lg 1 sätestab, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.
lg 3 sätestab, et kui vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Kohus leiab, et hageja teadis kostja kohustustest Nordea Bank ees ja tema enda makseraskusest hageja ees ja kasutas seda ära uute krediitide väljastamiseks. Kui krediidiandja sõlmib korduvalt uusi krediidilepinguid makseraskustes kostjaga, et varasemaid krediidisaaja ehk kostja võlgnevusi tasaarvestada ja muuhulgas lepingutingimusi muuta, siis on krediidiandja käitunud pahauskselt, sest kui isik on makseraskustes, siis uute lepingute sõlmimisega asetatakse võlgnik veelgi raskemasse finantsolukorda. Sellise käitumisega on hageja ära kasutanud kostja sundolukorda. 16. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tarbijakrediidileping nr 0700099/14st kokkulepe nr 1 03. 05. 2007 , kokkulepe nr 2 07.12. 2007 ja kokkulepe nr 3 12. 09. 2008 on heade kommetega vastuolus ja seega tühine.
Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus mõistab kostjalt välja 6751,55 eurot hageja kasuks. Seoses tehingu tühisusega ei või VÕS 415 lg1 alusel tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi osaliselt, seega menetluskulud jätta 50% ulatuses kostja Merlin Lõhmus´e kanda. Kohtunik .
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.