiduauto asukoha kohta. Seoses sellega kirjutas aprillis 2007 hageja kostja vastu avalduse politseisse. 28.04.2008 sai hageja Põhja Politseiprefektuurist määruse, milL selgus, et sõidukiga Mercedes-Benz põhjustas kostja Rootsis 23.11.2006 avarii. Kostja hagejat juhtunust teavitanud ei ole. Maikuus 2008 sai hageja kätte Salva Kindlustuse AS-i nõude summas 137 283,61 krooni. Kuivõrd sõiduauto omanikuks oli hageja, siis tulenevalt liiklusseadusest oli hageja kohustatud hüvitama Salva Kindlustuse AS-le tekitatud kahju. Samal ajal kahju tegelikuks tekitajaks on kostja, kelle vastu on hagejal õigus esitada nõue regressi korras. Seega on otsene varaline kahju, mille põhjustas kostja hagejale 137 283, 61 krooni ehk 8774,02 eurot ja mille väljamõistmist kostjalt hageja taotles. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Tõele ei vasta väide, nagu ei oleks kostja teavitanud hageja esindajat juhtunust. Kostja teavitas haiglas olles esimesel võimalusel Skype teel sündmusest äriühingu osanikku Hubert Johansoni. Salva Kindlustuse AS kirjast nähtub, et liiklusõnnetuses osalenud hagejale kuulunud sõiduautol puudus kehtiv liikluskindlustuse poliis. Kehtiva kindlustuspoliisi olemasolu tagamine on sõiduki omaniku kohustus, mida OÜ Jobbxtra ei täitnud. Poliisi olemasolu korral ei oleks hageja kahju saanud, kuivõrd liikluskahju oleks kandnud kindlustusandja. Seega on varalise kahju tekkimises süüdi hageja ise. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohtule esitatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nähtub, et K L ei omastanud ebaseaduslikult OÜ Jobbxtra vara ja seega puudub tema tegevuses KarS § 201 lg 1 koosseis. Salva Kindlustuse AS kirjast hagejale 30.04.2008 nähtub, et Salva Kindlustuse AS-s on kahjujuhtumina registreeritud liiklusõnnetus, mis toimus 23.11.2006 Rootsis ning mille käigus OÜ Jobbxtra endine töötaja K L juhtides firmale kuuluvat sõidukit Mercedes Benz, kahjustas Tommy Strengile kuuluvat sõidukit Mazda 323 ja tekitas tervisekahjustused nimetatud sõidukis viibinud sõitjatele. Hagejale kuuluva sõiduki valdaja tsiviilvastutuse kindlustamiseks oli sõlmitud Salva Kindlustuse AS-ga liikluskindlustuse tavaleping, kuid liiklusõnnetuse toimumise hetkel kehtiv liikluskindlustuse poliis puudus. Salva Kindlustuse AS on liikluskindlustuse seaduse § 7 lg 1 alusel hüvitanud kannatanutele tekitatud liikluskahju, tasudes Swedish Motor Ins.Bureau-le kindlustushüvitist summas 82 160 Rootsi krooni (137 283,61 Eesti krooni). Vastavalt liikluskindlustuse seaduse § 48 lg 2 p-le 6 ja § 19 lg-le 9 on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kindlustusvõtja vastu, kui kindlustusmakse perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum, oli tasumata või kui sõiduk põhjustab liikluskahju kindlustuse maksevabal perioodil. Hageja poolt kohtule esitatud maksekorralduse koopiast nähtub, et hageja on Salva Kindlustus AS-le ajavahemikul 30.05.2008-18.06.2009 tasunud Salva Kindlustus AS-le seonduvalt kahjujuhtumiga kokku 137 283,61 krooni. Liiklusseaduse § 16 kohaselt kuulub sõiduk kohustuslikule kindlustamisele vastavalt liikluskindlustuse seadusele. Liikluskindlustuse seaduse § 5 kohaselt saab kindlustusvõtjaks olla sõidukiomanik. Hageja ei ole tõendanud, et kostjal oleks lasunud kohustus sõlmida hageja nimel 2

