← Eesti

2-10-43750/17

Obsah (7)§ 167§ 154§ 146§ 142§ 143§ 168§ 151

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-10-43750 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23.09.2011, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Margo Klaar, liikmed Ele Liiv ja Ül

§ 167

lg 1 alusel.

§ 154

lg-st 1 tulenevalt on hageja nõue aegumata vähemalt perioodist 01.01.2007 06.10.

  1. 2 Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja märkis 08.02.2008 vastuses Intrum Justitia AS võlateatisele, et võlateade on alusetu ja põhjendamatu, kuna kostjal puuduvad lepingulised suhted hagejaga ning kostja ei soovi hageja poolt pakutavaid teenuseid. Kostja ei ole hagejale teenuse osutamise tellimust esitanud. 16.05.2000 sõlmis kostja Kodumajagrupi AS-ga Eevardi 4 Tallinnas kinnistu ostu-müügilepingu eellepingu nr III-
  2. Kostja ei pea vajalikuks teenuseid, mida hageja esindajad sunniviisiliselt ja järjekindlalt peale pressivad. Kostja ei nõustu hageja poolt esitatud arvetega ning ei ole hageja arvel alusetult rikastunud. Hageja tegevus on mittenõuetekohane ehk õigustamatu käsundita asjaajamine, kuna ei esine ühtegi alternatiivset eeldust, soodustatu kehtivalt avaldatud tahte vastaselt asjaajamisele asumine on õigustamatu. Kostja ei soovi hageja poolt pakutavaid teenuseid ega sõlmida hagejaga haldus- ja hooldusteenuste lepingut. Kuna hageja on olnud teadlik, et kostja ei soovi hageja poolt pakutavaid teenuseid, kuid samas hageja on sellest sõltumata neid ikkagi pakkunud, on hageja käitumine pahauskne, mistõttu ei ole hagejal õigus nõuda kulutuste hüvitamist kostjalt. Hageja kulutuste hüvitamiste nõue on välistatud, kuna teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Rikastumise ulatuse kindlakstegemisel võetakse aluseks aeg, mil isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab muul viisil eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata. Sama paragrahvi lg 2 p 3 kohaselt kulutuste tegijal ei ole VÕS § 1042 lg-s 1 sätestatud nõudeõigust, kui isik, kelle esemele kulutusi tehti, vaidles eelnevalt kulutuste tegemisele vastu. Hageja nõue, mille kohaselt kostja on hageja poolt osutatud teenuste eest tasumata jätmisel säästnud 28 019 krooni (1 790,74 eurot), on aegunud. Ei ole selge, kui palju moodustab nõudest põhiosa, kui palju viivis ja intress ning milliste teenuste eest nõue on esitatud ja millises summas. Aegumise tõttu puudub hagejal õigus nõuda teenuse pakkumise eest tasu alates 04.01.
  3. Juhul kui hageja nõudel eksisteeriks õiguslik alus, oleks hagejal õigus nõuda oma väidetava teenuse osutamise eest tasu maksmist alates
  4. septembrist. Kostjal puudub kohustus hüvitada hagejale Tiskre territooriumi siseste tänavate korrashoiuga seotud kulutused teeseadusest tulenevalt. Kodumajagrupi AS omandisse kuuluvad teed Tiskre elamurajoonis on avalikult kasutatavad teed TeeS § 29 lg 1 tähenduses. Kostja sõlmis Tiskre Kinnisvarahoolduse OÜ-ga ostu-müügilepingu eellepingu nr III-66 16.05.2000 p-s 5.3 nõutud teeninduslepingu, mille Tiskre Kinnisvarahoolduse OÜ lõpetas omapoolse avaldusega. Seejärel sõlmis kostja samasisulise uue teeninduslepingu Cleanway ASga. Seega on kostja omapoolsed kohustused vastavalt 16.05.2000 ostu-müügilepingu eellepingu p-le 5.3 nõuetekohaselt täitnud ning hagejal puudub alus nõuda teeninduslepingu sõlmimist kostjaga. Kui hagejal oleks seaduslik alus nõuda kostjalt teeninduslepingu sõlmimist, oleks hageja vastav nõue käesolevaks hetkeks aegunud. Vastavalt VÕSRS § 9 lg-le 2 kohaldatakse
  5. a tekkinud sissenõutavale nõudele 01.07.2002 kehtima hakanud

-i aegumistähtaegu. Vastavalt

§ 146lg-le 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

3 Maakohtu otsuse põhjendused 02.05.2011 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja mõistis K K välja 14 699 krooni (939,44 eurot) Tiskre elanike MTÜ kasuks ning jättis rahuldamata nõude lepingu sõlmimise kohustuse tuvastamiseks. Menetluskulud jäid 27% ulatuses hageja ja 73% ulatuses kostja kanda. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on sõlminud 16.05.2000 Kodumajagrupi AS-ga Tallinnas Eevardi 4 kinnistu ostu-müügilepingu eellepingu nr III-66. Lepingu sõlmimise kohustuse nõude osas on aegumise vastuväide põhjendatud. Hageja lepingu sõlmimise kohustamise nõue on 16.05.2000 kinnistu ostu-müügi lepingu eellepingu nr III-66 p-st 5.3 tulenev nõue.

