Obsah (5)

§ 8§ 76§ 100§ 101§ 108

2-10-43509 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 28. november 2011 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-4350

§ 8

lg 2, § 76 lg 1 ja 2, § 100, § 101 lg 1 ja 2, § 108 lg 1, § 396 lg 1, § 397 lg

1. 20.10.2011 toimunud istungil vähendas hageja nõuet 511,29 euro (8 000 krooni) võrra.
2. Laenukokkuleppe alusel kohustus kostja tagastama laenu igakuiselt summas 4 000 krooni hageja pangakontole 3 aasta jooksul, kuni juunini
3. Esialgselt tagastas kostja laenu regulaarselt, kuid alates 2009 lõpetas kostja laenu tagastamise, mistõttu ütles hageja kostjaga laenukokkuleppe aprillis 2010 üles. Kostja võlgnevust summas 112 831 krooni tagastanud ei ole, vaatamata korduvatele nõuetele (tl 7-8).
4. Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et maksekorraldused selgitustega „toit“, „söögiraha“ ja „niisama“ ei ole laenu tagastamine. Kostja vastuväited
5. Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja on hagejale laenu tagastanud perioodi 05.05.200813.02.2010 eest kokku 83 500 krooni (tl 61) ja 2009 septembris sularahas 8 000 krooni. Seega on võlgnevuse jääk seisuga 53 331,67 krooni. Kostja on küll märkinud maksekorralduste selgitusteks „toit“, „söögiraha“ ja „niisama“, kuid nimetatud selgitused on jäänud vanemast ajast ja olid pandud automaatselt, kuid summade suuruselt on näha, et tegemist on laenu tagastamisega. Lisaks on kostja tasunud mitmeid hageja kulusid, üür, S arved, milliste tasumise kohustust kostjal ei olnud. Kohtuotsuse põhjendus
6. Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ja kostja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.
7. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
8. Võlaõigusseadus (

) § 396 lg 1 alusel Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 8lg 2 kohaselt on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

Juhindudes

§ 76

lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 2 2-10-43509 Poolte vahel puudub vaidlus, et 02.05.2008 tasus hageja kostja eest Balti Investeeringute Grupi AS-ile (praegune AS BIGBANK) laenulepingust nr XXX tuleneva laenu katteks summas 68 051,67 krooni (tl 4). 05.05.2008 tasus hageja kostja eest AS-ile Hansapank (praegune Swedbank AS) väikelaenu katteks 76 780 krooni (tl 4). 05.05.2008 sõlmisid pooled laenukokkuleppe, mille kohaselt hageja laenas kostjale kokku 144 831,67 krooni (tl 5). 01.04.2010 ütles hageja laenukokkuleppe kostjaga üles (tl 6). Poolte vahel on vaidlus võlasumma suuruse üle.

1. Hageja palub kostjalt välja mõista laenu summas 6 699,92 eurot (104 831 krooni). Kostja on seisukohal, et laenujääk on 3 408,51 eurot (53 331,67 krooni). Kohtule esitatud tõendtitega ei ole tõendatud, et kostja on tagastanud laenu suuremas summas kui 2 556,51 eurot (40 000,67 krooni). Kohtule esitatud konto väljavõtetest (tl 62-122) ja maksete kokkuvõttest (tl 61) nähtub, et kostja on teinud hagejale makseid selgitustega „toit“, „söögiraha“ ja „niisama“. Kohus on seisukohal, et kuna pooled elasid kooselus, siis ei tõenda nimetatud maksed, et kostja on hagejale tagastanud laenu, samuti ei ole usutav kostja väide, et selgitused läksid automaatselt, üldteada on, et selgitusi maksekorraldustel saab muuta, mida kostja on ka laenu tagastamisel märkinud (tl 91, 95), lisaks on summad erinevad. Asjaolu, et kostja on tasunud hageja eest arveid ei tähenda, et kostja on tagastanud laenu, arvete tasumine hageja eest on olnud kostja enda vaba tahe. Samuti on kostja teinud selgitustega „niisama“ makseid ka teistele isikutele, sh iseendale, mistõttu ei ole usutav, et kostja on nimetatud selgitustega maksetega hagejale pidanud silmas laenu tagastamist. Seega on kohus seisukohal, et kostja ei ole tõendanud laenu tagastamist kostja nimetatud suuruses summas mistõttu kuulub kostjalt väljamõistmisele laen summas 6 699,92 eurot (104 831 krooni). Menetluskulud
2. Kooskõlas TsMS §-ga 163 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 3