Tartu Maakohtu Valga kohtumajja saabus tsiviilasi nr 2-11-55268 13.12.2011.a. KOHTU SEISUKOHT Avaldaja on esitanud nõude täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 192/2003/
§-s 475 lg 1 on loetletud hagita asjad ja selles ei ole nimetatud hagita asjana täitemenetluse lõpetamist täitmise aegumise tõttu. Vastavalt
lg 1 vaatab 2 kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 p 1 kohaselt keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Avalduse lahendamine täitmise aegumise kohaldamiseks täitemenetluses ei kuulu kohtu pädevusse. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 p 3 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. TMS § 217 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks pöördunud antud küsimuses kõigepealt kohtutäituri poole ning kohtutäitur oleks teinud otsuse, mille peale võiks esitada kaebuse maakohtule. Kuna avaldaja ei ole pidanud kinni seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast, siis tuleb
J. ´a avalduse menetlusse võtmisest. Kohus juhib avaldaja tähelepanu järgmisele asjaolule. Tsiviilõigussuhetest tulenevate nõuete (antud juhul on nõude näol tegemist tsiviilõigussuhtest tuleneva nõudega) aegumist reguleerib tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS). TsÜS § 157 lg 1 näeb ette, et jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude (avaldaja suhtes on 13.03.1998.a tehtud kohtulahend), samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg alates 05.04.2011 on 10 aastat (kohtulahendi tegemise ja täitmiseks esitamise ajal oli 30 aastat). Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 kohaselt algavad kõikide enne 01.03.2011.a. jõustunud ja veel aegumata täitedokumentide aegumistähtajad 01.03.2011.a uuesti, aegudes seega 01.03.2021.a. Seega on ilmselgelt põhjendamatu avaldaja seisukoht, et nõue, mida täiteasjas nr 192/2003/4863 täidetakse, on aegunud.
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Tulenevalt
Kohus on seisukohal, et antud juhul puudub alus hagi tagamise abinõude rakendamiseks tsiviilasjas nr 2-11-55268.
lg-st 1, 2 ja 4 ning § 172 lg-st 1 juhindudes jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Annemarie Gerassimov kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.