§ 142

lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.

§ 143järgi võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.

VÕSRS § 9 lg 1 kohaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 01.07.2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 01.07.2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 01.07.2002. Lähtudes VÕSRS § 9 lg-s 2 sätestatust, tuleb aegumistähtaega arvestada vaidlusalusele nõudele alates 01.07.2002.

§ 146

lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ja hageja lepingu sõlmimise kohustamise nõue lõppes seega 01.07.2005.

§ 167

lg 1 kohaselt nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub.

§ 168

lg 1 kohaselt aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka. Käesolevas asjas ei kohaldu

§ 167

lg 1, kuna poolte kirjavahetusest ei nähtu, et tegemist oleks läbirääkimiste pidamisega. Kostja on kirjavahetuses alates 08.02.2008 hagejat teavitanud, et ta ei soovi hagejaga lepingut sõlmida ning ei soovi saada hageja poolt pakutavaid teenuseid. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja poolt loetletud tööd ja vahendatud teenused on tehtud ning kostjale kättesaadavad. Hageja on esitanud tõendid, et ta on vastavaid kulutusi kandnud ning teenuseid osutanud või tellinud kolmandatelt isikutelt. Kostja ei ole osundanud kedagi kolmandat, keda oleks võimalik pidada vaidlusaluste tööde ja teenuste osutajaks. Seega puudus alus oletada, et vaidlusaluseid teenuseid ja töid ei ole teinud või tellinud hageja. Hagejal on nõue kostja vastu alusetu rikastumise alusel lähtuvalt VÕS § 1028 lg-st 1, mille kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kostja on saanud hageja poolt tehtud töö või tellitud teenuste arvelt hüve, mis seisneb kostja kinnistule juurdepääsuteede ja kostja kinnistu ümbruskonna korrashoius/heakorras ja läbipääsetavuses. Heakorra ja korrashoiuna on käsitletavad hageja tegevus tänavavalgustuse, kõnniteede ja üldkasutatavate territooriumide korrashoidmises ning vajalike parandustööde tegemises. Seeläbi tagas hageja ka kostja kinnistu ümbruse heakorra. Vaidlust ei ole selles, et kostjale kuuluv kinnistu asub elamurajoonis, mille sisesed kommunikatsioonid kuuluvad Kodumajagrupi AS-le ja kellelgi teisel ei ole kohustust neid korras hoida. Alusetud ja tõendamata on kostja viited, et seda peaks tegema Tallinna linn. Kohaliku omavalitsuse kohustuseks on talle kuuluvate teede ja avaliku ruumi korrasoleku ja heakorra tagamine. Kuna elamurajooni sisesed teed ei ole linnale üle antud, ei ole tekkinud linna kohustust neid korras pidada. 4 Ekslik on kostja seisukoht, et 30.09.2000 leping on tühine seoses vorminõuete rikkumisega. Kinnisasja võõrandamise tehingutele on kehtestatud notariaalne vorm, kuid seaduses puudub nõue, et kokkulepe haldus- ja hoolduslepingu sõlmimise kohustuse kohta peaks olema mingis kindlas vormis. Hagejal oli tulenevalt 30.09.2000 eellepingust põhjendatud alus oodata kostja poolt vastava lepingu sõlmimist ja kulutuste kandmist. Kostja seda siiani teinud ei ole ning seega ei ole tekkinud lepingulist alust, mille alusel hageja senini osutab vastavaid teenuseid. Hageja rahaline nõue on osaliselt aegunud tulenevalt

§-st 154, arvestades, et hageja nõue tuleneb korduvate kohustuste täitmisest.