(5)sõiduki kindlustusleping või tasuda lepingujärgseid makseid. Kehtiva kindlustuspoliisi olemasolu tagamine on sõiduki omaniku kohustus, mida hageja ei täitnud. VÕS § 1043 sätestab deliktilise vastutuse üldpõhimõtte, mille kohaselt vastutab teisele isikule kahju tekitanud isik tekitatud kahju eest juhul, kui kahju tekitati õigusvastase süülise teoga. Delikti üldkoosseisu ehk õigusvastase süülise teoga tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldused on: teisele isikule kahju tekitamine, õigusvastasus ja süü ning põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Käesolevas tsiviilasjas tuleneb hageja nõue kostja vastu selL, et hageja hüvitas kindlustusvõtjana Salva Kindlustuse AS-le, kui kindlustusandjale, liikluskindlustuse seaduse § 48 lg 2 p 6 ja § 19 lg 9 alusel tagasinõude korras kindlustusandja poolt kolmandale isikule liikluskindlustuse seaduse § 7 lg 1 alusel tekitatud liikluskahju kindlustushüvitusena, seega on hageja kahjuks liikluskindlustusandjale tagasimakstud kindlustushüvitus. Kindlustusandja tagasinõude õigus kolmandale isikule väljamakstud kindlustushüvitise osas hagejalt tulenes asjaolust, et hageja kindlustusvõtjana oli kindlustusmakse perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum, jätnud kindlustusmakse maksmata või kui sõiduk põhjustab liikluskahju liikluskindlustuse maksevabal perioodil. Vaidlust ei ole selles, et kostja hageja loal, kasutades hagejale kuuluvat sõidukit, põhjustas kindlustusjuhtumi tekkimise, kuid kohtulikus menetluses ei ole leidnud tõsikindlat tõendamist asjaolu, et just kostja oli selle kindlustusjuhtumi tekkimises süüdi või isegi kui eeldada, et ta oli seda, siis ei ole tõendatud, et just kostja süül olid jäänud tasumata kindlustusmaksed või põhjustatud muul moel liikluskindlustuse maksevaba perioodi tekkimine. Juhul, kui hageja ja Salva Kindlustus AS vahel sõlmitud kindluslepingu järgsed maksed oleks makstud, siis ei oleks ilmselt hagejale kahju tekkinud, kuna kindlustusandjal ei oleks tekkinud tagasinõude õigust. Eeltoodust tulenevalt ei esine otsest põhjuslikku seost hageja poolt liikluskindlustusjuhtumi põhjustamise ja hageja poolt oma kindlustuslepingujärgse kohustuse täitmata jätmise tagajärjel hagejale tekkinud kahju vahel. Kohtule ei ole esitatud tõendeid või hageja pole viidatud seaduse sättele (lepingute sätetele), mille kohaselt oleks pidanud kostja tasuma hageja eest kostja kasutuses olnud sõiduki kindlustusmakseid. Vastavalt seadusele tuleb kontrollida põhjusliku seose tuvastamisel VÕS § 127 lg 4 alusel, kas kahju põhjustajale etteheidetava teo ärajäämisel oleks ära jäänud ka kannatanul kahjuliku tagajärje tekkimine. Hageja ei ole liiklusõnnetuse tagajärjel vahetult kannatanud isikuks. Kui hageja oleks tasunud lepingujärgseid makseid ei oleks temal kindlustusvõtjana tekkinud kohustust hüvitad kindlustusandjale viimase poolt väljamakstud kindlustushüvitist ning talle ei oleks kahju tekkinud. Seega antud juhul puudub põhjuslik seos hagejal kindlustuslepingu järgse maksevaba perioodi tekkimise tõttu põhjustatud kindlustushüvitise tagastamise kohustuse ning kostja tegevusel kindlustusjuhtumi põhjustamise vahel, mistõttu tuleb jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse, teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja tekitatud kahju hüvitisena 8774,02 eurot (137 283,61 krooni). Menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja ei vaidle selle üle, et kehtiva kindlustuspoliisi olemasolu tagamine on sõiduki omaniku kohustus. Hageja esitas hagi kostja vastu sel põhjusel, et kostja kasutas Rootsis sõiduautot, millega tekitas avarii, omavoliliselt, ilma hageja nõusolekuta ja puhkuse ajal, oma isiklikel eesmärkidel. Lisaks ei teinud kostja autole kindlustuspoliisi ning hakkas ise autot kasutama ilma kindlustuseta, ei täitnud nõuet auto tagastamise osas, tegi avarii Rootsi territooriumil ning põgenes avarii toimumise kohalt. Järelikult on põhjuslik seos kostja käitumise ja vastavate tagajärgede vahel. Kostja ei ole ülalmainitud väited ümber lükanud. Hagejal kindlustusvõtjana on tekkinud kohustus hüvitada kindlustusandjale viimase poolt väljamakstud kindlustushüvitist eelkõige sellepärast, et on toimunud avarii 3
(5)(kindlustusjuhtum), milles oli süüdi kostja, aga mitte sellepärast, et olid tasumata kindlustusmaksed, mis on juba kõrvalpõhjus. Järelikult on põhjuslik seos kostja käitumise ja tagajärgede (tekitatud kahju) vahel, sest kui ei oleks toimunud avariid, ei oleks tekkinud ka kohustust tasuda kindlustusandjale. Põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, mille kohaselt kohtule esitatud tõenditega ei ole ümberlükatud kostja väide, et ta hageja töötajana kasutas hagejale kuuluvat sõiduautot tööülesannete täitmisel. Nimelt hageja ei pea ega saa tõendada negatiivset asjaolu. Oma nõude põhjendamisel esitas hageja väite, et kostja kasutas autot oma isiklikel eesmärkidel puhkuse ajal, omal algatusel viis auto Rootsi, ei teinud autole kindlustuspoliisi ning hakkas ise autot kasutama ilma kindlustuseta, ei täitnud nõuet auto tagastamise osas, tegi avarii ning põgenes avarii toimumise kohalt, avarii tekkimise kuupäeval ei täitnud kostja tööülesandeid. Ja just kostja ei ole selliseid väited ümber lükanud, just kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et avarii tekkimise ajal on ta täitnud tööülesandeid. Kui kostja väidab, et kasutas tol perioodil sõiduauto hageja nõusolekul ja tööülesannete täitmisel, siis peab ta seda tõendama. Vastavaid tõendeid ei ole esitatud. Järelikult tegi maakohus oma otsuse kostja paljasõnaliste väidete alusel. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt

§ 654

lg-st 6 korrata.

§ 652

lg 1 p kohaselt võtab ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Hageja on tuginenud hagiavalduses asjaolule, mille kohaselt kostja töötas Rootsis ehitusobjektidel maalrina ja tööle asumisel andis hageja kostja kasutusse sõiduauto MercedesBenz (t.l.2), mitte aga asjaolule, et kostja kasutas autot Rootsis omavoliliselt nagu märgitakse apellatsioonkaebuses. Vaidlus puudub selles, et kostja oli hageja töötaja, kes töötas ka Rootsis ehitusobjektidel. Kostja oli märgitud auto kasutajana ka avarii põhjustanud auto tehnilisse passi (t.l.3). Hageja ei ole aga tõendanud, et kostja kasutas autot töövälisel ajal omavoliliselt ja et kostja kohustus oli kindlustuslepingu sõlmimine. Riigikohus on lahendis 3-2-1-30-07 märkinud: „Kolleegium on korduvalt selgitanud, et kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse ning et, kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise“. Maakohus tuvastas õigesti, et kindlustusandja tagasinõude õigus kolmandale isikule väljamakstud kindlustushüvitise osas hagejalt tulenes asjaolust, et hageja kindlustusvõtjana oli perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum, jätnud kindlustusmakse maksmata, mis on sõiduki omaniku seadusest tulenev kohustus. Kindlustusmakse maksmata jätmine on hageja enda raske hooletus. Hageja on jätnud tähelepanuta 2006. a kehtinud TööK §-des 126 -128 sätestatud piirangud tööliste materiaalse vastutuse ulatuse kindlaksmääramisel. Vastavaid asjaolusid esile toodud ei ole ning pole esitatud ka nimetatud sätete kohaldamist võimaldavaid tõendeid. Eeltoodu tõttu leiab kolleegium, et ka nimetatud alusel hagi rahuldamisele ei kuulu. 4

(5)Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta

§ 171

lg 1 alusel hageja kanda.

174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Reet Allikvere Ülle Jänes Gaida Kivnurm 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.