§ 154

järgi korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Kostja on kirjavahetuses alates 08.02.2008 hagejat teavitanud, et ta ei soovi hagejaga lepingut sõlmida ning ei soovi saada hageja poolt pakutavaid teenuseid. Läbirääkimisi lepingu sõlmimise ja selle tingimuste osas poolte vahel ei olnud. Kuna hageja väidetud läbirääkimisi kostjaga ei saa pidada läbirääkimisteks

§ 167

lg 1 mõttes, jätkus aegumine ja seega hagi esitamise ajaks 08.09.2010 oli 2005 ja 2006 nõuete osas 3-aastane aegumistähtaeg möödunud. Seega on aegunud hageja nõue, mis puudutab kohustusi enne 01.01.

  1. Esitatud tõendite alusel on hageja oma sisemise korraldusega (üldkoosolekul) kinnitanud igakuiste kulude katteks tavapärase määrana 555 krooni kuus. Kohtu arvates kõigile teenuste kasutajatele väljaarvestatud teenuse hinda võis pidada keskmiseks/harilikuks väärtuseks VÕS § 1032 lg 2 tähenduses. Kostja vastuväited, et hagejal on kasutusel ka teised tariifid nagu MTÜ liikmetele 470 krooni ja pensionäridele 250 krooni, ei ole asjakohased, kuna kostja ei vasta kummalegi eelmainitud kategooriale. Et hageja nõue on osaliselt aegunud, kuulub hüvitise arvestusse ajavahemik alates 01.01.2007 kuni hagi esitamiseni s.t 08.09.
  2. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagi osaliselt summas 14 699 krooni (939,44 eurot). Apellatsioonkaebus Hageja Tiskre elanike MTÜ palub maakohtu otsus tühistada osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellant leiab, et maakohtu seisukoht, et

§ 167

lg 1 ei kohaldu, kuivõrd poolte kirjavahetusest tulenevalt ei nähtu, et tegemist oleks olnud läbirääkimiste pidamisega, on ebaõige. Poolte vahel leidsid aset läbirääkimised lepingu sõlmimise kohustuse täitmise üle ning esitatud kirjavahetus kinnitab seda. Ühtlasi kohaldub käesolevale vaidlusele tavapärasest pikem aegumistähtaeg, kuivõrd vastustaja on rikkunud tahtlikult oma kohustust apellandiga lepingu sõlmimiseks.

§ 146

lg 4 järgi on sama paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Vastustaja tahtlust VÕS § 104 lg 5 mõistes näitab see, et ehkki vastustaja kohustus hoolduslepingu sõlmimiseks oli 16.05.2000 lepingu p-s 5.3 üheselt mõistetavalt sätestatud, keeldus vastustaja sisulisi põhjusi esitamata pahatahtlikult selle täitmisest ka pärast apellandi korduvaid suulisi ja kirjalikke meeldetuletusi ja nõudeid. Olukorras, kus vastustaja rikkus tehingust tulenevat kohustust tahtlikult, on apellandil

§ 146lg-st 4 5 lähtuvalt õigus esitada asjakohane nõue kümne aasta jooksul.

Lähtudes

§ 146

lg-s 4 sätestatud kümne-aastasest aegumistähtajast, aeguks apellandi nõue vastustaja vastu lepingu sõlmimiseks kohustamiseks alles 01.07.2012. Kuna apellant esitas hagiavalduse 06.09.2010, siis ei ole apellandi nõue ka tänaseks aegunud. Vaatamata lepingu p-ga 5.3 võetud kohustusele, hageja korduvatele meeldetuletustele ning korduvates pretensioonides esitatud kohustuse täitmise nõudele ei ole kostja senini hagejaga haldus- ja hooldusteenuste lepingut sõlminud. Vastustaja on VÕS §-st 100 tulenevalt lepingu p-s 5.3 sätestatud kohustuse täitmatajätmisega lepingut rikkunud. VÕS § 108 lg 2 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingu p-s 5.3 sätestatud haldus- ja hooldusteenuse lepingu sõlmimise kohustuse täitmist. Kuivõrd kostja on alates 04.01.2005 tarbinud ning tarbib jätkuvalt hageja poolt pakutavaid teenuseid, kuid ei ole senini hagejaga vastavat haldus- ja hooldusteenuste lepingut sõlminud ning ei ole täies ulatuses tasunud hagejale teenuste tarbimise eest, palub hageja tuvastada kostja kohustus sõlmida hagejaga viivitamatult haldus- ja hooldusteenuste leping. Ehkki maakohus leidis, et kostjal on kohustus maksta apellandile viimase poolt osutatavate teenuste eest, asus maakohus seisukohale, et hageja nõue on osaliselt aegunud. Viidates

§ 146

lg-le 4 leiab hageja, et kuivõrd kostja käitus enda rahalisi kohustusi mitte täites pahauskselt ning rikkus kohustusi tahtlikult, kuulub kohaldamisele kümneaastane aegumistähtaeg. Seega ei ole hageja nõue aegunud ning kohus oleks pidanud selle rahuldama täies ulatuses. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja K K vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, tutvunud esitatud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi maakohtu otsust üksnes osas, milles maakohus jättis hageja nõuded rahuldamata. Kolleegium leiab, et maakohus on õigesti jätnud hageja nõude lepingu sõlmimise kohustuse tuvastamiseks rahuldamata. Õige ei ole kaebuse väide, et kostja on kohustust rikkunud tahtlikult, mistõttu tuleks kohaldada

§ 146lg 4 järgi 10-aastast aegumistähtaega.

Kodumajagrupi AS ja kostja vahel 16.05.2000 sõlmitud kinnistu ostu-müügi eellepingu nr III-66 p-s 5.3 võttis kostja kohustuse sõlmida hooldusleping kas müüjaga või müüja poolt näidatud isikuga. Kostja on selle kohustuse täitnud 02.01.2001 Tiskre Kinnisvarahoolduse OÜ-ga sõlmitud lepinguga. Eeltoodud lepingu on Tiskre Kinnisvarahoolduse OÜ lõpetanud asjaoludel, mis ei tulenenud kostjast. Hageja ei ole toonud esile asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja poolt hagejaga lepingu sõlmimisest keeldumine oli tahtlik tegevus

§ 146lg 4 mõttes.

Ainuüksi see, et kostja keeldus lepingut sõlmimast, ei tähenda, et tegemist oleks tahtliku tegevusega

§ 146lg 4 mõttes.

Lisaks märgib kolleegium lepingu sõlmimiseks kohustamise nõude osas, et kostjale ei saa tuleneda kohustust hagejaga hoolduslepingu sõlmimiseks hageja ja Kodumajagrupi AS vahelisest koostöölepingust. Võlaõiguslikust lepingust saavad kohustused tuleneda põhimõtteliselt üksnes lepingupooltele (VÕS § 8), kolmandale isikule saavad lepingust 6 kohustused tuleneda üksnes juhul, kui ta ise kohustuste võtmisega nõustub. Vaidlustamata asjaoludel ei ole kostja endale koostöölepingu alusel kohustusi võtnud, mistõttu ei saa talle tuleneda sealt ka kohustust sõlmida hagejaga hooldusleping või hageja osutatud teenuste eest tasuda. Seda kinnitab ka koostöölepingu p 3.1, mille järgi peab hageja saavutama kokkuleppe Tiskre elanikega neile teenuste osutamise ja selle tingimuste kohta. Ringkonnakohus märgib veel, et lepingu sõlmimiseks kohustamise nõuet ei saaks esitatud kujul rahuldada. Hageja märkis oma nõude üldsõnaliselt – hageja soovis, et kohus kohustaks kostjat sõlmima hooldusteenuste lepingut. Selleks, et kohus saaks kostjat kohustada tahteavaldust andma, tuleb hagejal hagi esemena esile tuua, millises konkreetses sõnastuses tahteavaldust ta kostjalt hageb. Kohus ei saa kohustada kostjat sõlmima abstraktselt mingit lepingut, ilma et hageja oleks määranud konkreetse tahteavalduse täpse sisu. Samuti ei anna kaebuse väited alust hageja rahalise nõude rahuldamiseks osas, milles maakohus jättis hageja rahalise nõude osaliselt rahuldamata seoses selle aegumisega. Maakohus rahuldas hageja rahalise nõude osaliselt VÕS § 1028 lg 1 järgi, leides, et kostja on hageja arvel alusetult rikastunud ja nõudele kohaldub

§ 151lg-s 1 sätestatud aegumistähtaeg.

Kolleegiumi arvates see, et kostja ei ole hagejale väidetavat võlga tasunud, ei tähenda seda, et ta oleks kohustust rikkunud tahtlikult. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada kostja poolt oma väidetava kohustuse tahtlikku rikkumist. Lisaks eeltoodule märgib kolleegium, et TsMs § 146 lg 4 sätestab 10-aastase aegumistähtaja nõuetele, mille puhul on kohustatud isik rikkunud tahtlikult tehingust tulenevat kohustust. Hageja ei ole vaidlustanud maakohtu järeldust, mille kohaselt ei olnud tegemist tehingu rikkumisest tuleneva nõudega. Seega olenemata nõudele kohaldatavast materiaalõigusest, on maakohus kohaldanud õigesti 3-aastast aegumistähtaega. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1, jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Margo Klaar Ele Liiv Ülle Jänes 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.